Nummõr' 94
Vahtsõaastakuu 17. päiv 2006
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Võro kiil «Lastekan»
  •  
  • Loeti võro- ja turukeelitsit luulõtuisi
  •  
  • Film piiri veerest piäsi joudma ka telekahe
  •  
  • Tegemiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Vana käsitüü oppus Urvastõn
  •  
  • Latsõ tei Kiidil ehtit, püürhällüsõitu ja lei tandsu
  • Märgotus
     
  • Imä vai lõbunaanõ?
  •  
  • Kalda Indrek: Võromaa järve tulõsi kõrda tetä!
  • Kirä
    Kagahii
    Innembi
    Perämäne külg
     
     
    Lõuna-Eesti Haigla sünnütüsosakund uut tukõ sünnütüslavva ostmisõs!!!
     
     Sünnütüslavva hääs saa rahha kanda: a/a 10220041359014 SEB Eesti Ühispank.
      
     Selgitüs: Ummi Latsi Hääs.
      
     
  • Tulõ ka häätegemise-kontsõrdilõ Ummi Latsi Hääs 29. vahtsõ-aasta-kuu pääväl kell 16 Võro liina Kandlõ kultuuri-maja saali. Üles astva Kalda Indrek, Tamra Kait, Tauli Anu, Noor-maa Tarmo jt. Õdakut juht Aunaste Maire.
  •  
     
     
     
    Loeti võro- ja turukeelitsit luulõtuisi
     
    Lipasti Järvi
      
     
    Laaksoneni Heli ja Rahmani Jan Tarton autogrammõ jagaman. 
      
    «Maapuupäiv» kõlas parõmbahe ku «Puumaapäiv» vai «Päivpuumaa», tuuperäst saigi just tuu Laaksoneni Heli ja Rahmani Jani ütidse luulõkogo nimes. «Maapuupääväst» kõnõldi neläpäävä Tal’nan ja riidi Tarto Kirändüse Majan.

    Laaksoneni Heli om Soomõn üts tuntumbit nuuri luulõtajit. A murdõluulõpisiläse om tä saanu Eestist. Heli opp Tarto ülikoolin eesti kiilt ja ütel sünnüpääväl trehväs’ tä istma Rahmani Jani kõrvale, kiä kõnõl’, et om peri Võromaalt ja kirotas võro keelen luulõtuisi. Sis sai Heli arvo, et täl om olnu seoniaoni nii rassõ kirota õkvalt tuuperäst, et tä tii-es tuud hindä imäkeelen, a hindä tõsõn keelen, tuu tährndäs sis soomõ kiräkeelen.

    Heli edimäne luulõkogo tull’ trüküst 2000. aasta keväjä. Inemiisile miildü raamat nii väega, et parhillatsõs om tuud tett 35000 tükkü. Raamadu päälkiri «Pulu uis» («Tuvi tsukõl») om kah Tartost peri. Narva suurõtii ühikast ülikooli loengile minnen oll’ Helil kombõs kaarsilla pääl partsõ kaia. Kõrd näkk’ tä kimmähe, et partsõ vaihõl tsukõl üts tuvi. Tutva bioloogi ütli, et tuu saa-i joht võimalik olla – tuvi lihtsähe ujo-i. A tuust sai iks raamadu päälkiri.

    Sama 2000. aasta lõpun ilmu Heli ja Jani ütine luulõkogo «Maapuupäiv». Tan omma Jani võrokeelidse luulõtusõ Heli edeläsoomõkeelitside ümbrepannustõga ja Heli edeläsoomõkiilse luulõtusõ Jani võrokiilside tõlgõtõga.

    Et edimäne «Maapuupäiv» sai kipõstõ otsa, tetti minevaasta vahtsõnõ ja uhkõmb. Tuud vahtsõt Tal’nan ja Tarton näüdätigi.

    Jan kõnõl’ umast vahtsõst latsijutust «Vävvä», mille Heli inne luulõõdagut edeläsoomõ kiilde ümbre oll’ pandnu. Helil hindäl tulõ kuu ao peräst luulõkogo «Sulavoi». Heli eelmist luulõkoko «Raparperisyrän» («Rabarbrisüä») om viil inämb ostõt ku edimäst koko.

    Helile om mitmit kõrdi üteld, et timä luulõtuisi om rassõ lukõ, a ku tä esi ette lugõ, saa noist pall’o parõmbalõ arvo. Tuuperäst tekk’ Heli plaadi «Jänes pussis» («Jänes kotin»), kon tä esi ummi luulõtuisi ette lugõ.
     
    Plaadi võisi ka «Maapuupääväst» tetä, selle et raamadu ostmisõs tulõ sõita Suumõ...
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     Uma Lehe sõbõr!