Nummõr' 97
Küündlekuu 28. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Võrokiilne jumalateenistüs
  •  
  • «Tsirk, tsirk, tsirgukene» ETV-n
  •  
  • Ummi saatit, ettevõtmiisi ja kiräsõnna
  •  
  • Filmioppus noorilõ
  •  
  • Sportlik vastlapäiv
  • Elo
     
  • Egäüts võõrit latsi perre ei võta
  •  
  • Kolmiku «vanaimä» puul
  •  
  • Kats tähtsät aolehte – Näddali-Leht ja Uma Leht
  • Märgotus
     
  • Vänkuuveri OM Võrumaalõ!
  •  
  • Luiga Kristjan: Võro võisi kah suvõpääliin olla!
  • Kirä
    Kagahii
    Perämäne külg
     
     
     
     
     
    Kats tähtsät aolehte – Näddali-Leht ja Uma Leht
     
    Hirvlaane Milvi
      
     
    200-aastaganõ Näddali-Leht. 
      
    Edimäne lõunaeestikiilne aoleht Tarto maa rahwa Näddali-Leht saa hummõn 200-aastadsõs, Umal Lehel tulõ pia 100. nummõr.

    Kas noid aolehti saa võrrõlda? Kimmähe – Uma Leht om jo tuu ainulidsõ lehe perrätulõja. Näddali-Lehe muudu aolehte es olõ tuul aol terven ilman üttegi. Es julgu kiäki perisorjõlõ lehte tetä ja viil uman kiräkeelen!

    Kuis Näddali-Lehe välläandja praavusk (praost) Johann Philipp von Roth võinu rõõmusta, ku kiäki tälle tiidmise veenü, et tä tüüd võro keelen 195 aastakka ildampa viil mäletedi ja jakkama naati!

    Roth nimet’ ummin ettekandin võro kiilt eesti keeles ja õnnõ raamatidõ päälkirä näütsi võro-tarto keelepiire perrä tettü praavuskkunna piire, kon oll’ ütesä võro- ja katõsa tartokiilset kihlkunda. Nu raamadu olli «Wastne Tarto Mah Keele Laulo Rahmat» (1802), «Wastne Tarto-Ma Kele Kässi Ramat» (1803) ja «Tarto maa rahwa Näddali-Leht» (1806), ildampa viil «Wastne Testament» (1815).

    1994. aastal löüd’ tiidjämiis Tannbergi Tõnu Peterburi arhiivist 10 perislehe ärtõmmist. Tuu lehe nimi oll’ 1.-41. numbrõni «Ramato Kohto lubbaga Tarto-maa-rahwa Näddali-Leht». Keelepiire perrä tettü praavuskkund tekk’ lehele kõgõ suurõmba lugõjidõ hulga.

    Roth oll’ tuus aos, ku tä lehte naas’ vällä andma, joba väega suurõ kerikligu mõovõimuga miis. Ülikooli rektori G. F. Parrotiga sai Roth häste läbi ja pääkooli trükkali Grenziuse man oll’ tä joba noid võro-tarto keele käsiraamatit vällä andnu. Nuu paksu käsiraamadu köüdeti praavuski puult kats aastat varrampa tett Kanepi kihlkunnakoolin. Nii naati ka Näddali-Lehte Tarton trükmä.

    Juriidilidsõ poolõ ja aolehe trükükulu jaeti praavuski ja tä vele, Võro kuulõperräkaeja ja kreisisekretäri Carl Augusti vaihõl. Carl kor’as’ uudisit lõuna puult Võromaalt. Toimõndajas ja tuus väikumba kotusõga mehes, kedä sai ette tsurmi ku vaia, sai näide katõ aasta iist koolnu sõsara leskmiis Põlva pastor Gustav Adolph Oldekop.

    Oldekop oll’ näide sugulanõ ja sõbõr. Lehe kerkoväretin müümisest saad raha sai tälle: täl oll’ ütesä last üles kasvata. Rahha jakku ka vahtsõ numbri välläandmisõs.

    Kui noid lövvetüisi 10 lehenummõrd lukõ vai kaia tsensori aruandit kõigi numbridõ perrä (Sergei Issakov «Arhiivide peidikuis»), sis paistus, et midä nummõr kavvõmbahe, tuud inämb oll’ sääl praavuski poja Georg Philipi, tulõvadsõ ülikooli eesti ja soomõ keele lektori ümbrepantuisi lugusit saksakeelitsist ja vinnekeelitsist lehtist. A nõvvoandmisõ põllumajandusõ jaos, haridusõ tähtsüse kitmine ja ka Võromaa uudissõ jäivä iks sisse.

    Näddali-Leht panti kinni 19. joulukuu pääväl 1806. Peterburi Miilitsäasju Komitee arvas’, et talopoigõl ei olõ joht vaia kõiki asju teedä. A komitee kuunolõkil oll’ hoobis hullõmb asi Ewersi väiku vihukõsõga Liivimaa talorahva olokõrrast: tuu ai Peterburi herri har’a peris vereväs. Ülikuul es anna vällä autori nimme, raamadugõsõ kästi kokko kor’ada ja är häötä. Lehe kotsilõ säänest käsku es anda. A tuu arvaminõ, et lehe kah kokko kor’ati, om täämbädse pääväni ümbretsõõri käünü.

    Õnnõs ei piä Uma Leht tsensori ahtakõisist väretist läbi käümä. A ku võrrõlda lehti tsihti, sis piäsi tuu olõma üts ja tuusama: uman imäkeelen, uman meelen rahvalõ tiidmiisi jaka.

    Uma Leht või julgõlõ hinnäst tuu 200 aasta tagodsõ aolehe tütres lukõ. Täämbädsele inemisele võinu noist 10 lövvetüst aolehe numbrist egä kõrd mõnõ sõnomi är trükki, sis om egäl ütel hää är tunda näide sugulus. Ütte võro asja omma ajanu mõlõmba. Ja võrokõsõ võinu iks avvo seen pitä Johann Philipp von Rothi, kiä üten uma perre ja väümiihiga nii pall’o tekk’ mi imäkeele edendämises. Mine tiiä, ku tä kavvõmb elänü, vast sis olõski eesti kiräkiil lõunaeesti keele pääle tettü.
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    synaraamat!!!
     
     
     Uma Lehe sõbõr!