Nummõr' 96
Küündlekuu 14. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Võromaa sugupuiõ näütüs
  •  
  • Noorõ naasõ luulõ om tsipa Kaplinski muudu
  •  
  • Folgipido Põlvan
  •  
  • Tulõman om väikuidõ kiili «eurovisioon»
  • Elo
     
  • Võrokõsõ kuldkallo takan ajaman
  • Märgotus
     
  • Keerbergi Liis: ildampa võisi kah midägi kaitsa olla!
  •  
  • Umamiilne Lõuna-Eesti
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
     
    Intervjuu õlidsõ Pardsiga
     
    Ruitlasõ Olavi, leheneegri
     
    Parhilladsõ ao kats tõsitsõmpa teemat omma Õdagumere õlidsõ pardsi ja Koomiksi-Muhamed, mink peräst muslimimaa rahvas parhilla eurooplaisi pääle maruvihanõ om. Muhamedi kätte saia es õnnistu, Uma Lehe jaos oll’ täämbädsest olokõrrast nõun kõnõlõma siin ületalvõ olõjidõ tsirkõ ammõdiütisüse esimiis Pardsi Juhan.

    Uma Leht (UL): Olõti hindä umaaigsõst tunnuslausõst «Muvvami läbi!» vallalõ ütelnü ja aktiivsõst poliitikast tagasi astnu?

    Pardsi Juhan (PJ): Minno sunniti. Kaegõ, tankri lasù poliitilidse telmise perrä Õdagumerre suurõ portsu kõlbmalda kütet ja ma olõ no ülepääkaala õlinõ. Pugu om sitta täüs, sulõ omma kokko kliipünü, kamm inämb hiusist läbi ei lää, ülikund lää-i kah sälgä ja ku lätt, tulõ-i inämb är.

    UL: Mink vasta tõsõ pardsi õiõndasõ?

    PJ: Genotsiidi vasta! Sitta kütet lasti merre. Tävvelikku paska! Külmäs – 4 kraadi man. Külmfiltri ummistuspunkt piäsi olõma paikligu olokõrra perrä säet.

    Merre last kütte sisse om nii hulga ijäkristallõ tegünü, et nuu ummistasõ pardsi pers… piinfiltri.

    UL: Vast olõti esi kah süüdü? Käümäminegihädä võiva tulla ka vannust eelsüütekündlist, vigatsõst elektrisüsteemist, päivinännüst mootorist, starterist vai akust.

    PJ: Jah, om külh niimuudu. Näütüses ku parts käümä lää-i, sõs tohe-i teda käümä tõmmada, selle et hammasrihm või purus minnä. A tuu asi käü kvaliteetkütte kotsilõ. Merre lasti masuuti ja masuudi päält käävä Õdagumeren õnnõ hülge.

    UL: Kiä piät taa as’a iist vastust kandma? Kas oodati no sündsät üllenpidämist, tuu tähendäs tagasiastmist keskunnaministri Reiljani puult?

    PJ: Olõsi Reiljan tsirk, saanu timäga kõnõlda. A tä om jo kunn! Määnestki toimõndamist ei olõ.
    Parhilla tulnu merre laskõ kats rongitäüt tärpentiini, miä paksu kütteõli är sulatanu. Ja sis tulnu pumbada vette kõrralikku kütet, külmämispunktiga -26 kraati.

    UL: Taanlasõ pahandi nal’apiltega Muhamedi, või olla, et hääd kütet muslimide käest inämb ei tulõki?

    PJ: Sis mi ooda Vinne-Saksa gaasitoro är ja läämi gaasikütte pääle üle. Õnnõ aulõl ja kormoranõl ei olõ gaasisäädet pääl. A esi omma süüdü, ei investeeri – omma sis säändse vanas jäänü tehnigaga sitavarõsõ!

    UL: Kuis ti gaasi torost kätte saati? Gaastoro tulõ kõvvu sainuga.

    PJ: Muvvami läbi!
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Jutt ütest rahvamehest
     
    Villa Meinhard
     
    Rahvamajjõ kultuuritüütäjide hulgan om olnu väega miildejääjit tegeläisi. Mitukümmend aastat tagasi oll’ Rõugu rahvamaja juhataja Kuljus, pilli-, nal’a- ja napsimiis. Tälle miildü näütemäng nii lava pääl ku ka muido elon.

    Vahel sõitsõ tä rahvamaja veoautoga sõpru piten ümbretsõõri, tervüse peräst tetti ka väikene naps, Kuljus mänge pilli ja kõigil oll’ hää ärolõminõ. Tihtsähe tull’ iso viil ümbre kaia, sis pargiti sõbra auto pääle ja las kävvü – viis versta veeränd tunniga.

    Asi olõsi illos olnu, ku kohaligulõ mittekuunsaisulisõlõ miilidsätüütäjäle (oll’ ka säändsit tegeläisi) es miildü sääne lai juun. Tä kiusas’ Kuljust peris kõrraligult, a rahvamaja miis pässi teno umalõ hääle suuvärgile inämb-vähämb terve nahaga.

    Ütskõrd lasù Kuljus jälki autoga ümbretsõõri, ku mittekuunsaisulinõ tä kinni pidi, nuhut’ ja kärkse: «Te olete purjus!» Tõnõ ruttu vasta: «Ei olõ ma purjus, ma olõ Kuljus!»
    Istõ Kuljus üten kolmõ sõbraga veoauto kabiinin ja kolistiva Rõugut piten. Säädüsemiis sai näil hannast kinni: «Miks neljakesi kabiinis?» Rahvamaja tegeläne sai kuëas: «Kulõ miis, näütä, määne meist tuu pini om, kes kastin piät sõitma!»

