Nummõr' 94
Vahtsõaastakuu 17. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Võro kiil «Lastekan»
  •  
  • Loeti võro- ja turukeelitsit luulõtuisi
  •  
  • Film piiri veerest piäsi joudma ka telekahe
  •  
  • Tegemiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Vana käsitüü oppus Urvastõn
  •  
  • Latsõ tei Kiidil ehtit, püürhällüsõitu ja lei tandsu
  • Märgotus
     
  • Imä vai lõbunaanõ?
  •  
  • Kalda Indrek: Võromaa järve tulõsi kõrda tetä!
  • Kirä
    Kagahii
    Innembi
    Perämäne külg
     
     
    Lõuna-Eesti Haigla sünnütüsosakund uut tukõ sünnütüslavva ostmisõs!!!
     
     Sünnütüslavva hääs saa rahha kanda: a/a 10220041359014 SEB Eesti Ühispank.
      
     Selgitüs: Ummi Latsi Hääs.
      
     
  • Tulõ ka häätegemise-kontsõrdilõ Ummi Latsi Hääs 29. vahtsõ-aasta-kuu pääväl kell 16 Võro liina Kandlõ kultuuri-maja saali. Üles astva Kalda Indrek, Tamra Kait, Tauli Anu, Noor-maa Tarmo jt. Õdakut juht Aunaste Maire.
  •  
     
     
     
    Kalda Indrek: Võromaa järve tulõsi kõrda tetä!
      
     
    Kalda Indrek om murrõn, et Võromaa järvin olõ-i inämb kalla ja järve omma hukka lastu. 
      
    Pilli- ja laulumiis Kalda Indrek (45) tulõ 29. vahtsõaastakuu pääväl Võrolõ Kandlõ kultuurimajja «ummi latsi hääs» mängmä-laulma ja Võro haigõmajalõ vahtsõ sünnütüslavva hääs rahha korjama. Kalda Indrek trehväs külh vahepääl Võromaalõ vanõmbidõkodo, a üles astma kutsutas tedä iks päämidselt Põâa-Eesti puulõ ja vällämaalõ.

    Mille ti toet uma ülesastmisõga Võro haigõmajalõ sünnütüslavva ostmist?

    Edimädses võisi üteldä, et üts tutva pallõl’: kas saat tulla? Ku kats kõrda oll’ joba helistänü, sõs ma ütli, et vast õks saa. Tõsõs – milles ei säändsit asjo tetä ja viil uman liinan?

    Ku olõti Tamra Kaiduga Võromaal laulnu, kas sis umakandi inemise omma tulnu ka mano kõnõlõma?

    Inemiisi om õgasugutsit. Uma sõbra ja koolivele õks tulõva mano kõnõlõma. A õga ma nii väega pall’o ei olõki Võromaal esinenü. Iks rohkõmb Põhä-Eestin. No saagi jäl sääl Võro lava pääl kah üles astu.

    Olõti ka võrokeelitsit laulõ laulnu ja «Vana sanna» plaadi tegemise man. Kas om huvvi viil võrokeelitsit laulõ laulda?

    Kats aastat olõmi tuud päivä uutnu, et saasi jäl kokko ja üten mängi, stuudion mõnõ luu üles võtta. Varsti saa kümme aastat, ku tuu sannaliidsi plaadi teimi ja kas olõmigi kolm-neli kõrda Eestin esinenü? Mõnõ kõrra vast Villändi festivalil.

    A 50 kõrda olõmi Saksamaal üles astnu ja viis kõrda sakslaisilõ Eestin.

    Kolisiti Tal’nast Tartohe. Kas või mõnõ ao peräst olla, et koliti Tartost Võromaalõ?

    Lähembähe joba tulli jah. Olõ jäl «Eestin» tagasi. A või-olla tulnu tuu eelmidse as’a kotsilõ viil üteldä, et tuu om kah õks määnegi näütäjä, et esinemise omma vällämaalaisilõ ja vällämaal. Õks sis sääl tundas suurõmbat huvvi võro keele ja võrokeelidse laulu vasta.

    Kos om ti vanõmbidõkodo?

    Kuus kilomeetrit Võrost Haani poolõ. Verijärve külä.

    Olõti kõva kalamiis. Kas om määnegi lemmik-kalakotus ka Võromaal?

    No om vast neläs aasta, ku paati ei olõ inämb järve pääl. Inämb ei olõ kalla – tuu om kõik eelektriga vällä tambit. Tõnõ asi: är kiildsevä noodaga püüdmise, no omma järve täüs kasunu ja mädänese. Ja kalla inämb ei olõ. Sinnä ei olõ inämb eriti asja muud ku kaema.

    Määndse kala saamisõ üle kõgõ inämb uhkõ olõti?

    Egä kala om huvitav kaia. A tuu om külh mu jaos küsümüs, et pandas miljonit tühä-tähä pääle undama, a mi uma Võromaa järve omma kõik hukan. Tuust om külh lõpmalda hallõ. Ma olõ iks ütte väiksehe järvekeiste kallo viinü. Noid saat jo osta kasvatusõst ja massaki-i jo pall’o... A näet, ei!

    Kas Pühäjärvele kalapidolõ lääti?

    Ei tiiä. Olõ egä aastak olnu tuudaigu just Saksamaal. Paar kõrda olõ saanu kävvü.

    Miist ma tunnõ ja ma olli tuu mõttõ man, ku kõnõldi, et nakkami tegemä säänest kalapüüdmis-pito.

    Tuu om suumlasõl vällä mõtld. A noh, suumlasõ teivä meile edimädse kõrraligu tualettruumi kah, nii et... Midägi tetä ei olõ!

    Oppati Villändi kultuuriakadeemian. Kas perimüsmuusigahuviliidsi siän om hulga ka Võromaalt peri nuuri?

    Mõni iks om ja üts mi külä miis lõpõt’ keväjä. Lõuna-Eesti rahvast õks omgi vast rohkõmb oàman. Nii taa kunagi mõtõld oll’gi, taa kuul:et Lõuna-Eesti rahval olõsi kostki haridust saia.

    Lindpriidega lätt vist peris häste – keväjä tulõ 7. lasõrtsõõr?

    Tuuga tulõ kah tegeldä. Eela käve Tallinan ja iispäävä tulõ kah minnä. Teemi mõnõ luu är sääl stuudion ja sis kaemi, mis saa.

    Saiti detsembrin 45. Kas parõmb aig elon om viil iin vai joba müüdä lännü?

    Vot ma ei tiiä. Ma ei olõ ennustaja. Olõ iks eloaig pilli mängnü. Tulõ tuu, mis tulõma piät. Tuu om nätä!

    Määne võrokiilne laul miildüs teile kõgõ inämb?

    Hädä om tuun, et võrokiilsit laulõ olõki-i pall’o. Tuuga om peris hädä. Ku om mano tettü, sis õga tegemine ei olõ jo kah õnnõs lännü. Või-olla midägi säänest, nigu üts tuu mi firmamärgis saanu laul om – «Vana sann». Sääl om olõman tuu kiil ja om olõman ka tuu väega lihtsä mõtõ.

    Küsse Harju Ülle
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     Uma Lehe sõbõr!