Nummõr' 51
Lehekuu 25. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Näputüüga leibä tiinmä?
  • Uudissõ
     
  • Vana-ao laat uut laadulisi
  •  
  • Virma ragosi Põlva lähkül ristipuid
  •  
  • Külm tekk’ marjulõ kurja
  •  
  • Lõkõril vahtsõnõ plaat’
  •  
  • Konkurss’ nall’anõnnolõ
  • Elo
     
  • Kobras paugut’ ja palot’ mõtsa
  •  
  • Tsäimajan saa süvvä suulliimi ja porovigupiirakit
  • Märgotus
     
  • Võromaalõ om nuuri vaia
  •  
  • Riitsaari Evar: oll’ sääne tunnõ, et tulõ kodo tulla
  • Kirä
    Kagahii
    Esimuudu
    Perämäne külg
     
    Tsäimajan saa süvvä suulliimi ja porovigupiirakit
     
    Kaasiku Maris
     
    16. lehekuu pääväl tull’ vahtsõn Seto Tsäimajan Verskan õkva tsäimaja jaos tettüist savist lavvaanomist puudus, ku Seto Talomuusõumi 11. seto pitsipäävä piduligult läbi saiva, rahvas söögitarrõ maaha istsõ ja ku viil bussitäüs Roodsimaa nuuri inemiisi kah platsi tull’.
    Tsäimaja om kõgõ vahtsõmb tarõ talomuusõumin ja tuu küük’ kõgõ uhkõmb õuroküük’ Põlva maakunnan ja arvada, et ka Setomaal.

    Õuro külh, a sõirategemises om pliit’ hää.
    A külälise näe-i, kuis ja kon süük’ valmis tetäs, nimä nägevä söögitarõn õnnõ suurt seto ahju. Tan nakatas süüki tegemä külmäl aol.

    «Putru, paaruuga ja muud säänest om proovit tetä ja tulõ vällä külh,» ütel’ muusõumi päävarahoitja Kunsti Tiiu. Suvõ-aigu lätt tarõ väega lämmäs, ku köedäs. Söögikaart’ om katõn keelen: setokiilne ja kiräkiilne. Kavvõmbalt rahvas tiiä-i muido, miä omma suulliim (külm hapnõkoorõsupà), tatipiirak, hämmetüsega pudru, upinhainatsäi, sahvtiga pliini jne.

    Räpinäst Verskahe tüüle kaubõldul kokal Mäeotsa Aital olõ-õs aigu minotitki kõnõlda, a Kunsti Tiiu ütel’, et menüü om egä päiv vahtsõnõ.

    Tuul pühäpääväl sai viil süvvä kardohka-tanguputru, hernesuppi, paapraati, suidsulihha muna ni sibulaga, tambitut lihha, kamma rosinidõ ja ubinidõga, kohopiimä sahvtiga, pliine jne. Sõira ei jõuda nii pall’o tetä, ku küstäs ja leeväküdsämist olõ-i plaanin. «Lihtsäle ei jõvva!» ütel’ Kunsti Tiiu. A Räpinä leevävabrikuga peedäs kõnõluisi, kas mass tetä karaskit õnnõ tsäimaja jaos.

    Õuronormi ei lupa küllist söögikraami osta

    Hädä om naidõ õuronormõga: ümbretsõõri küllist võinu saia egäsugust kraami – lihha, kallo, munnõ, piimä, aiakraami, sissetettüid köögivilju ja tatikid, sahvtõ, kuukõ ni kodo-olut. Rahvas saanu tüüd ni tullu, tsäimaja ehtsä rahvusligu söögikaardi.

    A väega veidü om, midä niisama käest kätte osta võit. Ja siin omgi üts’ murrõkotus, mille mi õurosaadigu piässi Brüsselin mi kasus är vaidlõma ja püürdmä! Tsäimaja om hoolõ ni armastusõga valmis tett. Uma valla, seto programmi ja Õuruupa Liidu raha iist. Kokko läts’ tsäimaja masma üle viie miljoni krooni. Sainapalgi olõ-i saekaatrin vreesidü, om nätä, et kooridu ja samblõga tihkõlt topidu. Aknõkardinilõ omma pitsi heegeldedü, laudu pääl omma linadsõ lina.

    Savianoma omma meistre tettü

    Ilosa pruuni savianoma olõ-i poodist ostõdu, neo umma Võromaa meistremehe Rumvoldi Aivari savikuan tettü – kausi, mitmõn suurusõn taldrigu, piimäkruusi, kohvitassi alustassõga, kohvi- ja tsäikanni. Naidsammu tulõgi puudus, ku söögitarõn kõik’ 70 kotust valgõst puust pinke pääl valgidõ laudu takan inemisi täüs om. Ilosa ilmaga saa välän istu, sõs või tsäimajan kõrraga sada inemist süvvä. Baaripidäjä Madaliku Taimi, kiä kipõmbil päivil om ka ettekandja, ütel’, et kimmähe ei nakata tsäimaja köögin tegemä vriikardohkit grill’viineriga ega hamburgerit.

    Ka muus’ka tsäimajan saa olõma rahvalik, seto leelost kantrini, mängku ni laulku inemise vai massin.
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    «Esiki peris õigõn Võro murdõn lugu avitas üten Võro murdõ välläkuulmisõlõ.»

    Haabsaarõ Enn löüd, et võro kiilt ei või kirja panda (VT)
     
       
     Uma Lehe sõbõr!