Nummõr' 100
Jürikuu 11. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Räpinläisi murõ – tsolgit jõgi
  • Uudissõ
     
  • Preemiä Kama Kaido mängmise iist
  •  
  • Sännä mõisan peeti Adsoni päivä
  • Elo
     
  • Haanimiis «Väljalennuga» Egiptusõn
  •  
  • Alevi Silver: ilma autolda saa, huumorilda om rassõmb!
  • Märgotus
     
  • Mulgi ja seto läävä iist är
  •  
  • 100. Uma Leht: midä arvasõ tuntu inemise Umast Lehest?
  • Kirä
    Kagahii
    Perämäne külg
     
     
    Räpinläisi murõ – tsolgit jõgi
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
      
     
     
         
    Räpinä mehe omma murrõn, et Räpinä Paprõvabrik tsurk Võhandu jõõ vett: kallo jääs veidembäs ja paprõplögä seen taha-i ujoman kävvü. Paprõvabrik lupa, et teno vahtsilõ massinilõ nakkas tsolki olõma neli kõrda veidemb.

    «Ku ujoma läät, sis Mälberg otsustas, mis värmi su hiusõ omma!» pahandas Jõgela Mait, kiä eläs jõõ veeren mõnisada meetrit tuust torost, kost tsolk jõkkõ juusk. «Võit kõnõlda külh, et nuu papi ülejäägi lagonõsõ luudusõn, a vaivalt et kala ja taimõ tuuga lepüse. Olõ naanu tammi mant pihta, abaraga tennü loomussit – edimädse kala nakkasõ 5-6 kilomeetrit allavuulu! Keskkunnamehe ütlese, et trahvi omma mastu ja eläge edesi. Ma sis ütli, et kas läämi puuti ja ostami vahtsõ jõõ?!»

    «Hing om nii täüs! Vabrik and tüüd ja kõik om hää, a nii taa asi ei käü. No masva saastamismassu, a ma s...u ka teile kaivu ja massa kah saastamismassu!» pahandas Räpinä miis Murre Kalle, kink tüü om egä päiv Võhandu jõõ viikorgust mõõta.

    «Varramba, Vinne aol viidi tsolk Mägiotsa karjääri, ma olli esi kopamiis,» kõnõlõs Võõpso miis Kallari Aare. «No sinnä läts’ taad mitu pütütäüt päävän!» Aare om pühäpäävä-kalamiis ja kaibas, et perämäidsil aastil tasu-i Võõpsu sillast ülesvuulu kalla püüdmä minnäki.

    Et jõgi paprõlökä täüs om, tuud näge kõgõ parõmbahe sügüse: sis päses haina külen olnu lögä vallalõ ja ujos allavuulu. «Hall, jumala papõr!» pahandas Kallari Aare.

    Vabrik mass 10-kõrdsõt saastamismassu

    Parhilla tsolk paprõvabrik Võhandu jõkõ mitu kõrda inämb ku normi lubasõ ja luudus reostusõga toimõ tulõ. Järvemäe Meelis Põlvamaa Keskkunnateenistüsest ütel’, et kvartalin tulõ paprõvabrikust 210 killo orgaanilist tsolki (BHT7 osan: bakteri «söövä» är liiga pall’o hapnikku) ja 175 killo «hõljuvaineid» – kraami, miä vii seen hõl’os, tege vett sogatsõs ja ku vesi om pall’o soganõ, sis saa-i tan inämb kala ellä.

    Kõgõ taa iist mass paprõvabrik kvartalin 10-kõrdsõt saastamismassu: 15 100 kruuni. Paprõvabrik pallõs parhilla keskkunnateenistüselt, et tä võisi tuu asõmõl tetä midägi, et jõõ tsolkmist veidemb olõsi.

