Nummõr' 96
Küündlekuu 14. päiv 2006
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Võromaa sugupuiõ näütüs
  •  
  • Noorõ naasõ luulõ om tsipa Kaplinski muudu
  •  
  • Folgipido Põlvan
  •  
  • Tulõman om väikuidõ kiili «eurovisioon»
  • Elo
     
  • Võrokõsõ kuldkallo takan ajaman
  • Märgotus
     
  • Keerbergi Liis: ildampa võisi kah midägi kaitsa olla!
  •  
  • Umamiilne Lõuna-Eesti
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
     
    Võrokõsõ kuldkallo takan ajaman
     
    Raami Triinu
    Linnasõ Kristiina
          
     
     
     
    Haani miis Volts oll´ kõgõ rõõmsa meelega. Haani miis Raivo om õkvalt üte kala kätte saanu. Mõtsavassi Tõnu kõnõl´ häämeelega kalapüüdmisõ man juhtunuisist vipõruisist. 
          
    Puulpääväl, 11. radokuu pääväl püüti Pühäjärvel joba ütsändät kõrda kuldkalla. Lätsimi järveijä pääle võrokõisi otsma ja löüdsemi kah.

    Timahava püüd’ kuldkalakõist inämb õngõmiihi ku kunagi varramba – 3448. Ku stardipauk anti, sõs oll’ iks väkev kaia külh, kuis nuu mitu tuhat kalamiist järve pääle joosi!

    Ilm oll’ seokõrd hää ja rahvast hulga. Ka säändsit, kiä kalla püvvä-es ja noilõgi jakku tegemiisi. Ja ku mõnõl külm naas’, sis sai osta hindäle lämmä villatsõ kinda, suka, mütsü vai salli.

    Proomõmi üten tõisiga är arvada, ku pall’o või kaalu üts perädü suur sudak. Arvsimi, et vast üts viis killo om kimmähe, a tull’ vällä, et tuu kaalsõ 11 kilo ümbre. Üts miis arvas’ sudagu kaalu peris täpsele är ja sai avvuhinnas televiisori. Vii veeren oll’ viil üts põnnõv asi – sai kalakarpõga tamkat mängi.

    Kooni 12-aastadsilõ latsilõ oll’ tunni ao pikkunõ kalapüüdmise võistlus. Latsõ pidi kõgõpäält vastama 10 küsümüsele ja sis 50 minodi joosul kallu püüdmä. Latsi oll’ võistlõman 85. Võitja sai 22 kalla ja vastas’ õigõhe säitsmele küsümüsele.

    Järve pääl käve ümbretsõõri egäsugutsidõ vägevide rõividõga inemiisi. Kes olli hinnäst vannuspaganis tennü, kellele olli siiva sälgä kasunu... Mõni oll’ kodoelläi, oll’ ka terve tsirgu-võistkund. Eski «nunna» olli platsin ja nimä sai riigikogulasõ-talomehe Padari Ivari käest kõgõ ägedämbide rõividõ iist kingitüses puul tsika.

    Kalla püüdmä tull’ eski Jouluvana. Tä olõ-i joht põra Võromaa miis, a elli kunagi imäga Võromaa piiri pääl ja mõist tuuperäst võro kiilt kõnõlda. Kalapüüdmispäävas oll’ tä vällä otsnu poiskõsõ-iäst peri riista. Nu olli saisnu joba 30 aastat. Kalakast oll’ puust ja joba aohambast jüret. Eski iäpuur es olõ sääne nigu suurõmbal jaol tõisil, kiä tan järve pääl olli. Tull’ vällä, et Jouluvanal omma kah inemlise nõrkusõ: nimelt oll’ kuld tuu, mis teda järve pääle ai. Ja ega tä autost kah är es ütelnü.

    Ku kala ei võta, võtt kalamiis!

    Löüdsemi kolm miist Haani sõpruskunnast ehk kotussõst, kos Jummal pidi maalõ kõgõ lähembäl olõma. Üte vigurilidse mehe olli, eski umma täüt nimme taha-es vällä üldä: 30. aastin Allan, Raivo ja Volts (55). Volts kõnõl’ meile üte nal’a: «Kalamiihi siän kuulutõdi vällä võlsmisõ võistlus. Kalamehe sis kõnõli, et kes midä püüdnü oll’. Mõni oll’ sis püüdnü 10-15-killo rassõ havvõ jne. A noid juttõ kõik usksõ. A üts kalamiis naas’ kõnõlõma, et tä läts’ sõpruga kalla püüdmä. Püüd´ sõs kalla ku äkki mõtõl’, et vaia om naada külmärohto võtma. Võtt sõs pudõli vällä ja naas’ väist otsma, a väist es olõki üten. Sõs es jääki muud üle ku putõl tagasi kasti panda ja kodo tagasi viiä. A vot tuud juttu es usu joht ütski kalamiis!»

    Tuju oll’ haani miihil hää, kala näkäs’ kah tassakõistõ. Meeste juhtmõtõ oll’: «Ku kala ei võta, võtt kalamiis!»

