| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | | | | Püramiide man piät iks är käümä. | | | | |
Haanimiis, Hartsmäe talo peremiis Hollo Agu (52) tohkõnd’ parajahe garaasin, ku Kanal 2 «Väljalennu»-saatõ võttõgrupp tä üten võtt’ja Egiptustõ saat’. Agu jäi uutmalda reisuga väega rahulõ ja mõista-i umakandimiist Ahtit hindä mano juhatamisõ iist är tennädä.
Agut reisulõ soovitanu turismitaloperemiis Utsali Ahti tull’ esi sohvris ja tekù kipõt sõitu. Nii joud’ Agu veidükene aigu inne tõist võistlõjat Võro bussijaama. Võit käen, sõit’ tä Tal’nahe ja linnas’ Sharm el Sheikhi.
Teleka takan saadõt kaiõn tundus, et ilma rahalda reisu pääle tahtja pakva ummi asju väega aigupiten. «Egä ei lövvä üttegi asja, ku kipõ om!» tiid Agu parhilla, ku asi hindä naha pääl är proomit.
Ülepääkaala kotost vällätormamisõ peräst tull’ iks vipõruisi kah. «Kõrralikkõ lühkeisi pükse ja ujomispükse saa-es üteh,» seletäs Agu. Üten haard’ tä pangakaardi, kos oll’ veidü rahha pääl.
«Ilma rahalda reisi seeh oll’ edesi-tagasi sõitminõ, hotell, hummogu- ja õdagusüük, kõik muu oll’ eräle raha iist,» seletäs Agu. Reisirahas anni saatõjuhi üten 100 eurot.
Kõgõ inämb tekù Agulõ murõt tuu, kuis paiklikõga kõnõlda – päält vinne keele mõista-i tä üttegi muud võõrast kiilt. «Täütsä tulõt toimõ!» es jovva Agu paiga pääl är imehtä. Tan omma pia poolõ Vinne turisti ja et rahha tiini, sis omma paikligu vinne keele är opnu. «Eesti turistõ käü tan kah peris hulga ja kuuli, kuis mõni paiklik miis oll’ miilde jätnü: «tere-tere, vana kere!» muhelõs Agu.
Ütegi eestläsega Agu siski paiga pääl hääs tutvas es saa ja käve ümbretsõõri päämidselt ütsindä. Tä käve Kairo-ekskursioonil, kõrbõmatkal ja sõit mere pääl klaaspõâaga laivaga. Kai kultuuri, ehitüskunsti, ummamuudu merekallo ja niisama kah, kuis paikligu eläse.
Prügümägi tetäs maja katussõ pääle
Egiptusõn olli tõistmuudu peris mitmõ as’a. «Beduiinikülä oll’ ainukõnõ kotus, kos näimi, et naasõ ajasõ määnestki ärri, turismiteenindüseh omma muido õnnõ mehe,» kõnõlõs Agu. Ku turistõ jaos ehitet Sharm el Sheikhi liin om puhas, sis muido om rahvas Agu sõnno perrä küländ räpäkas. Tä jõvva-es Kairon är imehtä, et liin om prügümäki täüs, suur jago näist majakatussidõ pääl. «Kõik vana kola vinnatas katussõ pääle, veereliinah valõtas prügü lihtsäle aknõst alla,» ütles tä.
«Tiiä-i, mille jummal om näid karistanu: om maa käändnü «servä pääle»», es jovva põllumiis Agu paiklikku maad är imehtä. «Ku meil omma pinnakihi horisontaalih, sis sääl vertikaalih!» Kaâos saa-es tä teedä, mille nii om. Puiõst kasus tan õnnõ palm ja noidõ tüve omma kah inämb nigu kokkopressitü hainakõrrõ.
Ku Agu taht’ hinnäst sfinksi vai püramiidiga üte pildi pääle võtta, sis es tohe tä peris kimmähe anda pildimassinat paikligu inemise kätte, õnnõ tõsõlõ turistilõ. «Tan om nii, et peräh ostat uma aparaadi tagasi,» hoiatas tä.
Linnuki päält maaha ja suusavõistlusõlõ
Tagasi naas’ Agu lindama riidi hummogu. Puulpääva, 1. seo kuu pääväl kell 11 oll’ tä joba Haanin stardin – tan peeti suusavõistlust. Lõunamaidsõ päävä käest väke saanu Agu tull’ veteranõ arvõstusõn kolmandas.
Talotöie mant ülepääkaala lämmäle maalõ sõitmisõ peräst Agul määnestki hätä tulõ-es. «Tuu oll’ kõgõ parõmb aig mullõ!» tennäs Agu saatõtegejit, kiä mõistsõ Haanihe tulla inne keväjäidsi töie päälenakkamist.
Mitmõ inemise omma Agulõ ütlenü, et timä võit tege ka näile häädmiilt. «Esi tunnõt kah rõõmu, ku mõni umakandiinemine midägi võit,» kõnõlõs Agu. «Mul hindäl oll’ maru hää tunnõ, ku üts mi kandi latsiga pere võit’ mõsupulbri-mänguga mõsumassina.» | | | | | | Mis sa arvat? |
|
|
|
