Nummõr' 95
Vahtsõaastakuu 31. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Sünnütüslavva jaos om kuun 45 000 kruuni
  •  
  • Võromaal om tervüseviaga inemiisi perräkaejit pia poolõ veidemb ku inne
  •  
  • V.Õ.R.O V.E.R.I
  •  
  • «Mino Võromaa» - võrokeelitside kirätöie võistlus latsilõ
  •  
  • Tulõ sugupuiõ näütüs
  • Elo
     
  • Ku toro külmäs, tulõ Enno appi
  •  
  • Luhtsi miis tekk´ uma maa pääle küläplatsi
  • Märgotus
     
  • Võrokõsõ: säänest imä avvusammast tohe-i tetä!
  •  
  • Sissasi Hans: Eesti Imä tulõ-i sääne!
  •  
  • Noorilõ saa-i võlssi
  • Innembi
    Perämäne külg
      
      
     
  • Võrokeelidse uudissõ Vikerraadion 31.01 kell 17.05! Vai kullõ internetist: http://uusweb.er.ee/utoim/live/viker.ram
  •  
     
     
    Noorilõ saa-i võlssi
     
    Mul om vahepääl hirm kaia, et mõni nuur om kipõstõ vanasinemises saanu
     
    Prangli Anne, Põlva kunstikooli juht
     
    Kuis sa märgit uma elo tsihti, ku sa julgu-i silmi pilota ja vähäkese taivarando kaia? Nuur inemine taht jo iks parõmbidõ ja kipõmbalt edesi minnä kui vana. Vanakõisi elo om noorõlt kaia väegä ullilt vinüjä ja omgi nii.

    Olõ jo esi kah vanakõnõ – nuuri puult kaia kimmähe. Selle ma väega kimmält ja kõvastõ ei julgu rüüki, et ma tiiä, mis tuu põrõhõlla noorilõ kõgõ rohkõmb süämevallo tege.

    Kasuminõ om kõgõ vallos, a valo jo küdsä ihho ja vaimo, kasumisõvalo kätte olõ-i kiäki koolnu. Kui iks ümbretsõõri nätäs, et inemiselats kasus, andas tälle ka pall’o andis ja lastas täl hinnäst hää poolõ käändä. Kas õnnõ vana alati är tiidvä, mis mu latsõlõ hää om? Ja kas tuu ei olõ kõigi eloh üts rassõ märkmine? Et kas ma iks mõista umma last juhata?

    Või-olla, et käändmise aol pandas noorõl inemisel laivamasti pistü. Nii kuis julgut umalõ taivapiiri kergütä ja ku selge silmäga kaet, sääne om ka iistvõtminõ. Kui iks unistanu ja tahtnu olõ-i, sis ei tulõ midägi ildambah eloh kah.

    Mul om vahepääl hirm kaia, et mõni nuur inemine om kipõstõ vanasinemises saanu. Et kõik om väega kuivalt är arvõstõt ja paika pant. Et ei märgotõda sukugi elo ja tsihi ja armu üle.

    Tõnõ asi, mis ma olõ märknü uma kaemisõ pääle – nooril om hirm hindäga ütsindä olla. Kergemb om kohegi paeda – televiisori ette vai arvudi taadõ vai pino taadõ ulluisi tegemä – vet tuu om jo kah pagõminõ. Ja kas mi vanaki parõmba olõ?

    Ku umaette ilma elektrildä aho iih istut, sis saat külh arvo, mis inemine olõt. A tuu tuugi hirmu, et kas ma iks õigõhe elä. Ja kergemb om jo unõhtada ku valotada. Tuud kirot’ Kaplinskigi koskil umah mõtõlusõh.

    Kunstikooli nooril tuud hirmu väega pall’o olõ-i. Kui sa joba midägi tsirgõldat vai värmiga tiit, sis sa jo olõtki hindäga umaette. Tõsõ omma külh seltsih ümbre, a hindäga piät kõgõpääst olõma. Ma julgu üldä, et kunstikooli noorõ ei pelgä hindäga silm silmä vasta olla ja pidävä tuud olõkit peris egäpäävätses.

    Võlssmist ja pagõmist om ümbretsõõri pall’o. Vet taad om alati olnu, a põratsõl aol om kergemb vast võlssi ja nukatagotsit piteh juuskõ. Ja ma mõtlõ iks vanno inemiisi, mitte nuuri. Tuu tegegi noorõlõ inemisele kõgõ rohkõmb vallo. Tä kaes selge silmä ja süämega kõgõ ilmaelo pääle ja näge väega häste, kos mulgu seeh omma. Noorilõ saa-i võlssi. Sa kas olõt näidega nii nigu sa olõt luud (uma hää ja kuëaga) vai piät kõrvalõ saistama ja päält kaema.

    PS. Ma tahtnu kõiki üles kutsu õdagu taivatähti kaema. Sääne mõtõ tull’.
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
  • 1. radokuu pääväst saa Internetist Lasteka kodolehe päält www.lastekas.ee kaia multikat «Juss õpib võru keelt» ja kullõl-da võrokeelist unõjuttu!
  •  
       
     Uma Lehe sõbõr!