Nummõr' 57
Põimukuu 17. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Vana-ao päiv Vahtsõliinah
  •  
  • Mahhevorstõ piät viil uutma
  •  
  • Latsilõ näüdäti taloello ja luudust
  •  
  • Taivavahtja Krabil
  • Elo
     
  • Suvõülikuul' - oppus ja lust'
  • Märgotus
     
  • Tarkus, tarvilinõ vara?*
  •  
  • Kõo Ants: kõnõlõminõ tull' katõ päävägä tagasi!
  • Kirä
    Kagahii
    Perämäne külg
     
     
     
    Vana-ao päiv Vahtsõliinah
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
    Puul'päävä peeti Vahtsõliina kandsi varõmidõ man vana-ao päivä, kon Võromaa meistremehe näütsi tuud, midä nä mõistva, kon sai esi n'apotüüd pruuvi ja võro ni seto rahvalaulõ kullõlda.
     
     Sepp tsagi mõõka, Miss'o savitüüstüs näüdäs' telliskivve, miä olli tettü satu aastit tagasi, köüdeti raamatit, tetti klaasi- ja puutüüd jne. Osa tegijist olli keskao liinarõivin, a tõsõ iks inämbüisi mikandi rahvarõivin.

    Kuis saa lastõst korvi tetä, tuud opas' Rõugõ valla miis' Visseli Enno (55), kiä om seo suvi käünü mitmõl puul lastukorvitegemist näütämän. «Egäl puul om rahvast ligi tulnu, tahetas teedä, kuis taa tüü käü,» seletäs Enno.

    Visseli Enno Rõugõ vallast näüdäs', kuis saa lastõst ilosit korvõ tetä. Enno sõnno perrä saa lastukorvõ tegemisega tiini külh, a määnegi tõnõ tüü olku iks kah. «Lastukorvõga är ei elä, nälgä kah ei jää, a pere jaos jääs
    nigu veitüs,» selet' Enno ja ütel', et piät ehitüse pääl mano tiin'mä. «Opnu olõ, a puutüüd ja tuu tüküs nigu lähkümbäs saama.»

    Ummi kaussõ, kanne ja muiõ savianomidõga olli platsin potiseto iinotsan Setomaa ülembsoots'ka Riitsaari Evariga. Kiä topsi ostsõ, toolõ valõti «tuisutopsi» iks hans'at kah.

    Vana ao pääväl lauli lava pääl ilosan võro keelen ka neo latsõ, kiä olli seol nädälivahetusõl Vahtsõliina Kerigumäel kolmõpäävädsen folkloorilaagrin. Glaseri Maaja Oravalt ja Sarapuu Helju Tabinalt teivä laagrit joba kuvvõndat kõrda, seokõrd tull' kokko 86 last.

    «Laagri om Põlva ja Võro maakunna folkloorirühmi latsilõ,» seletäs Sarapuu Helju. Tä ütel', et laagrin kõnõldas pall'o võro kiilt, võrokeelidse olli laagrilehe, latsõ teivä esi võrokeelitsiid juttõ ja lugõsi noid ette. Latsilõ laul' ja jutust' ka Pulga Jaan, kelle lugu «Tulõ aga tulõ» oll' laagrilatsi üts' lemmiklaulõst.
    «Ku tahtva, iks mõistva!» seledi Maaja ja Helju latsi keelemõistmisõ kottalõ. «Ja laagrit tii näile vai nätäl' aigu, iks ei avida!»
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    JUHTKIRI
     
    Massa-i tegijit nõudidõga väega kõvva pitsitä
     
    Tulõ vällä, et mahedast lihast vorstõga poodiletini jõuda ei olõki nii lihtsä. Hoobis lihtsämb om maheda söögi pääl kasunu pull' vai tsiga koton maaha lüvvä ja nuka takan vorstis är tetä. A nii saat süütä õnnõ uma peret ja sõpru-sugulaisi, kiä sinnu usaldasõ.

    Mõnõn mõttõn avitas õkva Euroliidu rassõ paprõmajandus toolõ üten, et inemiisil om vaia aia mõnt asja paprit kõrvalõ jätten. Usutas sõnaandmist ja loodõtas sugulaisi pääle.

    Ei olõ sõski hää, ku sääne umainemiisi as'aajamisõ muud saa ütiskunnan üldises.

    Üts' Soomõ ehitüsettevõtja ütel' keväje telekan: «Meil es olnu midägi tuu vasta, ku Eesti virma, kiä tulõva taha ehitämä, koton kõik' massu ummi tüümiihi palga päält är masnu. A ku nä ei massa, ei jõvva ausa ettevõtja näide hinnaga võistõlda.»

    Ku sääl maal määnegi virma pättüsega vahele jääs, osta-i pall'o inemise inämb taa virma kaupa. Meil aga om mitmidõ jaos es'ki auasi riiki pettä: kas sis massu masmada jättä, nuka takan valmis tettü kraam' turu pääl maaha müvvä vai muu sääne.

    Et tuu asi muutunu, pidänü tugõma naid, kiä tahtva hääd asja iks säädüse perrä tetä.

    Uma Leht luut, et neo lihatüüstüse, kiä tahtva keemiät täüs topituidõ vorstõ asõmal puhast mahhevorsti tetä, iks kipõlt uma paprõ ja loa kätte saava.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Nakkami noidõ inemiisi jälgi ajama, kiä massõ ei massa, a mi andmidõ perrä tüül käävä!

    Lasva vallavanõmb Nassari Ülo lupa, et timä vallan lätt elo karmis (Maaleht)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!