|
|
Pääle Kauksi Üllet om Põlva lähkült Kähri küläst peri Holtsi Leila (24) edimäne naanõ, kinkal tull´ vällä võrokeeline luulõkogo ja plaat (edimäne võrokiilne latsiluulõkogo ilmu Panga Milvilt minevaasta lõpun).
Ilosa raamadu päälkiräs om «Põimaja kuu all». Taa põimaja om kimmäle naanõ («kuu om meil vereh/---/maq olõ jo naanõ» lk 19). Tä om viil nuur, selle õhkas õkva kogo algusõn nii keväjä, suvõ, sügüse ku talvõ poolõ («kas kuulõt/kuis kutsva tuulõ» lk 5 vai «õrnaq häitsmeq/hainakuu tuulõh /lühkene om näil elo/ noq illos /niguq liblikil» lk 11). Perämäne näütäs, et Leila aokibõna (hetke) pildistüse pidävä, nä viskasõ nigu veidükene Kaplinski Jaani muudu.
Holtsi Leila kirot’ edimädse võrokeelidse luulõtusõ 2002. aastaga Adamsoni Hendriku luulõvõistlusõlõ. Tä kirot’ taa sõs, ku oll’ joba kotost välän Tarton korgõn koolin. Parhilla eläs Leila Inglüsmaal Newcastlen. «Sääl mõtlõ kõgõ uman keelen, taa om saanu viil tähtsämbäs,» kõnõl’ Leila nätäl tagasi, ku oll’ umal maal ülikooli eesti kirändüse lõputüüd esitämän.
Luulõkogo peräotsan omma laulu, mink ka lasõrtsõõri pääl. «Ku tuju om halv, sõs laula sõalaulu, jõudu andva jäl väesõna (lk 53),» nimmas’ Leila. Tä laulõn omma seto ja võro lauluvõttõ üten kuun. «Looda, et kiäki tuu pääle ei pahanda. Ma piä jo süämest mõlõmbist luku.»
Kas tä nii ka om, a Kauksi Ülle mõotus paistus vällä Leila lugulaulust «Ilmatsirk» (lk 45). «Kiä näid (Ilmatsirgu pessi) nägemä trehväs/ tuu pidi suurõ õnnõ löüdmä/ seod tiid vanarahvas kõnõldaq» (lk 46).
«Põimajast» lövvät ka laulu kaardi pääle: «saq saisat elotuulih/ no kimmält vasta piäq/ sust hindäst pallo sõltus -/ kas õnnõtu vai õnnõlikõ siäh» (lk 32).
Kimmäle om Holtsi Leila elläv tõõstus kirämehe ja filosoofi Kõivu Madisõ paigateoorialõ. Paigavaim piät lihtsält olõman olõma, ku Leila om peri Kähri külä Laanõ nukast – Kõivul om raamat «Kähri kerko man Pekril» – ja tan raamatun kõnõldas kõgõ Kiisleride Holdsitarõst.
| | |
|
|
|
