Nummõr' 98
Paastukuu 14. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Võrokõnõ tull’ uisumaratonil viiendäs
  •  
  • Kohtuotsus Ess-suu hääs
  •  
  • Puigal tulõ latsi näütemänge päiv
  •  
  • Adsoni-võistlus
  •  
  • Supikino Võrol
  • Elo
     
  • Maamehe poodinkäük–20 kilomeetrit rattasõitu
  •  
  • Kuis mitmõl puul Võromaal vastlapito peeti
  • Märgotus
     
  • Liini Enel: inemine võisi hindä hääs ka esi midägi är tetä!
  •  
  • Võromaa tulõvigust
  • Aholämmi
    Kagahii
    Perämäne külg
     
     
     
    Avvusammas kõigilõ!
     
    Ruitlasõ Olavi, Eesti Esä
     
    Mis sis saa tuu Eesti Imä avvusambaga? Kas om parõmb Sissasi Hansu tiinõ graniitpuu vai Ilvese Aapo puult Kanal 2 naisipääväsaatõn välläpakut varjants?

    Mille piät Eesti Imä avvusammas Võromaal hargutama, tuust ma kah arvo ei saa. Pankõ Eesti Imä monument õks Eestimaalõ ja Võro Imä Võromaalõ, Pulga Jaani lamba monument Antslalõ ja nii edesi.

    Mille avvusammast ülepää vaia om? Inne monumenti piäsi Savisaart kullõma ja Eesti tuumareaktori valmis tegemä. Reaktor and vastapiten Eesti Imäle pall’o väke, paitas silmi ja siseelondit. Sis jõvvami ütskõrd Iraanist ette – Iraani imä om tävveste olõman asi, a Iraani tuumareaktor om viil tävveste olõmalda as’atükk.

    Viil üts asi – latsi sünnüs meil õks veidemb ku inemiisi koolõs, imä ei tii as’a kallal tüüd, sängü ronitas õnnõ magama ja sis tahtva avvusammast!

    Vinne aigu oll’ lastõldaolõgimass, tuu tulõ tagasi tuvva: ku üttegi last ei olõ, saat 25 protsõnti palgast, üte latsõga saat 50, katõga 75 ja nii edesi. Ku 20 ilosat last om ette näüdädä, saat palka nigu multimiljonär.

    Eesti imä piät olõma nigu printer, lask 24 mustvalgõt lehte minotin ja ei vigise inne, ku tahm otsan. Ja nii, et ku tahat, lask musta latsõ ja ku tahat, lask valgõ. Monument võinu kah sõs perädü suur printer olla – sääne 6 kõrda 12 meetrit vähämbält.

    A ku imä avvusammas om, sis om esä monumenti kah vaia. Tuu võinu olla sääne teletorni pikkunõ õllõputõl, suurõlt silt «Taurus» pääle ja omgi illos. Eesti luulõtaja monument võinu olla üts suur tagaots, kohe om pastakas sisse tsusat. Et tuud tagaotsa võit sõs ütiskunnas pitä ja pastakas om tuu halu, miä piät üte poeedi hengekese seen olõma.

    Eesti Haigõkassa monument piäsi olõma pronksist vällä valõt laibaunik ja Eesti luudusõ monument õlikanistri, mille sanga pääl sais parts. Ku kõigil om uma avvusammas, omma kõik õnnõligu ja nakka-i inämb imä kujo pääle ilkma.

    Ütel pääväl olõmi maailma edimäne monumentaalriik: inemiisi sis inämb ei olõ, õnnõ püramiidi, sfinksi ja muu säändene pask õnnõ. Mõtsan sais jänese monument, niidü pääl süü lehmämonument hainamonumenti.

    Üts hädä teküs külh: kuis korgõhe taivahe tsirgumonument panda, nii et pääsläne alla es sadanu? Vai sis tetä viil pääsläse ümbre õhumonument?

    Jama om tuu, et maakeräl om tuu ull’ manokiskmisvägi ja tuul om mi monumentaalsusõst ja sulõliisist tävveste ütskõik. Nigu mulgi, ku ausalõ kõnõlda.
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Vanamemme haiguslugu
     
    Keldri Enno
     
    Tuu sääne lugu pidi olõma juhtunu kas edimädse vabariigi aigu vai sis Vinne valitsusõ algusõh Vahtsõliina haigõmajah.

    Tuul aol pidi olõma tohtris vana Piho esi. Tälle saadõti praktikalõ üts suurõ liina koolist tulnu nuur arstis opnu preili.

    Vana tohtri mässäs’ miihi hätiga, a tuul noorõl lasti sis naisi ja latsiga tegeldä.

    Mõni päiv läts’ tüü häste, a sis tull’ noorõl tiidmiisist puudus. Võtnu üte vanamemmekese tüütarrõ ja naanu uurma, mis täl viga um.
    Vanamemm naanu sis hoolõga kõnõlõma, et täl üüse kukroh kipitäs ja nigu kusikuklasõ käävä.

    Tükk aigu olnu kõik vaiki, sis saisnu tütrik pistü, kaenu viil kõrra vanalõinemisele näkko ja jalutanu tüütarõst vällä. Lännü sis vana tohtri mano ja küsünü häbeligult, et mis rohto ma toolõ memmele kiroda.

    «A mis hädä om?» Nuur lännü edimält näost vereväs ja seletänü sis: «Öösel algul kipitab, siis hakkab kusi kuklasse käima.»

    Vanal tohtril rohoretsept käeperäst olõman. «Mine ja ütle tälle, et õdagu määrgu uma kukro pini sitaga kokko ja hummogu mõsku kassi kusõga puhtas. Kui tuu ei avida, sis kutsu hummõn tagasi ja kiroda üts pudõlikõnõ sipõlgapiiretüst päälemäärmises ja tõõnõ pudõlikõnõ paldõrjanieederit sissevõtmisõs.»

