Nummõr' 97 Küündlekuu 28. päiv 2006 TOIMÕNDUS OTSI UMA LEHE TEL´MINE ARHIIV PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)     Pääleht Uudissõ   Võrokiilne jumalateenistüs   «Tsirk, tsirk, tsirgukene» ETV-n   Ummi saatit, ettevõtmiisi ja kiräsõnna   Filmioppus noorilõ   Sportlik vastlapäiv Elo   Egäüts võõrit latsi perre ei võta   Kolmiku «vanaimä» puul   Kats tähtsät aolehte – Näddali-Leht ja Uma Leht Märgotus   Vänkuuveri OM Võrumaalõ!   Luiga Kristjan: Võro võisi kah suvõpääliin olla! Kirä Kagahii Perämäne külg           Egäüts võõrit latsi perre ei võta   Neli võõrast last taloperren   Harju Ülle ylle@umaleht.ee       Leisi Jaak, uma latsõlats Ragne, kasulatsõ Merle (kesken), Karina ja imä Helve.       «No mõni pidä meid iks ullis!» kõnõlõs Leisi Helve (54) Kanepi vallast Piitremõisast – tä kasvatas parhilla üten mehe Jaaguga (62) nellä võõrast last: Marikat (18), Karinat (9), Kädit (7) ja Merlet (3). Vahepääl oll’ Leisi perren eski viis kasulast. Merlet olõ-õs viil, a olli vele Raiko ja Gerrit. Aasta iist saiva Leisi Võro liina käest tenokirä võõridõ latsõ hää hoitmisõ iist. Viil eläs talon uma tütre pere latsõlatsõ Ragnega (2). Jaagul ja Helvel hindäl om kats poiga ja kats tütärd. Tahtminõ võõrit latsi perre võtta tull’ Helvel viis aastakka tagasi. Tä uurõ Võrol asja ja käve oppusõl. Sis kõlist’ Vaheri Piret Võro liinavalitsusõst ja timä abiga sai pere edimädse kasulatsõ. «Marikal oll’ koton Valgjärve vallan kehvä olokõrd,» seletäs Helve. «Tä elli tsõdsõ man ja tsõdsõ käve timäga halvastõ ümbre.» Tütärlats pidi egä hummogu lehmä är nüsmä, vaska ja tsia är süütmä, sita vällä viskama – sis sai kuuli minnä. Õdagu olli jäl piimätsõõri. Ku tsõdsõlõ midägi es miildü, sis pesse ja kaksõ hiussist. Marika oll’ sis 14. Leise man es julgu tä algusõn midägi kõnõlda. Ku midägi tahtsõ üteldä, sis kirot’ Helvele kirä ja tsusas’ tassakõistõ lavva pääle. Helve ja Jaagu sõnno perrä piät säändside latsiga tassakõistõ ümbre käümä. Üts kur’õmb sõna tulõtas miilde inne üleeletü halva. Neli last kõrraga Ku Marikal naas’ joba parõmbalõ minemä, tahtsõ Leisi viil latsi võtta. Pakuti kattõ sõsard Võrolt. «A ku lätsimi sõsarit võtma, oll’ Võro haigõmaja man turvakodon kats väikut velle kah – aastanõ ja katõ-poolõnõ, nii armsakõsõ!» seletäs Helve. Auto pääle tull’ Helve neli last käekõrval... Vanõmbidõ käest är võetuisil latsil lätt väega hulga aigu, inne ku nä kasuvanõmbit uskma nakkasõ. «Karina oll’ kah väega hindähe tõmbunu, ikk’ immä takan ja rüüke üüse unõn. Raiko oll’ katõ ja poolõ aastanõ... Ma mõtli, et lää ullis, et mõista-i last maaha rahusta,» kõnõlõs Helve. «Latsõ olli iks väega pall’o üle elänü.» Kos Raiko ja Gerrit parhilla eläse, tuud Leisi ei tiiä. Ku näide imä löüd’ hindäle tõõsõpoolõ, lätsi nä timä mano tagasi. A imä naas’ jäl juuma ja poisi omma parhilla vahtsõn perren Tarton. Mõnõ ao iist elli Leise perren Triinu, kink imä oll’ hinnäst är tapnu. Koolinkäümisega oll’ tuul tütärlatsõl suur hädä. «Tälle es olõ piire säetü ja täl oll’ rassõ harinõda,» ütles Helve. «Tä oll’ 16 kah joba, ku tull’. Kooli jätsegi poolõlõ.» Parhilla om Triinul väikene lats ja elämine Võrol. Ildaaigu kirot’ tä Helvele nii süämligu kirä, et Helvel tull’ ikk silmä. Marika lõpõtas Kanepi Gümnaasiummi. «No om iks preili, ei olõ inämb tuu Mari!» muhelõs Jaak. «Timä tüü om jo opminõ, mitte lehmänüsmine! Meil üts lehm omgi ja tuud nüstäs kah massinaga!» Perisvanõmbidõga piät kokko saama «Kas tiiät ku rassõ tuu om, pall’o es kannatanuki tuud vällä!» kõnõlõs Helve latsi ja perisvanõmbidõ kokkosaamisõst, huuldajaperri puhul tarviligust as’ast. Huuldajapere tähendäs jo tuud, et latsõ olõ-i latsõndõdu. Ku perisvanõmba «joonõ» pääle tagasi piäsi saama, sis võiva nä latsõ tagasi võtta. «Vanõmba nakkasõ tüllü tegemä, kõlistama... Latsõ jäl ikvä imä vai esä mano,» ütles Helve. Kõgõ tuu suurõ murrõ ja hoolõ iist mass riik huuldajaperre latsõlõ 900 kruuni kuun. Mano mastas latsitoetust ja mõni umavalitsus tugõ perrit ka umalt puult. Eesti Kasuperri Liidu juht Siplasõ Andres ütles, et Eesti keskmäne toetusraha latsõlõ om 1660, a kasuvanõmba kulutasõ 3200 kruuni. Helvel ja Jaagul om suurõmb jago söögist uma põllu päält võtta, a nii 2000 kruuni rahha kulus külh kuun üte latsõ pääle är. Huul, aig, süämehäädüs ja kõik muu viil päälekauba. Põlva ja Võro maakunnan kokko eläs huuldajaperrin inämb ku 100 last. Helvele pakutas kõik aig latsi mano: veidü om noid inemiisi, kiä julgusõ ja tahtva võõrast last kasvata. Siplasõ Andrese sõnno perrä olõki-i as’a man kõgõ suurõmb hädä rahahädä. Veidü om paikligu sotsiaaltüütäjä tukõ, midä lätt väega vaia. «Piä avvu andma Võro sotsiaaltüütäjäle Vaheri Piretile – tä om uskmalda hää inemine! Ütskõik, määne hädä om, tä avitas kõgõ tuust jako saia! Ja timä abiga olõ väega hää latsõ saanu,» om Helvel õnnõs sääne murõ olõmalda. Helve ja Jaak löüdvä, et latsõ jaos om egäl juhul parõmb kassu perren ku latsikoton. Lats saa perresuhtõ selges. Ja nellä latsõga tulõva nä häste toimõ – latsi om Leisel kõgõ hulga olnu. «Vanaesäl oll’ 16 last, meil jäi perestroikaga katski. Et Helve om latsi mano võtnu, sis saa inämb-vähämb sinnäpoolõ!» muhelõs Jaak, kiä kasvi esi kuvvõ latsõga perren nigu Helvegi.     Mis sa arvat?     Ilm Uma Internetin   Võro-Eesti synaraamat!!!   Uma Lehe sõbõr!