Nummõr' 94
Vahtsõaastakuu 17. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Võro kiil «Lastekan»
  •  
  • Loeti võro- ja turukeelitsit luulõtuisi
  •  
  • Film piiri veerest piäsi joudma ka telekahe
  •  
  • Tegemiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Vana käsitüü oppus Urvastõn
  •  
  • Latsõ tei Kiidil ehtit, püürhällüsõitu ja lei tandsu
  • Märgotus
     
  • Imä vai lõbunaanõ?
  •  
  • Kalda Indrek: Võromaa järve tulõsi kõrda tetä!
  • Kirä
    Kagahii
    Innembi
    Perämäne külg
     
     
    Lõuna-Eesti Haigla sünnütüsosakund uut tukõ sünnütüslavva ostmisõs!!!
     
     Sünnütüslavva hääs saa rahha kanda: a/a 10220041359014 SEB Eesti Ühispank.
      
     Selgitüs: Ummi Latsi Hääs.
      
     
  • Tulõ ka häätegemise-kontsõrdilõ Ummi Latsi Hääs 29. vahtsõ-aasta-kuu pääväl kell 16 Võro liina Kandlõ kultuuri-maja saali. Üles astva Kalda Indrek, Tamra Kait, Tauli Anu, Noor-maa Tarmo jt. Õdakut juht Aunaste Maire.
  •  
     
     
     
    Vana käsitüü oppus Urvastõn
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
       
     
    Mürgü Heiki Urvastõ kandi naasõ Kärgenbergi Helina, Halliku Airi ja Tolmovi Erna piili takan.
       
    Urvastõ naisiklubi taht oppi peris vana ao käsitüü tegemist ja kutsõ 7. vahtsõaastakuu pääväl huvilidsõ edimäst kõrd kokko «Muistidsõ käsitüü opitarrõ».

    Urvastõ vanna koolimajja tull’ kokko kümmekund huvilist. Vana ao käsitüü oppaja oll’ Urvastõ rahval kah õkvalt umast käest võtta: umakandimiis Mürgü Heiki (34) Kassi küläst Punde talost. Mürgü Heiki tegeles säändse as’aga, et pruuv arheoloogõ vällä kaivõtuidõ vanno asjo juppõ perrä säändsitsammu vahtsõst tetä.

    Mürgü Heiki huvi vanno asjo vasta om nii kimmäs, et tä om hindäle esi tennü tävveligu mi edevanõmbidõ rahvarõiva, nii nigu nä inämb-vähämb pidivä olõma 2000 aastakka tagasi. Eski sõrmussõ, ehtme ja muu vidinä, miä rõividõ mano käve.

    Mürgü Heiki näüdäs’ nõgla-tehnikan mütsü ja sukkõ, määndsit tetti mi maal joba tuhandit aastit tagasi. Tsuugõ mõist tä ka esi tetä.

    Heiki ütles, et vannu rõividõ tegemine om tõsinõ asi, täüspart (komplekt) mass vähämbält 50 000-60 000 kruuni ja tegejit om Eestin õnnõ puulsada.

    Urvastõ rahvalõ tä muidoki kõrraga väega peenükeisi asjo oppa-es, pääle naati piili ülespandmisõst ja lihtsämbide puuasjo vuul’misõst. Edespiten om plaanin oppi viltmist, luudusligust kraamist kabla poimmist, kõlavöie kudamist, nõglatehnikan näputüü tegemist jne.

    Kuun istõn märgoti vanõmba inemise, kuis näide nuurusaol ütte vai tõist asja tetti. Inneskine oppaja Tolmovi Erna (76) kõnõl’ umast latsõiäst, ku talvinõ vahtsidõ rõividõ kudaminõ oll’ hädäperäne asi. Noorõmba kulssi huviga. Kõgõ noorõmb kullõja oll’ kümneaastanõ Madis.

    «Väega hää, et sääne asi ette võeti,» ütles Tolmovi Erna opitarõ kotsilõ. «Kai, et noorõmba ei tiiä eski peelejuppõ nimmi. Ma esi olõ külh 30 aastakka tagasi hindäle väega pall’o kudanu, a nimä sai kimmähe vahtsit tiidmiisi mano.»

    Erna jaos oll’ jäl põnnõv nätä eri sorti puiõ tükükeisi ja vana ao puuhöölitsemise tüüriistu. «Olõ külh vana inemine, a ku saa, sis opi iks mano,» ütles tä ja luut, et järgmäne kõrd saa tä joba midägi põnõvat puust valmis tetä.

    Erna meelest võisi opjit olla inämb – keskiälidse võisi hinnäst kotost vällä vitä ja vahtsit asjo teedä saia. Põhjust olõsi: Mürgü Heiki käest om hulga põnõvat oppi. Tä om pruuvnu esi tetä väega ummamuudu asjo, näütüses om tä tennü pähnäniinest poimit kablast jupi kalavõrku.

    Heikit huvit’, kuis vana ao inemise huhmri seen tangu tei. Tä pand’ki huhmri sisse villä ja tsipakõnõ vett, uhmõrd’ 45 minotit ja saigi terri külest koorõ vallalõ. Kitt’, et väega hää tang sai ja alalõ jäi ka kõik koorõalodsõ vitamiini. Pooditangun inämb määndsitki vitamiine olõ-i.

    A egä kõik as’a kah kõrraga vällä tulõ-i: tansaman huhmrin pruuvsõ tä piinütlihha (hakkliha) ka tetä. «Kats puul tunni vahetuisiga teimi,» ohas’ tä. Edimäne ütepuuloodsik sai valmis külh, a läts’ lahki. «A ma tiiä kah joba, midä ma võlssi tei,» olõ-i Heiki sukugi kurb ja lupa kimmähe kunagi haavapuust vahtsõ loodsigu vällä rako.

    «Vahepääl mõtlõ, kas kõkkõ seod om vaia, või jo ka poodist plastmasskausi osta ja tuust süvvä,» kõnõlõs Heiki ja näütäs puust välläraot supi- vai pudroanomat.

    Tuud pakkõ tä Riigikogon 500 krooni iist müvvä, a kiäki osta-es. «Panni nimme kalli hinna – et näüdädä, et säändse as’a valmissaamisõs lätt pall’o aigo ja vaiva,» seletäs tä. Säändse kimmä puuanoma võit rahumeeli kuuma supiga põlvõ pääle panda – kauss lää-i sukugi kuumas.

    Mürgü Heiki om ka palkmaiu ragonu ja opp Villändi Kultuuriakadeemiän edimäst aastat rahvuslikku ehitüskunsti.

    Pia nakkas tä kujondama Eesti Rahva Muusõumi vahtsõ maja sissekäüki: timä käest telliti ussõ pääle väiku püstkua kujo.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     Uma Lehe sõbõr!