    Perämädsel aol olõ-i vabrikut jõõ tsolkmisõ iist inämb trahvitu: Inno Liivi Keskkunnainspektsiooni Põlva büroost ütel’, et vabrik lupa jõõ puhtambassaamistõ nii pall’o investiiri, et olõsi «jälle säändside sammõ astmist õnnista vahtsidõ trahvõga».

    «Paprõvabrigu tsolk om joba 200 aastat jõkkõ juusknu, a et ma ka esi siin elä ja täämbädse päävä nõudõ omma korgõmba, sis tull midägi ette võtta,» kõnõlõs Räpinä Paprõvabrikgu juht Mälbergi Meelis. Vabrik ost’ 15 miljoni krooni iist kõgõ muudsamba massina, sügüses vahetõdas vällä kõik massina (õnnõ paprõmassin jääs vana). Mälbergi Meelise sõnno perrä hoitva vahtsõ massina elektrit kokko, võtva veidemb vett ja teno filtrile om tsolk puhtamb.

    Võhandu tsolgist vabas aastal 2009

    Saman kirot aoleht Koit, et paprõvabrik taht katõ aastaga nõsta käüvet 2,7 kõrda:sis nõsõs jo kõvva ka tuutminõ. Jõõlõ või tuu tähendä samapall’o tsolki ku parhilla.

    Järvemäe Meelise sõnno perrä piäsi räpinläisi süänt rahustama tuu, et ildampa aastil 2008-2009 saa Räpinä liin vahtsõ tsolgi puhtastegejä (reoveepuhasti). Sis taht ka paprõvabrik uma tsolgi sinnä juhti. «Sis om kimmäs, et tsolk saa olõma egäl juhul normõ piiren,» ütles tä.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    JUHTKIRI
     
    Tsolgist mi ümbre
     
    Kuis nii saa, et tsolk mugu juusk jõkkõ ja midägi saa-i tetä? Seolõ küsümüsele olõ-i Räpinä miihil vastust. Nä tahasi kalla püüdä ja tsuklõman kävvü, a jõõvesi om paprõlökä täüs.

    Räpinä inemise võiva õnnõs luuta, et vast saa kodojõgi mõnõ aasta peräst puhtambas. Paprõvabrik tege tuu nimel tüüd ja mass tuu iist ka hulga rahha. Tuugi om selge, et nii suur ümbretegemine saa-i tettüs üte pääväga. Toda inämb, ku vabrigu inneskidse umanigu olõ-i tsolgi peräst murõn olnu.

    Pall’odõn tõisin kotussin om asi hulga hullõmb: Virumaal või saia tervest Maidla vallast õnnõ üts suur kaivandus, mere veeren tasu-i inämb sukugi ellä – olõ-i teedä, määndsel aol ujos mere päält kaldalõ määndsegi laiva seest vällä voolanu (vai lastu) jället õlli.

    Hää, ku om mõni sääne firma, kiä iks ka luudusõ peräst murõhtas. A kost tuu tulõ, et mõni firmajuht lask firma tsolgi süämerahuga jõkkõ, järve vai tõisi inemiisi kaovette, ku keskkunna-ammõtnigu pääle ei trehvä? Vast iks kotost.

    Ku iks esäl-imäl om maja taadõ mõtsa uma prügümägi tettü (niimuudu om jo «kõikaig» olnu!) vai võetas autoga kotost vällä sõitõn prügükott üten ja visatas tuu tii viirde kraavi (külh är koristõdas!), sis olõki-i midägi muud luuta.

    Kõgõ säänest asja päält nännü latsõ kasusõ jo suurõs ja mõnõst saa kimmähe vabrigu-umanik, suurtalonik vai naftalaiva kapten.

    Mille mi sis imehtämi ja ohimi, ku koskil om jäl suurõmb tsolk vette lastu vai firma saa-i sukugi arvo, mille tohe-i määndsidegi tsirkõ vai kasvõ peräst suud turbast pall’as kuuri?

    Harju Ülle, päätoimõndaja
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    synaraamat!!!
      
      
     Uma Lehe sõbõr!