    Viil löüdsemi ijä päält Meelise (34). Timä naas’ kalla püüdmä neläaastadsõlt. Kõgõ suurõmb Meelise püüt kala kaald’ 5,5 killo ja tuu oll’ muidoki haug. Antsla miihi löüdsemi ijä päält kats. Nuu olli hää jutumehe Metsavassi Tõnu (57) ja Nikolai. Nikolai om olnu kalamiis poiskõsõst pääle. Kiäki tedä kalapüüdmise mano es juhata, a et tä elli järve veeren, sis naas’ tä esi huvi peräst kalla püüdmä. Kõgõ suurõmb spinninguga kätte saad kala oll’ umbõs kuvvõkilolinõ haug. Võrguga om tä hindä jutu perrä jäl küländ 10-kilotsit karpõ vällä võtnu. Nikolai om kalapidol käünü viimätse viis aastat. Nelä aastaga iist võti nä terve miiskunnaga ossa ja saiva avvuhinnas plastmassist loodsigu. Põra om tuu loodsik Ähijärve pääl. Nikolai jutu perrä om loodsik hää asi, ainukõnõ hädä om, et veidükene rassõvõitu om timäga järve pääl ümbre kävvü.

    Tõnul juhtu üts lugu Pehmejärve pääl. Läts’ ütsindä tsikliga kalalõ. Läts’ järve pääle ja naas’ kalla püüdmä. A täl oll’ kummipaat ja Tõnu visas’ kogõmalda landi paadi sisse. Paat oll’ katõst osast. Tä võtt’ landi külh välla ja pand’ näpu mulgu pääle, a puul paati läts’ iks õhust tühäs.

    Tuu Pehmejärv om sääne küländ pikk järv. Tuul naas’ paati Tsooru-puulsõhe otsa viimä, a täl oll’ jo tsikli tõsõl puul vii veeren. Tä pidi jupp aigu rüükmä, inne ku üts tõnõ kalamiis tedä näkù. Tä oll’ sääl üte paadiveere pääl ja peläs’, et lätt põra kuun püvvetüisi haugõga põhja. Lõpus tuu tõnõ miis iks näkù tedä ja koëas’ pääle. Tuu oll’ nii hää inemine, et vei õnnõdu kalamehe tsikli mano. Nii jäi Tõnu esi kuivas ja kala jäivä kah alalõ.

    Tõnõ lugu juhtu Tõnul sääne, et tä läts’ Ähijärve sõbraga kalla püüdmä. Kõrraga visas’ landi sõbralõ huulõ sisse. Lant jäigi huulõ sisse, a no õngõ mant arot’ tä landi iks valla. Ku nä Antslalõ lätsi, pidi miilits näid kinni. Mehe näütsi miilitsäle huult ja tuu es nakka näid kontrolmagi, lassõ õkva edesi sõita. Huul oll’ tuus aos iks väega verine ja paistõn joba. Kiirabin võeti lant vällä ja kõik lõppi häste.

    Lava lähükselt löüdsemi viil üte mikandi mehe. Tuu oll’ kõigilõ teedä Konnula Margus ehk Contra. Aimi timäga veidü juttu. Tull’ vällä, et Contra oll’ Pühäjärvel kolmandat kõrda. Esi tä kalamiis ei olõ. Olõ-i eski latsõpõlvõn suurt kalal käünü, või-olla mõnõ kala vast om lumbist vällä tõmmanu. Suguvõsan siski kalamehe verd lövvüs – esä ja esä veli.

    Contra arvas’, et tä olõs parõmba meelega koton olümpiat kaenu, a pidi tulõma taha luulõtuisi lugõma. Kuldkalla võrrõl’ tä Tarto Maratoniga. Vahe om õnnõ tuun, et maratonin om tähtsa, ku proff sa olõt, a tan om tähtsä hoobis õnn. Kukki Contra kalamiis olõ-i, ei tähendä tuu, et tä kalla ei süü. Tä ost kalla kas poodist vai mõnõ sõbra käest – näütüses Ruitlanõ om kah kõva kalamiis.

    Neegri ijä pääl

    Järve pääl kävven saimi kõnõlda võro, inglüse ja eski vinne kiilt. Inemiisi oll’ kokko tulnu külh egäst Eestimaa nukast. Vasta tull’ eski neegrit. Sattõmi kõnõlõma peris mitmõ lätläsega. Üts lätläne soovit’ miilde jättä, et kalamehele piät kõgõ suuvma kivvi kotti, a mitte hääd kalaõnnõ.

    Päält rõividõ avit’ kalaliisi külmä vasta iks külmärohi. Nigu nätä oll’, lasù suur jago kalamiihi «Jäägermeistrit» ja ka vanna hääd valgõt viina oll’ nätä. Üte mehe proomõ kalapüüdmist tugitoolispordis tetä – ijä pääle oll’ üten tuud peris sohva.

    Kuld jäi järve

    Vällä loosit avvuhinna olli peris kalli, a kilo kulda jäi seokõrd järve. Pühäjärve oll’ lastu 120 ärmärgitüt ahunat ja 10 märgitüt kuskõ.

    Näist tõmmati vällä neli kalla – kolm ahunat ja üts kusk. Noidõ välläpüüdjide vaihõl läts’ luusi auto – Dacia Logan. Edimäst kõrda Kuldkala aoluun sai auto «umalõ» ehk sis Otepää mehele – Kartau Maidolõ. A kurb oll’ tuu, et Eesti kõgõ vanõmb kalamiis, 1904. aastagal sündünü Plutusõ Karl saa-õs Pühäjärvest kätte üttegi kalla.

    Seo luu autori Triinu (18) ja Kristiina (18) opva Antsla Gümnaasiumi 12. klassin.
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     
     Uma Lehe sõbõr!