Nummõr' 95
Vahtsõaastakuu 31. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Sünnütüslavva jaos om kuun 45 000 kruuni
  •  
  • Võromaal om tervüseviaga inemiisi perräkaejit pia poolõ veidemb ku inne
  •  
  • V.Õ.R.O V.E.R.I
  •  
  • «Mino Võromaa» - võrokeelitside kirätöie võistlus latsilõ
  •  
  • Tulõ sugupuiõ näütüs
  • Elo
     
  • Ku toro külmäs, tulõ Enno appi
  •  
  • Luhtsi miis tekk´ uma maa pääle küläplatsi
  • Märgotus
     
  • Võrokõsõ: säänest imä avvusammast tohe-i tetä!
  •  
  • Sissasi Hans: Eesti Imä tulõ-i sääne!
  •  
  • Noorilõ saa-i võlssi
  • Innembi
    Perämäne külg
      
      
     
  • Võrokeelidse uudissõ Vikerraadion 31.01 kell 17.05! Vai kullõ internetist: http://uusweb.er.ee/utoim/live/viker.ram
  •  
     
     
    Kuis saasi miljonäris?
     
    Rati Karmen
     
    Mu kodo tull’ reklaam. Tuu oll’ «Unelmate aed» telmise leht. Tütär telse kah. Paari kuu peräst ütel’ mullõ, et tan lehen ei ole midägi tähtsät.

    Sis tä helist’ üte numbri pääle ja ütel’: «Ma taad lehte inämb ei taha.» Telefonist üteldi: «Aitäh, et helistasite. Me teile enam ei saada.»

    A mõnõ päävä peräst tull’ iks vahtsõnõ nummõr kodo. Tütrel sai süä täüs ja rahha är es massa.

    Sis tull’ kiri: «Olete võlgu!» Tütär ütel’, et olõ-i ma võlgu midägi. «Esi ti saadat, esi maskõ kah!» Ja iks är es massa.

    No sis sai tütär vahtsõ kirä kah. Sääl saisõ, et no tulõ trahv är massa. A nii nä tegevä tõisiga kah. Nä sai tuu lehe iist katõkõrdsõ hinna, a trüke üte.
    Piäsi esi kah nii tegemä. Teesi üte aokirä ja päälkiräs panõsi: «Kuis saia miljonäris?»

    A tii, kalli inemise, avitagõ mul tuu valmis tetä. Edimädse numbri teemi häste hää. Nii hää, et kõik ostva ja telvä. Eski nuu, kes joba omma miljonäri. Tuu lehe saami kõigilõ päähä määri.

    Tõsõ teemi nii, et käänämi lihtsäle üte sita kokko. A ku inemise tõsõ lehe iist ei massa, küsümi trahvi kah. Ja kui iks ei massa, võtami võlanõudja appi vai saadami as’a kohtuhe. Sääl mi küsümi: «Esi sa tahtsõ miljonäris saia, mille sa nüüd inämb ei taha? Kas läts’ iso üle?»

    A ma ütle: «Mul külh iso üle lännü ei olõ!» Taa lehe raha, trahviraha, võlanõudja ja kohtu kaudu saad raha võta kõik hindäle. Ja sis trükü esi vahtsõ lehe ja panõ sinnä kirja kõigi inemiisi nime, kes minno miljonäris tei ja ütle aiteh.

    A kui kiäki tege tõõmeeli hää lehe, sis telli ma kah. Ja sis om mul ka rahha massa.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Latsist ja kahrõst
     
    Ruitlasõ Olavi, latsõvanõmb
     
    Ei tiiä, kohe Pardsi Juhan kaonu om? Tsirgugrippi koolnu vai? Tuias’ õks ümbretsõõri ja tekk’ prääks-prääks… Parhilla olõ-i inemist koskil. Hirmsa!

    Miihi inämb poliitigan ei olõki – kas Lenk, Andsip, Savisaar ja Reiljan omma määndsegi mehe? Olõ-i – sombi omma, inemise, kiä omma havvast üles nõsõnu ja lagastasõ parhilla nigu jõudva. Mis sa õks sombist tahat.

    Vahtsõnõ trend om tekkünü. Ku miihist inämb asja olõ-i, sõs nakkasõ latsõ võimu üle võtma. Presidendi latsõ tei Arnoldi lossin riigipüürdmiskatsõ, miä piaaigu õnnistugi. Egäl juhul sai presidendipaar üle pää sitaga kokko ja tiiä-i joht, kinkalõ tuu hää oll’. Mullõ egätahes es olõ!

    Ei miildü mullõ taa presidendipilastaminõ, miä parhilla aolehtin käü. Surmanuhtlus om är kaotõt ja latsõ üle ilma ullis lännü.

    Ma tiiä väega häste, mida üts murdõiän lats hindäst kujotas: ull’, sala, ülbe, mõskmalda kõrvuga sovinistlik tsiga. Tennämäldä tõbras, kiä ei kullõ vanõmbit, ei viisi oppi, tege kõkkõ õnnõ sugutungi perrä ja tahtmisõst vanõmbidõ käest midagi vasta andmalda vällä pressi. Mõnõn mõttõn om häägi, et inemiisi manokasuminõ (iive) negatiivnõ om – tatsas vähemb ullõ maadpiten.

    Seo, miä parhilla sünnüs, om inemisevastanõ kuëatüü. Ja pututas ekä inemist vabariigin. Ma olõsi Ekspressi asõmõl tuu luu tegemäldä jätnü. Ma ei taha lirtsvat edimädse küle luku kellegi arvõlt, kiä esi as’aga õkva köüdet ei olõ. Tõsõlt puult näüdäs’ skandal tuud, et presidendi pere om lihast ja luust. Nä ei hel’o pilvepiiri pääl ja näil omma koton säändse murrõ nigu kõigil tõisilgi. Nä ei olõ säändse sombi, kinkast üllenpuul juttu.