    Rahvas peräst kõnõlnu alõvi pääl, et ku tütrik läts’ vana käest rohoretsepti küsümä, ollõv olnu näost verrev, tagasi tullõh pidi kaalast kah punõtama.

    Mis juttu nä sääl kõnõli, tuud rahvas es olõ kuulnu. A vanamemm ollõv küländ ruttu kaonu.
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    «Tiatrias’atundja»

    Rahvamajja olli tulnu näütemängutegeläse pruuvi tegemä. Saalin käve kõva jutumullin.

    Väläst tull’ üts küläinemine ja taht’ üte tegeläsega kokko saia. Tä küsse kraamjamuti käest, kas saa uma tutvaga kõnõlda.

    Mutt nigu tõtõlinõ tiatrias’atundja panè kõrva vasta ust ja ütel’: «Inämb ei saa, joba kõnõlõsõ andsakide helüdega. Tuu tähendäs, et näütemäng om pääle naanu!»



    Tsirgugripi pelgüs

    Kats Võro naist jäi postimajan välläpantuisi postkaartõ silmämä. Sääl oll’ näid egäsugumaidsi ka joba lihavõttõs: kannu, tibupoigõ ja kirevide kikkidõga.

    «Piäsi kah mõnõ saatma,» arvas’ üts naanõ. «Ma parõmb ei putu, no jo taa tsigugripp kah!» jäi tõnõ naanõ väega tõsitsõs.



    Telemiis hooldõkoton

    Kõrd oll’ televisiooni võttõgrupp üten hoolõkoton saadõt tegemän.

    Tõsõ teleinemise säi hinnäst joba massina pääle, a tehnigamiis, kinkal oll’ kommõ haiglahalati muudu tüürõivast kanda, kerisi viil koridori pääl juhtmit kokko.

    Tuu tegemise päält astsõ tälle mano haigõtallitaja (sanitar) ja kutsõ tedä süümä. Telemiis oll’ kehvä jutuga ja ütel’ õnnõ: «Taha-i!»

    Haigõtallitaja jätä-es perrä: «Tulõ no õks ilosalõ süümä, kõik jo läävä!»

    Telemiis vasta: «Ma taha-i süvvä – ja ma olõ ülepää televisioonist!» A haigõtallitaja ütel’ kimmä helüga: «Meil omma tan pall’o televisioonist, süümä piät tuugiperäst tulõma!»

    Maas’ka Miili



    llos kotus –Tabina külä

    Mu külä – Tabina – om kõgõ ilosamb külä. Tabina küläh om kurra kätt höste korgõ mägi ja ku sinnä üles ronni, sõs om höste kavvõndahe nätä. Selge ilmaga paistus eski Obinitsa kerko torn.

    Hääd kätt om soinõ järv. Ku vesiroosi häitsese, sõs om järv nigu lumõga katõt, a vesikuppõ häitsemise aigu om järv kõllanõ.

    Sügüse ja keväjä tulõva luigõ puhkõpausi pidämä. Ütele luigõperele om mi järv kodokotusõs saanu. Terve külä ja tii pääl sõitja saava kaia luigapoigõ kasumist.

    Mi külä om paksu pedäjämõtsa seeh. Pedäjide vaihõl omma kääpä, midä käüdäs kaemah. Kes mi küllä tulõ, tuu ütles, et küll om illos külä.

    Sarapuu Andra Vahtsõliina Gümnaasiumi 5. klassist
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Hüvä nõu
     
    Ubinatsõõri taina seen

    2 munakõllast
    suula
    tsukõrd
    1 spl hapund kuurt
    ¾ klaasi jahhu
    ½ klaasi piimä
    Sekä kõik kokko. Kõgõ lõpun sekä taina sisse vatulõlüüdü munavalgõ.
    Lõika puul killo ubinit tsõõrõs. Tsuska ubinatsõõri taina sisse ja küdsä kuuma rasva seen.


    Sõbrasalat

    300 gr keedetüt riisi
    3 keedetüt munna
    1 kurk (kae no esi, kas võtat värske vai hapnõ kurgi)
    150 gr majoneesi
    tsukõrd
    200-300 gr suitsutõduisi räimi (sekä salati sisse kõgõ lõpun!)


    Lihtsa piskviidi

    Seo retsepti sai 50 aastakka tagasi tädi Anna käest.

    200 gr majoneesi
    1 klaas tsukõrd
    2 munna
    soodat
    jahhu nii, et saa paras

    Panõ piskviidi tiiluidsaga plaadi pääle. Rossin kah silmäs.

    Kruusamäe Maimu

    Mis sa arvat?
     
     
     
    Tulkõ sõnaraamatut tegemä!
     
    Võro Instituut kuts seo kuu 16. pääväl kell 10.30 kõiki huviliidsi eesti-võro sõnaraamatut tegemä. Parhilla oldas õkva m-tähe alostusõn. Tüü käü nii, et kaias eesti keele sõnno ja märgitäs, kuimuudu tuud võinu võro keelen üldä.

    Oodõt omma kõik, kel om võro keele ja timä tulõvigu vasta huvvi. Ku sa ei saa tuul pääväl tulla, a sul tulõ miil-de mõni huvitav võro keele sõna vai ütelüs, sis kõlista ja anna meile kah teedä.

    Lähembält või küssü Fastrõ Mariko käest tel 78 23 863 vai meiliga mariko.faster@ut.ee. Võro Instituut om Võro liinan, Tartu uulits 48.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    synaraamat!!!
      
      
     Uma Lehe sõbõr!