Nummõr' 96
Küündlekuu 14. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Võromaa sugupuiõ näütüs
  •  
  • Noorõ naasõ luulõ om tsipa Kaplinski muudu
  •  
  • Folgipido Põlvan
  •  
  • Tulõman om väikuidõ kiili «eurovisioon»
  • Elo
     
  • Võrokõsõ kuldkallo takan ajaman
  • Märgotus
     
  • Keerbergi Liis: ildampa võisi kah midägi kaitsa olla!
  •  
  • Umamiilne Lõuna-Eesti
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
     
    Võromaa sugupuiõ näütüs
     
    Allasõ Tiia
    tiiaallas@hot.ee
      
     
    Muusõumimiis Ruusmaa Arthur näütäs Helistvee suguvõsa kokko pant perrekroonikat. 
      
    24. radokuu pääväl tetäs Võromaa muusõumin Võro liinan valla sugupuiõ ja perreaigraamatidõ (kroonikidõ) näütüs, kohe omma mi kandi inemise toonu inämb ku 12 uurmistüüd.

    «Väega põnnõv piäsi taa välläpanõk saama,» luut muusõumi näütüisi kõrraldaja Haugi Tiia. «Võromaa inemise omma küländ paiksõ olnu ja naa sugupuu nii suurõ – kiäki iks kellegi tutva üles löüd.»

    Sääne näütüs om edimäne Võromaal. «Ma olõ 20 aastat muusõumin tüül olnu, a midägi säänest meil ei olõ viil olnu,» nimmas’ Haugi Tiia.

    Näütüse takan om ka Eesti Genealoogia Selts (EGeS), kinkal om joba Tal’nan Võromaa sugupuiõ uurjidõ punt.

    EGeSi liigõ Riisi Eike luutsõ jo joulukuu Uman Lehen (06.12 UL), et vast tegonõs taa näütüsega ka EGeSi vahtsõnõ osakund, miä võtnu kokko Võro, Põlva ja Valga maakunna suguvõsa-huvilidsõ inemise. Riisi Eike esi om Vana-Nursi Jugo talo Bruno ja Liide tütretütär.

    Haugi Tiia nimmas’, et 7. radokuu pääväl tuudi Võrolõ uhkõ Konsapite sugupuu Räpinä kandist. Tuuja oll’ Konsapi Aigar (34), kink huvi ummi juuri vasta alas’ nii kümme aastakka tagasi. Kats perämäst aastat om tä peris tõsitsõlõ as’a man olnu.

    «No olõ jah peris kipõlt edesi lännü, kuigi käsil om parhilla õnnõ üts liin,» kõnõl’ Aigar, kiä om piirivalvõn tüül. «A kõgõpäält naas’ minno huvitama tuu, kost perekunnanimi peri om. Sõs tull’ vällä, et Konsapi omma päämidselt õnnõ üten kihlkunnan olnu,» kõnõl’ nuur miis, kiä parhilla eläs Leevakul.

    Põlvan kasunu ja koolin käünü Aigari sõnno perrä om teda aolugu kõgõ huvitanu ja ummi juuri mano tagasi minekit mõoti ka Moori Argo loengu maaülikoolin.

    Näütüsele ots’ muusõum vällä ka muusõumi hindä kogodõn olõva perreaigraamadu, näütüses Viitkinide uma.

    EGeSi Tal’na võrokõisi rühmä töid saa kaia kodolehe www.zone.ee/genealoogia päält.
     
    Sugupuiõ näütüs  
      
    24. radokuu pääväl kell 13 tetäs Võromaa Muusõumin (Katariina uulits 11) vallalõ näütüs Võromaa sugupuiõst. Küllä tulõ ka Urvastõ värsisepp Contra ja kultuuriammõtnikkõ.

    18. paastukuu pääväl tulõ muusõumin suguvõsa uurmisõ päiv. Eesti Genealoogia Seldsi päämiis Maine Raivo ja asõpäämiis Roometsa Ants kõnõlõsõ seldsist ja suguvõsa uurmisõst.

    Seldsi tsihis om tetä Võromaal uma osakund. Osakunna tegemisest kõnõlõs Läänemaa osakunna juhataja Naruski Elle. Kodo-uurjidõ tüüst kõnõlõs Ojala Uuno, umast sugupuust ja uurmistüüst Merila-Lattiku Helbe EGeS-i Pärnu osakunnast.


    UL
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    JUHTKIRI
     
    Hääst tulõ rõõmu tunda!
     
    Om aig rõõmu tunda. Õkva olümpiamänge algusõn võitsõ Kristina Šmigun kulladsõ medäli!

    Hää silmäpaistminõ suurõl spordivõistlusõl tähendäs tuud, et är om tett hulga tüüd. Ja tuust tüüst om olnu kassu: Eestist kõnõldas üle ilma. Ei kõnõlda midägi halva, hoobis hääd.

    Eesti rahvas om ummi suusatajit kõgõ hoitnu. Kuigi om olnu ka võistluisi, ku Kristinal ja miihil olõ-i kõgõ parõmbahe lännü.

    Seo kõrd om Kristina võidu man kõnõld tuust, et timä miiskunnan om vahtsõnõ treener ja tõisi vahtsit inemiisi om ka mano võet. Varrampa om Kristina miiskunnalõ ette hiidetü tuud, et kõik ettevalmistusõ tetäs niiüldä perre seen ja vahtsit inemiisi mano ei lasta. No om inemiisi, kiä Kristinaga tüüd tegevä, inämb, ja hää tulmus kah kõrraga nätä.

    Võrokõisil om seost Kristina hääst ülesastmisõst olümpial kah hulga oppi. Kõgõpäält tuud, et taso-i pelädä, et olõmi väiku. Eesti om kah maailman väiku, a õks jõudva suusataja hää tüüga hinnäst ilma parõmbis suusata. Ja tõõnõ asi om tuu, et ku tahetas midägi suurt saia, tulõ asju kõrdapiten kuun aia ja taso-i tüllü kisku. Nii et kõvva tüüd ja ütentegemist!

    A lähembä ao istumi teleka iin ja kaemi olümpiat. Ku ilm om hää ja sälg kangõs jääs, otsimi suusa vällä ja teemi mõtsan üte tsõõri.

    Harju Ülle, päätoimõndaja
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     
     Uma Lehe sõbõr!