    Kõvva kätt om vaia, president piät rahva iin olõma! Kaegõ, miä sünnüs: Viru maakohtun naas’ kohtuasi 41-aastadsõ Vladimir Tumanovi üle, kiä minevaasta lask’ lupa küsümäldä maaha imäkahru.

    Süüdistüse perrä tapsõ Tumanov 2005. aasta radokuun, ku Iisaku vallan mõtstsia ajujahti peeti, imädse pruunikahru ja jätt’ kolm kahrupoiga ilma imäldä. Mõrdsuk tapsõ imä ja parhilla võlss, et tekk’ tuud hindä kaitsmisõs… häüss!

    Ma tiiä, kuis Rüütli Ingridile tegeligult latsõ miildüse. Olõsi timäl parhilla skandali mant aigu, olõsi timä parhillanõ kohtumõistja, olõsi Vladimir Tumanovi karistusõs ütsindä mõtsan kolm kahrupoiga üles kasvata.

    Noidõ latsi kasvataminõ olõ-i joht nii rassõ ku presidendi ummi, olõ-i vaia folkluuri egä kaitsõpritsmist. A õks – ku via tiit, om tükk perse külest lännü!
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Kasaritsa miis «kinnimajan»

    Ku Võro tehnikum oll’ Koidula uulitsa vanna vangimajja kolinu, panti edimält eksämisessi aos sinnä elämä kavvõstopja. Kinnimaja kambrikõsõ olli tuukõrd viil ümbre ehitämäldä.

    Edimäne õdak lätsi kavvõstopja Võro restoraani umma kokkosaamist tähüstämä. Kampa lei üts meestele tundmalda miis, kiä ütel’, et om Kasaritsast. Miis jäi väega purjo. Tuu talv oll’ väega külm. Kavvõstopja-mehe julgu-s üüse pääle restoraani kinnipanõkit Kasaritsa miist ummapääd liina pääle jättä: peräkõrd külmäs uulidsa pääl är.

    Mehe vidi joodigu hindäga üten ja panni ütte kambrihe. Egäs juhus kääni ussõ kah lukku, et miis roitma es lännü. Hummogu naksi kavvõstopja tõistõ majja loengulõ minemä. Ku nä kalitorri piten lätsi, sis kuuli, kuis kiäki pesse vasta söögiluuki ja küsse hallõ helüga: «Kas süvvä kah antas?»

    Sis tull’ kavvõstopjilõ-miihile Kasaritsa miis miilde. Nä tei ussõ vallalõ ja saadi mehe ussõst vällä. Kasaritsa mehel oll’ maru hää miil, et ilma suurõmba hädäldä ja puëonpää iist trahvi masmalda kodo päses. Timä oll’ kimmäs, et oll’ üü kinnimajan olnu.


    Elokunstnik

    Ütest Rõugõ valla mehest kõnõldas, ku suur elokunstnik tä om. 500 krooni iist, mis tälle kuun toimõtulõkis masti, sai miis katskümmend päivä puëon olla ja kümme päivä pääd paranda.

    Sakuska oll’ kah kõgõ hindäst võtta. Ku liinan käve, sõit’ taksoga kodo. Nii oll’ innembi. Ilda aigu nõstõti sotsiaalabitoetus 700 krooni pääle. Inemise arvasõ, et no lätt elokunstnigul viil parõmbalõ.


    _____________________________________________

    Es saa õigõt siipi

    Tuu oll’ vinne aigu 35 aastat tagasi, ku Pärlijõe puuti tull’ üts vanõmb naanõ ja tahtsõ siipi osta. Kaupmiis ütel’: «Mul om tan latsisiipi ja munasiipi. Määnest tahat?»

    Naanõ vasta: «Latsisiipi? Mis ma tuuga tii? Mul ei olõ latsi, ei tulõ ka inämb, ma nakka jo aastilt säitsmekümne lähkühe saama!

    Ja munasiip – mul ei olõ meesterahvastki majan! Ma taha siipi hindä mõskmisõs!»

    Ojala Henni


    Kirbukihvt

    Puuti tull ostja ja küsse: «Pallõsi mullõ kirbukihvti.»

    Kaupmiis küsse vasta: «Määnest ma anna, kas odavampa vai kallimpa, nõrgõmbat vai kõvõmbat?»

    «Mul ütskõik, ku pall’o tä mass, andkõ õnnõ säänest, määnest ti esi tarvitanu olõt,» kõnõl’ ostja.

    Kaupmiis: «Ma ei olõ näist üttegi pruuk’nu.» Ostja: «No kurat, kas teil siis koton kirpõ ei olõki vai?» «Ei olõ jah», ütel’ kaupmiis.

    Ostja: «Mis ti elät taivan vai, et teil kirpõ olõ-i? No sis ei mõista ma kah määnestki kihvti osta!» Ja läts’ki ostmalda minemä.

    Väärmaa Helve


    Kikas munõs ja kana pissis

    Ku mu imä viil väiku oll’, sis tull’ mu vanaimäle küllä sõbõr. Mu imä tahtsõ kah kõnõlda. A vanaimä ütel’, et lats kõnõlas sis, ku kikas munõs ja kana pissis.

    Kasagu Viola Varstu Keskkooli 2. klassist
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
  • 1. radokuu pääväst saa Internetist Lasteka kodolehe päält www.lastekas.ee kaia multikat «Juss õpib võru keelt» ja kullõl-da võrokeelist unõjuttu!
  •  
       
     Uma Lehe sõbõr!