Nummõr' 52
Piimäkuu 8. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Kahrõ om mano tulnu
  •  
  • Tsirgulaadal nõvvõti kõgõ inämb kalkunit ja kirivit kannu
  •  
  • Mulgi saiva lugõmigu
  • Elo
     
  • Huvilidsõ herätäse kogonivanna viläsorti
  •  
  • Ravvatüümiis' ehit' sannasuurudsõ kündlemassina
  • Märgotus
     
  • Kauri Kadi: mi rahva jaos jääs jaanipäiv laada varjo
  •  
  • Käsitüüpisiläne veren
  • Kirä
    Aholämmi
    Perämäne külg
    Kagahii
     
     
     
    Huvilidsõ herätäse kogonivanna viläsorti
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
    Norrast om vannu aitu põrmandu- ja sainalahkidõ vaihõlt löütü üle saa aasta vannuidsi jaanirüä terri. Huvilidsõ omma neo maaha külbnü ja pruuv'va vanna viläsorti ello herätä.

    Ka Eesti vannu asju avvustaja omma nakanu jaanirüä vasta huvvi tundma. Kopamehe Gilleke, kiä Saarõmaal maalambit kasvatas ja vannust as'ost väega pidä, ots' üten
     
    keskkunna ja põllumajandusõ oppõjõu Michelsoni Annikaga Eestimaalt teedüst jaanirüä kottalõ.

    Jaani- vai mägirügä om katõaastanõ puhm-
     Jaanirügä Varangu mõisa katsõpindrõ pääl nätäl' tagasi.
    rügä. Jõgõva Sordiarõtusõ instituudi talvõrüä arõtaja Tupitsa Ilme ütles, et tuu om väega vana rüäsort', miä om peri Himaalajast, kon rüä sünnikotus omgi. «Mägirüä seen om alalõ pall'o mõtsikut luumu ja tuud saa-i tavalidsõ rüäga ristata,» seletäs tä.

    Jaanirügä kasus katõ-kolmõ meetri korgusõs, ütest siimnest saa umbõs 160 kõrt ja egän kõrrõn om kooni 75 terrä. Et jaanirüä puhm om peris lagja – üle meetri – külbeti tuud 8 seemend ruutmeetri pääle ja päämädselt sõõrumaiõ pääle. A egä aastaga läävä sordi tunnussõ nõrgõmbas, näütüses jääs kõrs' lühembäs. Et tuu sort' edesi alalõ püsünü, olõssi vaia löüdä ka Eestin kasvatõdu jaanirüä siimnit.

    Kopamehe Gilleke om perrä uur'nu, et Saarõmaal Karja kihlkunnan ja Läänemaal om vannul inemiisil viil meelen jaanirüä nimi. Tuud külveti 48 tunni inne viimäst jaanipäävä vihma. Edimädsel sügüsel niideti maaha ja anti lehmile, ku haina inämb olõ-s, vai lasti lamba-kitsõ pääle. Nii naas' rügä häste puhmakujolidsõs minemä. Saak' tull' tõsõl aastal.
     
    Jaanirükä seivä mõtsaeläjä
     
    Ildamba külbse jahimehe jaanirükä mõtsaeläjide söödänurmi pääle. Parhilla külbetäs mõtsaeläjile muudsit viläsortõ, a nimetedäs iks vana nimega jaanirüäs. Carl Robert Jakobsoni talomuusõumi pets'älisti Hiisi Helduri teedä külbeti jaanirükä Pärnomaal viil 1950.–1960. aastil kodotsiku tarbõs.

    «Mu esä oll' kõva põllumiis' ja veli viil kõvõmb, a mi kandin külh säänest rükä es teedä,» olõ-i jaanirüäst midägi kuulnu Kuppari Leili (81), kiä eläs Antslan ja opas' umal aol põllumajandust Antsla tehnikumin, a om peri Krabilt Ede-Liguri talost. Jaanirüä nimi oll' timä latsõpõlvõkoton külh teedä – nii kutsuti ütte varajast rüäsorti.

    Soomõn külveti jaanirükä (juhannusruis) laembalt viil 1940.–60. aastil. Vannu viläsortõ külbmise ja niimuudu elonhoitmisõ iist mastas Soomõn keskkunnatoetust. Andmõkogo vannust siimnist om Nordic Gene Bankil.

    Gillekese sõnno perrä kasvatas Eestin parhilla jaanirükä õnnõ Lääne-Virumaa Varangu mõisaumanik, Norra mõtsasuumlaisi perrätulõja Per Martin Tvengsberg. Tä löüdse vähämbält 110 aasta vannuidsi jaanirüä terri 1970. aastil Norrast mõtsasuumlaisi viläaitust ja külbse nuu 15 aastakka tagasi maaha. 10 teräst läts' säidse kasuma. Tä säilütäs vanna mõtsasuumlaisi jaanirüä sorti mõisa katsõpindridõ pääl.

    Seo suvi inne jaanipäivä külbetäs hektäri keväjä tettü sõõrumaa pääle jaanirükä ka Soomõn Häme korgõmban ammõdikoolin. Siimne omma peri Per Martin Tvengsbergi käest. Samal aol tetäs katsõkülbmist Soomõ Põllumajandusõ Uur'miskeskusõn MTT Jokioisõn ja Jõgõva Sordiarõtusõ instituudin. Ka Poolan kasvatõdas jaanirükä katsõpindridõ pääl.

    Mille jaanirükä inämb laembalt ei kasvatõda? Tupitsa Ilme ütles, et jaanirügä and kehvä saaki, terä omma peenükese ja kõrs' nii pikk', et saa-i kombainiga panda. A tuuiist om puhmakujolist rükä põnnõv kaia ja tulõvigun saa tuud Jõgõvalõ kaema sõita.
     
    Andkõ jaanirüäst teedä!
     
    Ku kinkalgi om huvvi jaanirüä vasta, sis või tä vannust aitust siimnit otsi. Ku midägi lövväti, pallõmi tuust Uma Lehe toimõndusõlõ teedä anda ja löüdmise kotussõst – vanast aidast vai veskist – pilti tetä. Hoitkõ terri kuivan ja pümmen. Tulõvigun võissi jaanirükä kasvata talomuusõumi ja mille ei ka turismitalo.
     
    Kopamehe Gilleke,
    Michelsoni Annika
     
    mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    «Umakultuur´, midä Võromaa om mõistnu hoita ja arõnda, tege mi kultuuripilti rikkambas.»

    Kultuuriministri Paeti Urmas latsi kirätöie kogomigu «Mino Võromaa» ettenäütämisel
     
       
     Uma Lehe sõbõr!