Nummõr' 96
Küündlekuu 14. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Võromaa sugupuiõ näütüs
  •  
  • Noorõ naasõ luulõ om tsipa Kaplinski muudu
  •  
  • Folgipido Põlvan
  •  
  • Tulõman om väikuidõ kiili «eurovisioon»
  • Elo
     
  • Võrokõsõ kuldkallo takan ajaman
  • Märgotus
     
  • Keerbergi Liis: ildampa võisi kah midägi kaitsa olla!
  •  
  • Umamiilne Lõuna-Eesti
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
     
    Keerbergi Liis: ildampa võisi kah midägi kaitsa olla!
      
     
    Keerbergi Liis avitas Võromaa ristipuid kaardi pääle saia. 
      
    Võromaa juuriga Eesti Rohelise Liikumise jurist Keerbergi Liis (27) sais üten tõisi rohiliidsiga tuu iist, et luudusõ-kaitsminõ olõsi-i rohilidse paki sisse pant äri.

    Parhilla om timä tüü keskkunnamõjudõ hindajidõ tüü kaeminõ – et ku midägi ehitämä vai kaibma naatas, kas tuust võisi luudusõlõ kah’o tulla. Liis avitas ka üten Võromaa ristipuiõ kaartõ pääle saamisõlõ, et nä peräkõrd kaitsõ ala saasi.

    ELF-il om parhilla hulga tegemist mereveere-tsirkõ pästmisega. Kas käveti ka esi tsirkõ naftast puhtas tegemän?

    Ma esi es käü, oll’ kipõ aig, a saadi teedüst lakja ja tugõsi rahaga. Tõsõ noorõ naasõ rohilidsest liikmisest külh käve lumõ ja külmäga tsirkõ korjaman.

    Mi saadi Eesti Keskkonnaühenduste Kojaga pääministrile kirä, nõudsõmi õlifondi luumist ja pahandimi, et vastutust mugu tougatas üte kaalast tõisi kaala.

    Ku pall’o tsirkõ lõpus või hukka saia ja ku pall’o pästse tuu, et vabatahtligu kipõstõ appi lätsi?

    Parhillatsõs om löütü ja mõskmisõ aigu koolnu inämb ku 3000 tsirku. Lillelehe Vilju ornitoloogiaühingust löüd, et hukka saanu tsirkõ või olla kooni 35 000. Tõsõ löüdvä, et siski vast nii 10 000.

    Tiidläse omma mitmõn paigan ilman reostuisi uurnu ja arvasõ, et randa joud õnnõ 10 protsõnti koolnu tsirkõst. Suurõmb jago tsirkõ vaos põhja, ku ilm lämmämbäs lätt, sis lagonõsõ ja inemise näeki-i näid kunagi.

    Hulga inemiisi omma avitanu tsirkõ ja tõsõ omma tuus rahha andnu, kas inemiisi suurõmb tahtminõ luudust pästä tähendäs, et pia luvvas är Rohiliidsi eräkund?

    Lövvä, et tuud olõsi ütelt puult vast vaia tetä külh, et poliitigan inämb rohiliidsi hellü olõsi. A tan omma uma kehvä küle kah – nii pall’o helle kimmähe ei saia, et Riigikogon tõisiga kõvastõ kombiniirmä es pidänü ja umma asja aia saanu. Ku tõisi eräkundõga niimuudu kõgõ hindä mõttit klapitat, om oht häid ideid är tsurki.

    Midä ti arvati vahtsõst kaitsõkotussidõ reformist?

    Eks taa üts senitundmalda «elläi» om, mis ministeeriumi-inemise uma aruga kokko omma pandnu. Tulõ kaia, kuis tuu «elläi» elämä nakkas. Reformi mõtõ oll’, et luudus parõmbidõ kaitstu olõsi ja inemiisile luudusõga köüdet as’aajamisõ-värki lihtsämbäs tetä.

    Tuu viimätsega vast lätt õnnõs kah. A ku jäl lua saaminõ liiga lihtne om, sis või tuu tõsõlt puult kahh’o tetä. Päämine, et keskkunnateenistüse ammõtnigõl iks vahtsõ Luuduskaitsõkeskusõ rahvaga hää läbisaaminõ olnu, et targa otsusõ tulõsi.

    Miä viil murõt tege, ku kõnõlda ilosa Eestimaa luudusõ hoitmisõst?

    Murõt tege tuu, et iks veitkese ao takast kuulõ, kuis ammõtnigu jäl üten ja tõsõn paigan andsakit otsussit tegevä. Ja vahepääl paistus, et luuduskaitsõ om sääne ilosahe pakki pant ettevõtlusõ vorm. Eks suhtuminõ omgi mitmõsugunõ ja otsussit kah rassõ tetä, ku kõvastõ pääle pressitäs. A luuduskaitsõammõtnigu pidänü rohkõmb iks tuud kaalukiilt sinnäpoolõ hoitma, et midägi ildampa kah kaitsa olnu.

    Kuis esi luudusõ-kaitsmisõ mano trehvsiti?

    Tuu aig, kui ülikoolin käve, juurat opsõ, tull’ üts suvi hirmsa tahtminõ liinaelo är unõhta ja lätsi Hiiumaalõ ütte tallo tütrigus.

    A tuu Hiiumaa om jo ärnõiut saar. Tuu pühkse kõik liinatarkusõ pääst är ja näüdäs’, mis luudusõn olõman om. Päält tuud olli esi kah nigu är nõiut ja mis tollõ juuraga muud pääle naada oll’, ku luudusõ-kaitsmisõ man är pruuki.

    Kos omma ti juurõ?

    Koolin käve Tarton, ülikoolin opsõ õigustiidüst ja Pärnu kunstikoolin veidokõsõ kõiksugu imelikku luumisõvärki.

    Võromaalt Sännä kandist omma mu armsamba Lauri vanavanõmba peri, tan iks käümi, nii pall’o ku saami. A mu hindä esäpuulnõ suguvõsa om Joosu kandist peri. Vanaimä ja vanaesä kah iks kõnõli tuud umma kiilt, ja suvõl sai tan põnnikaëaga mõtsu piten ringi hulki.

    Küsse Harju Ülle
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     
     Uma Lehe sõbõr!