Nummõr' 96
Küündlekuu 14. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Võromaa sugupuiõ näütüs
  •  
  • Noorõ naasõ luulõ om tsipa Kaplinski muudu
  •  
  • Folgipido Põlvan
  •  
  • Tulõman om väikuidõ kiili «eurovisioon»
  • Elo
     
  • Võrokõsõ kuldkallo takan ajaman
  • Märgotus
     
  • Keerbergi Liis: ildampa võisi kah midägi kaitsa olla!
  •  
  • Umamiilne Lõuna-Eesti
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
     
    Umamiilne Lõuna-Eesti
     
    Programm «Lõunaeesti kiil ja kultuur» om käümä avitanu hulga umakeelitsit asjo
      
     
    Eichenbaumi Külli, programmi «Lõunaeesti kiil ja kultuur» nõvvokogo juht 
      
    Võrokõisi ja tõisi lõunaeestläisi umma põliskultuuri om mitmit aastit tugõnu programm «Lõunaeesti kiil ja kultuur». Üts aastatsõõr om programmil jäl täüs saanu ja om tunda, et as’a läävä edesi ja parõmbas.

    Häid mõtti ja tetätahtmist paistus olõvat nii võrokõisil, setodõl ku mulkõl. Umma kimmäst paigavaimu olõ-i viil Lõuna-Tartomaa rahvas üles herätänü, vähämbält olõ-i säältpuult kuigi pall’o umast keelest ja meelest kantuisi projektõ tulnu.

    Minevaasta anti rohkõmb tukõ projektõlõ, mis olli mõtõld latsilõ. Tulõ kittä Võro liinan käümä lännüisi tegemiisi. Võro Muusigakooli man saa sügüsest pääle oppi rahvapille (kandlit, lõõtsa, toropilli) perimüsmuusiga opikava perrä. Pillioppus viiäs pia kodo kätte ka Haani kandi latsilõ, kellel om huvi pillimängu opmisõ vasta.

    Võro Loovuskoolin om algust tettü väikeisile latsilõ umakandi keelen juttõ kõnõlõmisõ ja laulõ laulmisõga. Nii saava ka liinalatsõ rohkõmb tutvas uma kodokotusõ keele ja kombidõga.

    Päält kümne oll’ üle Võromaa paigapäälitsit põnõvit tegemiisi latsi jaos – küll tetti näütemänge, laagrit, käsitüüoppust, muusiga- ja keeleoppust. Võromaa latsi jaos ilmu Tähekese võrokeeline nummõr ja tetti mano piltsõnastut, mille edimäne trükk väegä ruttu otsa sai. Aastidõga om iks ütte ku tõist umakeelist ja -meelist latsi jaos tettü, a latsõ tahtnu vast hoobis rohkõmb kullõlda-kõnõlda-üten tetä ja tuud saa egä latsõvanõmb ka esi ilma eräle projektildä latsõlõ anda. Ku täüskasunu inemise esi umist juurist ja elotarkusõst mõistva ja tahtva pitä, opisõ taast pidämä ka latsõ.

    Sügüsest pääle üle nädäli saa Vikerraadion kullõlda Võromaa uudissit uman keelen. Tuud om kuulda üle Eesti ja muial elävä võrokõsõ kõrva jaos olõvat tuu kümme minotit väega armas. Ega tüküski olõma küländ harvalt, ku taast kandist hää uudis üle Eesti lakja lätt. A hääd ja huvitavat juhtus kimmäle egä päiv.
    Kildakõsõ viisi või Võromaa egäpääväello ka telekast nätä. Saatõn «Eloline» käüti külän mi kandi meistrimiihi ja -naisi man ja kaeti, kuis ütte vai tõist tüüd tetäs.

    Programm and tukõ ka tiidüsprojektõlõ, millest nõsõs kassu Lõuna-Eesti kandi keele ja kultuuri püsümisele. Eesti Kirändüsmuusõumi inemise pandva jõudu piten puutrihe üles vanal aol vannu inemiisi käest koëat juttõ, laulõ ja tarkuisi, mille perrä tan Võromaal külh ütsjago nõudmist om.

    Puutrist saa kaia ja otsi uma kandi täämbädses unõhtõt vai tiidmäldä aoluku, legende, laulõ. Mitmõ tiidläse tegelese Lõuna-Eesti vanõmba aoluu ja keele uurmisõga.

    Ummi mõttit ja plaanõ om projektõs kirotanu hulga inemiisi nii minevaasta ku ka seo aasta. Iks tüküs niiviisi olõma, et kõigi häie tegemiisi toes rahha jakku-i. Teedä ja tuntu raamatun üteldäs: «tii vai puul, a tii sa häste». Programmi nõvvokogo om tuud tarkust silmän pidänü, ku om projektõ vaihõl valimises lännü.

    Iinpuul oll’ juttu võro keele ja kultuuriga köüdet tegemisist, a ütevõrra tähtsä omma ka tõisi Lõuna-Eesti kantõ ettevõtmisõ. Naabritõl setodõl om peris eräle programm kultuurielo tugõmisõs ja näide tegemise omma jo kavvõlõ kuulsa (võta vai «Taarka» näütemäng).

    Tõsõ naabri mulgi omma ka väke täüs, midä näütäs kasvai tuu, et säälkandin nimmati aasta tegejas mulgi kiil ja miil. Ütine kultuur om veenü Mulgimaa ärksämbä inemise mõttõ mano tetä ka ütine umavalitsus, mille nimes võinu olla Mulgimaa.

    Paigapäälidse kultuurielo elävämbäs minek tõukas pikäpääle takast ka majandusello. Õnnõ kultuuri man piät egäüts märkmä, kas ellä ummi vai võõridõ kombidõ perrä.
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     
     Uma Lehe sõbõr!