Nummõr' 98
Paastukuu 14. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Võrokõnõ tull’ uisumaratonil viiendäs
  •  
  • Kohtuotsus Ess-suu hääs
  •  
  • Puigal tulõ latsi näütemänge päiv
  •  
  • Adsoni-võistlus
  •  
  • Supikino Võrol
  • Elo
     
  • Maamehe poodinkäük–20 kilomeetrit rattasõitu
  •  
  • Kuis mitmõl puul Võromaal vastlapito peeti
  • Märgotus
     
  • Liini Enel: inemine võisi hindä hääs ka esi midägi är tetä!
  •  
  • Võromaa tulõvigust
  • Aholämmi
    Kagahii
    Perämäne külg
     
     
     
    Võromaa tulõvigust
     
    Määndsõ mõttõ tulli Võromaa visioonikonvõrendsil
     
     
    Umaperä tugõ ettevõtlust
     
     
    Puustusmaa Ülle, visioonikonvõrendsi umaperä tüürühmä juht 
     
    Mi uma tüügrupiga mõtlimi joba paar kuud, mis saa Võromaa umaperäst näütüses kümne aasta peräst.

    Kõgõpääst püüdsemi hindä jaos selges tetä, mis tuu traditsioonilinõ elolaad sis om, millest mi kõnõlimi.

    Mis sis Võromaal om säänest, midä muial ei olõ kõrvalõ panda – võrokõnõ hoit umma kanti parõmbahe avvu seen ku mõni tõnõ kotus Eestin. Kongi ei olõ kõrvalõ panda rikast umma kiilt, mis om nii elläv ka täämbädsel pääväl.

    Võrokõnõ taht suurõmbat hingämisruumi nii inemiisiga läbi kävven ku elämist ehiten. Võrokõisi süämlikkus ja lahkus om küländ lajalt tiidä. Võrokõnõ om maaga häste läbi saanu ja eski Võro liin om provintsligumb ku mõni tõõnõ.

    Ku eriperätsist kombist kõnõlda, sis tulõva kõgõpäält miilde ristipuu. Perimüsmuusiga om elläv täämbädse pääväni.

    Mis saa Võromaa inemisest aastal 2015 – timä hindätiidmine om kimmäs, tä ei häbendä võrokõsõs olõmist, kõnõlõs võro kiilt ja oppas tuud umilõ latsilõ. Külän omma kimmä perre ja kogukonna. Avvu seen peetäs kombit ja andas noorilõ edesi. Kuun pruugitas vanna ja vahtsõt, tuu and võrokõsõlõ nii tüüd ku leibä – umaperä tugõ ettevõtlust.
     
     
    Noorõ piät kampa võtma!
     
     
    Tarro Henn Misso Kolmõ Kandi Klubist 
     
    Mis taast Võromaast iks saa? Tuu oll’ hää, et taad arotama tull’ hulga rahvast, eski president ja paar ministrit tulli platsi. Plaanõ tull’ nii hulga ja nii häid, et tekkü küsümüs, kuis naid kõiki ello viiä saanu.

    Ku visioon om strateegia alus ja strateegia väega pikä ao pääle tettü plaan, sis kes tuud tegemä nakkas?

    Üteldi, et latsi sünnüs veidemb ja ega kümne päävä pääle jääs Võro maakunnan kuus inemist veidembäs. Pall’o lätt niisama kah minemä. Saina pääl oll’ pilt: egä viies pere ütles umilõ latsilõ, et ärke siiä joht tagasi tulkõ!

    Ummõhtõgi lätt elo maal edesi ja latsi sünnüs. Mõtli, et olõsi pidänü nuuri immi-essi tüürühmä kah tegemä. Meil olõsi näid hirmsahe kampa vaia. Selle et kuis naid nuuri uskma panda, et mi kandin nakkas nii hää elo tulõma, et tasos latsi kasvata ja maiu ehitä?

    Ku tuust midägi vällä tulõ-i, sis om inämbüs «visionäärest» kümne aasta peräst vanaimä-vanaesä, kellel latsõlatsi olõki-i põlvõ pääle võtta.
     
     
    Kultuurruum om meil üts
     
     
    Aasa Piitre, Põlva maavalitsusõ kultuuriammõtnik 
     
    Võro visioonikonvõrents mullõ miildü. Põlvan aias säändsit ettevõtmisi tsipakõnõ tõistmuudu.

    Võrol peeti elostiili ja –laadi küsümisi väega tähtsäs. Et määne piäsi olõma maal talo: ku pall’o tettämä vanaaigsit talotöid, määndse omma Võromaalõ umatsõ söögi ja kuis näid pakku nii umilõ ku turistõlõ. Kõnõldi eski säändsest taloturismist, kon om võimalik lihtsalt talotöid tetä. Naidõ tsiht om rohkõmb elokeskkunnalõ.

    Hää oll’ kuulda ettevõtlusõ kultuuriga üttepandmisõst. Kuna nä kultuuri elokeskkunnana võtvagi, sis tulnu meilgi taaga rohkõmb rehkendä.

    Mi olõmi ajanu kultuuri man kimmämbält infrastruktuuri-asju, näütüses tennü raamadukogodõhe parõmba teabevahetus- ja opmiskeskkunna. Mi olõmi vähämb tegelnü tuuga, et tuu, miä tulõ perimüskultuurist, viiä ettevõtjani.

    Tull’ miika ütesugust ka vällä. Tõtõstõ, mi kultuuriruum om üts siin Lõunõ-Eestin. Põlva maakunnan olõmi rehkendänü, et meil om rohilinõ mõtlõminõ. Tuu tähendäs, et inemise läbikäümine loodusõga piäsi rohkõmb vällä paistma kultuurin ja spordin. Võrol tull’ tuu tsiht nisamatõ vällä.

    Miä õkva võro kiilde ja kultuuri putus, sõs kiäki vällästpuult arvas, et Võro Instituut võinu kokko kutsu üte pundi, kiä naanu ajama kultuuritüüstüse muudu ettevõtmiisi nigu muusigaprojekti jm. Taa oll’ üts härksämb mõtõ.
     
     
    Sildi kõrda, juhatust eurorahhu mano!
     
      
    Hollasõ Peep, Võro maaparandusbüroo juht 
     
    Ettevõtminõ oll’ väkev, külälise korgõ ja harilik inemine või mõtõlda, et siist tulõva külh õkva maru hää tulõmusõ. A iks piät egäpääväst tüüd edesi tegemä ja elo lätt ummamuudu edesi. Tuu oll’ kõrras ao maahavõtmisõ ja vahtsõmbidõ tegemisi arotamisõ aig.

    As’a, mis võisi edesi arõnõda: kõnõldi pall’o Munamäest ja Võromaa tunnussõst, a ku inemine kavvõmbalt Võro liina tulõ, sis tä ei mõistaki häste Munamäele ja Haanihe minnä – sildi ei olõ kõrran! Ka piiri pääle, Luhamaalõ ja Koidulahe, ei mõista võõras sõita.

    Võisi inämb api anda inemisele, kes projektõ taht tetä ja koolitust saia.

    Eurorahhu mano juhatamisõ värki võisi inämb olla. Et inemine saasi ummi tegemiisi tuun suunan säädä, et saasi tukõ küssü.

    Üritüsele olli kohalõ tuudu Võromaa hää söögi – kõik oll’ nii hää, et vei keele alla! Ku säändsit asju häste pakutas, tuu toosõ ka külälise siiä.

     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    synaraamat!!!
      
      
     Uma Lehe sõbõr!