    Kupat’ Kuljus autoga kohegi, esi oll’ kerge «tepo timmi all». Nigu kiustõ sai miilidsämiis jälki jaolõ: «Teil on lõhnad juures!» Tõnõ pand’ vasta: «Õgal mehel uma lõhna!» Tuukõrd oll’ võmm väega kimmäle söönü ja tä tagaots es piä gaasõ kinni.

    Külä oll’ sis rahvast täüs ja elo käve korgõ kaarõga. Rõugu rahvamajja tull’ puulpäivilde inemiisi nii pall’o, et suur maja tundu tikutops ollõv. Vahel mänge Kuljus lava pääl pilli ja laul’ «Läänemere lainit». No mäng tä pilveveere pääl… Ku häste tähele panõti, kuulõti ti kah noid viise.



    Mis sa arvat?
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Huuvõtt

    Kalapoodin ai üts miis müüjäga magusat juttu. Rohkõmb rahvast poodin es olõki.

    Naistõrahvas, kiä kah oll’ puuti tulnu, kullõl’ tuud juttu kõrvalt. Peräkõrd mõtõl’ tä uma ostmisõ är tetä.
    «Oih, vabandagõ väega, ma ei olõ kah viil midägi küsünü. Taa jutt oll’ õnnõ huuvõtt,» ütel’ miis naistõrahvalõ.


    Postimaja, mitte makaronipuut!

    Mitmit aastit tagasi tull’ Võro postimajja vahtsõnõ noorik leti taadõ tüüle.

    Üts kundõ küsse tä käest stardipaketti. Noorik es olõ inne säändse as’aga kokko puttunu, tuuperäst küsse tä egäs juhus üle: «Määnest spagetti?»


    Väega vana viil olõ-i!

    Võro bussijaaman uut’ bussi pall’o rahvast. Üts naanõ naas’ tõist naist, kiä tsipa kavvõmbal saisõ, väega hoolõga silmämä.

    Peräkõrd läts’ tä tuu naasõ mano, silmäs’ tedä tükk aigu viil lähkült ja ütel’: «Kas taa olt tõtõstõ sa? Nii vanas jäänü!»

    Naanõ silmäs’ kah tuud, kiä timäga kõnõl’. Oll’ umaaignõ koolisõsar, kiä käve timäst klass takanpuul.
    «Väega vana viil ei saa olla, ku sa iks mu är tundsõt,» and’ vanas tembeldet naanõ vasta.

    ..........................................


    Kass avit´ inemiisi

    Lätsi ütskõrd peremiis-pernaanõ pidolõ (jo nu mi esi ollimi).

    Kodojääjil latsil kästi maja välimäne uss valla jätta, selle et oll’ teedä, et latsõ omma rassõ unõga ja muido es saanu üüse sisse.

    A üüse, ku pido päält kodo jõuti, oll’ uss iks kinni pant. Küll klopiti ussõ, küll aknõ pääle, a latsõ es kuulõ ei üüst ei ilmast. Nooril oll’ uni väega makus.

    Perenaanõ kai aknõst sisse ja näkù, et tütär suik sohva pääl. «Maie, Maie, tulõ üles ja lasõ meid sisse!» hõigas’ imä. A Maie es tii vällägi ja magasi edesi.

    Pernaasõ helü pääle tull’ kass Miisu tõsõst tarõst, kai hallõ näoga pernaasõlõ otsa (jo vast sai hädä suurusõst arvu) ja hüpäs’ Maiu mano hõõrdma.

    A tuust jäi vähäs, et latsõ uni är aia. No naas’ kass latsõ pääl sõkma ja tõmmas’ uma hannaga üle Maiu näo.

    Tuu pääle naas’ki tütrik hinnäst liigutama, kuuld’ imä hõikmist ja koputamist.

    Lats tull’ üles ja tekù ussõ valla. Hummogu sai tark Miisu hääteo iist üte priske viineri.

    Säinasti Asta , võro kiilde pandnu Säinasti Enno
     
     
    Haigõ hammas

    Tuu vana tohtri avit’ inemiisi sis kah, ku hammas haigõ oll’. Ega tuul aol es olõ eriarstõ, timä pidi egä hädäga inemist avitama. Näütüses ku iistpuult tsilksõ ja takastpuult es päse tulõma, läts’ inemine õks lähembäh olõva tohtri mano.

    Kõrd lännü üts tutva miis kah api ots’ma. Astnu sis tohtri tüütarrõ julgõhe sisse, noh nigu uma tutva arsti mano.

    Õkvalt küsti timä käest: «Noh, mis sul sis viga? Põsk paistõh ja valutas?» «Ei valta põsk, kats hammast umma perseh, selle põsk paistõh!» «Touka püksi kähku maaha, mul täämbä hulga rahvast!» muias’ tohtriherr.

    Keldri Enno
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Hüvä nõu
     
    Hää pehme keeks

    Seo oppus om saad 35 aastakka tagasi sõbranna käest.

    1 klaas piimä
    3 munna
    8 spl (kuh’aga) mannat
    4-6 spl tsukrut
    2 pakki kohopiimä (250-grammidsõ paki)
    vanilliini
    rosinit

    Sekä kõik kokko ja tsuska ahjo. Saa hää pehme keeks, mitte sääne huba nigu poodi uma.

    Kruusamäe Maimu
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     
     Uma Lehe sõbõr!