Nummõr' 100
Jürikuu 11. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Räpinläisi murõ – tsolgit jõgi
  • Uudissõ
     
  • Preemiä Kama Kaido mängmise iist
  •  
  • Sännä mõisan peeti Adsoni päivä
  • Elo
     
  • Haanimiis «Väljalennuga» Egiptusõn
  •  
  • Alevi Silver: ilma autolda saa, huumorilda om rassõmb!
  • Märgotus
     
  • Mulgi ja seto läävä iist är
  •  
  • 100. Uma Leht: midä arvasõ tuntu inemise Umast Lehest?
  • Kirä
    Kagahii
    Perämäne külg
     
     
    Mulgi ja seto läävä iist är*
     
    Es tahtnu, et mulke ja setode vahjepääl olnu sääne tühi maa, kon võrokese ei mõista kuuntüüd tetä
     
    Kama Kaido, võrokene
     
    Paar nädälit tagasi kõneldi Mulgimaal ütel seminaril mulgi keelest ja meelest, aoluulise Mulgimaa piirest ja näide tähüstämisest, Mulgimaa ütidsest edesiarendamisest, mulke tunnusmärgest jne. Mitmel mehel olli mulgi musta vammusse sälän, Tauli Ants mängse toropilli ja nii mõnigi ettekanne peeti tõtest är peris puhtan mulgi keelen.

    Päämine arotus oll tuust, et Toomas Hendrik Ilves oll tennü ettepaneki panda kõik vana Mulgimaa valla ja liina kokku ütes umavalitsuses. Mulgi kiilt kõneldi ja kõneldas viien kihlkunnan (Paistu, Tarvastu, Halliste, Karksi, Helme) ja põra om inämb-vähämb näide piire seen katessa valda (Paistu, Tarvastu, Abja, Halliste, Karksi, Põdrala, Helme, Hummuli) ja kats liina (Mõisakülä ja Tõrva). Näist Tõrva liin ja Põdrala, Helme ja Hummuli valla omma Valga, tõse Viljandi maakunnan.

    Seminaril olli kuun kõigi naide umavalitsuisi tegeläse (päält Hummuli), lisas viil maavanemba, Riigikogu liikme ja tõse tähtsä inemise. Ja sis tull vällä üts põnnev asi – ütidse mulgi umavalitsuse tegemise puult olli kõik Viljandimaa umavalitsuse ja vasta kõik Valgamaa uma. Nimä tahtse tetä õnne kultuurilist kuuntüüd vai sis valdu liidu.

    Ma tei peräst viil veidükese nalla ja küsse rahva käest, et ku nüüd oles üteldü, et kõik taa ütine Mulgimaa umavalitsus lätt Valgamaa ala, kas sis olnu Valga valla ütteminegi puult ja Viljandi uma vasta?

    Ku taad asja võrokese mättä päält kaia, sis mi ole mulkest ja setodest kõvva maaha jäänü. Mi ei saa esiki kultuurilist kuuntüüd tettüs, valdu liidust kõnelemalda.

    Mul ei tule küll miilde, et kunagi istnu üte lavva takan kuun kõge vana Võromaa umavalitsus-tegeläse Taheva vallast kooni Miiksi vallani. Kõnelnu ütidselt võro keelest ja meelest, Võromaa piirest ja võro asa ajamisest. Ummete om võro kiilt kõneldu ja kõneldas Valga liina küle alt kooni Suure Imäjõõ jõõsuuni vällä.

    Mi päämine hädä om tuu, et kõge aias segi kats asja – seoilmaaigne Võro maakund (miä ole ei midägi muud ku vinneaigne Võro rajoon) ja vana Võromaa kõge uma keele ja kultuuriga.

    Tihti kõneldas võro keelest ja kultuurist, a kaias õnne Võro rajooni piire. Unehtedas är, et võro kiil ja kultuur pututas kokku nellä maakunda (Valga, Võro, Põlva ja Tarto), a Võro rajooni piire seen om umakõrda kats eräle kultuuri:võrokeisi ja setode uma. Seto omma tuust asast arvu saanu ja tegevä juba ammuki kuuntüüd üle rajoonipiiri, Värska uma üten Meremäe ummiga. Näil om ütine kongress, valdu liit ja nüüd tegevä nä esiki õuroraha küsümises ütidse piirkunna, miä ei rehkendä rajoonipiirega. Mulgi jõudva näile varsti perrä.

    Vai olla, et hädä om tuu, et meil om üts seoilmaaigne maakund «võro» nimega ja tuu ei lase tõisil hinnäst häste Võromaa nime alla säädi? Teküs sääne «nimemaagia». «Seto» ja «mulgi» nimega maakunda ei ole ja seovõrra saava Viljandi ja Valga maakunna mulgi ja Võro ja Põlva maakunna seto ütenkuun kammanda.

    Tuu «nimemaagia» es tohtnu ummete nii hirmsa asi olla, et tuust kuigimuudu üle ega ümbre ei saa! Halduspiire muutmine om väega vallus ja vaivaline asi. A kultuuri-kuuntüüd piäsi iks saama tetä üle kõge vana Võromaa.

    Muidu tule varsti sääne lugu vällä, et mulgi ja seto läävä meil iist är. Ummeti alost mulgi liikmine pääle just võrokeisi tegemiisi takan. Mulgi süä es kannata tuud, et võrokeeline aabits om oleman ja mulgikeelist ole ei.

    Setodel omma vana Setomaa piiri ammu är tähüstet ja suure tiilavva vällä pant. Küländ varsti om nii, et ku Pikäsillan vai Jõgevesten üle Väiku Imäjõõ läämi, om sääl Mulgimaa silt üllen ja mulgi vammussen miis vastan. Kuigimuudu es tahtnu, et mulke ja setode vahjepääl olnu sääne tühi maa, kon võrokese ei mõista umavahel kuuntüüd tetä ja kultuuripiiri juuskva müüdä vinneaigsit rajoonipiire.

    * autori kiräviis muutmalda
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    synaraamat!!!
      
      
     Uma Lehe sõbõr!