|
|
| | | | | Opiti pille ja võro kiilt | | | | Valpri Liina |
| | | Võru folkloorifestivaalil sai kõgõ muu hää ja ilosa man oppi rahvapille ja võro kiilt, viimäne meelüt' kokko uutmada pall'o rahvast. | | |
| | «Edimädse kandlõ ja viiuli om jummal' tennü, edimädse toropilli ja lõõdsa kurat',» ütel' kandlõoppaja Udrasõ Milja, kelle sõnno perrä om kannõl' hää pill', kerge oppi. Luuvuskoolin opis timä käe all kuus' last seto kannõld. Ku pille mano saias, võidas sügüse rohkõmbki latsi kutsu. Seto kandlõ umaperä om pillikihä pikendüses | | Merike(68) ja Hanskristjan(9) sõsara Kirsiga(11) opsõ pillioppaja Udrasõ Milja man mängmä seto kannõld. | | tett laba, mink kotsilõ seto ütles helühand.
Udrasõ Milja om seto kandlõ pääl mäng'mist opanu peris tsillokõisilõ |
ja tiid, kuis pillimäng ruttu minemä nakkas.
Tä lepp' opjidõga kokku, kuimuudu sõrmõ kiili pääle säädi ja tõmmada. Uma põllõ triipõ ette näüdäten laul' oppaja: «Sinine – verrev' – sinine – kõllanõ – sinine.» Opja isti Milja vastan ja võti ummi kandlidõ pääl õigõ «värvi». Har'otamisõ pääle olli selges saanu kats' viisijupikõist: latsi rongisõidu laul ja üts' seto kandlõlugu. Kandlõtunni olli tulnu Võru täüskasunuidõ gümnaasiumi oppaja Räästa Merike ja kats' last Harjomaalt: Kirsi ja Hans Kristian. Mõlõmba opisõ Kose
muusigakoolin.
Toropillioppaja, muusigakooli direktri Roosõ Celia vei pääle mänguvõttidõ ettenäütämist egä opja erälde klassitarrõ pruuv'ma, et üts'tõist segämä es nakanu.
| | | | Võro kiil' om moodun | | | Riidi keskpäävä oll' muusigakooli saali Jüvä Sullõvi võro keele tunni tulnu päält 20 inemise. Platsin oll' ka ETV. Sullõv kõnõl', kost mi peri olõmi. Kaardi päält sai nätä vana Võromaa piire. Juttu tull' võro keele op'misõ man tähtsist as'ost, nigu kiräviis' ja helüoppus. Opiti är võro vabahelle kuunkõla (vokaalharmoonia) reegli.
Sõnna võtt' üts' vanõmb meesterahvas, kiä näüdäs' tahvli pääle kirotõdut q-tähte ja nurisi: «Taad ei olõ võro keelen olõman. Ma olõ eloaig võro kiilt kõnõlnu, a lugõda ei mõista…» Sullõv selet', et q-täht' om kiräviisi küsümüs: «Aig näütäs, miä pääle jääs, vahtsõnõ vai eesti muudu kiräviis. Kiil' om elläv ja arõnõs edesi.»
Võro keele oppustõ oll' tulnu peris pall'o muialt peri inemiisi. Tal'na nuur'miis' Leino Leslie opp Eesti humanitaarinstituudin aasia kultuuri, pääas'alikult hiina kiilt. Timä imä juurõ veevä Mulgimaalõ, esä om Saarõmaalt. Leslie sellet', et oll' mõni aastak tagasi ostnu koolilatsi võrokiilse jutukogomigu. Alostusõn läts' lugõminõ vaivalidsõlt, a perän, ku tä sai plaadi Pulga Jaani juttõ ja laulõga, parasi ka arvosaaminõ. Puul'päävädsen keeletunnin oll' esiki punt' suumlaisi.
Neläpäävä oll' kandlõoppajas Kanni Tuule. Timäle trehväs' kogoni opja Jaapanist. Võrolõ oll' tulnu klaverioppaja Mitsue Iwaya, kinkal oll' üten Soomõst ostõt kümne keelega kannõl'. Tä om suur' eesti kultuuri ja kandlõmängu avvustaja, kodomaal mäng' Mitsue esiki kandlõandsamblin.
| | | Mis sa arvat?
| | | | |
| JUHTKIRI | | | | Võromaa kirriv suvi | | | Aastidõ iist naarõti Pulga Jaani üle, ku tä ütel', et tege kar'alõ haina pääle tuud, ku Villändi Folk om läbi saanu. Nüüd om Jaanist saanu tunnõt muusigamiis' ja pall'o võrokõsõ uutva õigit hainailmu niisama kavva – no kunagi iks piät taivaesä suvõ kats' põvvanädälit är tegemä, minku tuuga vai niisama kavva ku Läti jalgpallimans'a finaali päsemisega.
A Võrol sai läbi umahindä folkloorifestivaal'. Timahavva oll' pido joba rohkõmb võrokõisi näo perrä, ku taa aastit om olnu. Hää miil' om, et kavan olli võro keele oppus ja võro ni seto rahvapille oppus. Viil rohkõmb rõõmu tege, et keeleoppus meelüt' kokko peris hulga rahvast. Ku nii edesi lätt, või Võro liinast viil tõõlinõ võro kultuuri keskus saia. Olõssi ehtsüst ja umaperrä, nii et viländ'. A tuuni jõudminõ nõud kõvva tüüd ja ütte suunda tõmbamist kõiki taa liinakõsõ kultuuritegejidõ puult.
Kesk suvvõ omma tüüposti ja vallamaja vagadsõ, inemisile miildüs rohkõmb kõnõlda tuust, kon kiäki käve ja kohe lätt, midä kaema, midä pruuv\'ma, poliitigajutt ei tõmba. Vällä paistus hoobis tuu, kohe inemist kisk pääle tüüd ja vällänpuul egäpääväello. Tsikliputitajit om rohkõmb ku GAZ-veoautoga krossisõitjit. Murutraktori umanikkõ om rohkõmb ku noid, kiä vikatit tsaka mõistva.
Suurõ poodi platsi pääl saisva nii puhkajidõ läük'vä ku ehitäjide ni talomiihi tolmudsõ auto kõrvuisi, noil tõisil pagasnik ravvajuppõ ja armatuurlaud kõllatsit meelenpidämse lipikit täüs. Egäleütele uma seost suvõst!
|
|
|
| | Kae, miä ütel´!
Ettekandja himostasõ kõnõlda kõiki tõisi kiili pääle eesti keele!
Soomõ prohvesri Virmavirta Jarmo eestläisi eesti keele häbendämisest (PM)
| |
| | |
|
|
