Nummõr' 93
Vahtsõaastakuu 3. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Sünnüs inämb latsi
  •  
  • Mulgi kiil heränes
  •  
  • Latsilõ tulõ uma keele ja kultuuri laagri
  •  
  • Lehetegemise-oppus
  •  
  • Kaegõ ette – eläjä tii pääl
  •  
  • Tegemiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Mitu kiilt – rikkamb lats
  •  
  • Vihk «Võrokeeline kodo»
  •  
  • Hää kraam:
  • Märgotus
     
  • Midä uutva Võromaa tegejä seolt vahtsõlt aastalt?
  •  
  • Jätä-i Võromaad turistõlõ
  • Kirä
    Küsümine
    Perämäne külg
     
     
     
     
     
    Jätä-i Võromaad turistõlõ
     
    Õigõ inemise tulõva iks kodoküllä tagasi
     
    Kesoneni Helena, rahvaluulõtudõng Võrolt
     
    Egä nädälivaihtus (ja joba nädäli seeh) kisk minno määnegi seletämäldä vägi Võromaalõ. Tartoh om külh pall’o inemiisi ja pall’o tetä, a seeni om tuu liin mullõ võõras jäänü. Võroh vaht’ külh egäüts sullõ näkko, a neo pilgu omma häätahtligu ja esiki ku inemisest halva kõnõldas, sõs märgitäs iks kõik hää ka mano.

    Tulõvigun jää-i Võromaa tühäs, joba tuuperäst, et luudus tühjä kotust ei kannahta. Ma arva, et õigõ inemise tulõva iks kodoküllä tagasi ja omgi hää, ku neo, kiä Võromaad ja võro kiilt mõista-i avvu seeh pitä, är läävä.

    Ärminejä omma säändse inemise, kiä juuskva egä vahtsõ as’a perrä ja sõa vai muu hädä peräst omma valmis är pagõma – ütesõnaga reeturi. Arvada om, et nää olõ-i õigõt võro verdki – võrokõnõ hoit umast kimmähe kinni.

    A Võromaa arõnõs edesi, aiglanõ edesiminek olõ-i halv edesiminek. Nuuri kinni hoita olõ-i mõtõt. Võit jo tetä võrokeelidse träänsiluu (trääns om sääne muusiga, miä vii süäme õigõst rütmist vällä) ja mõtõlda, et taa tuu nuuri võro keele mano, a tuu om võlssi mõtõld. Peris algusõh kõnõldas külh, et kae ku andsak kiil ja nal’akas om kah, a peräst om tuu iks üts mol’otusõ-lugu – kiäki ei kullõ tuud inämb keele peräst.

    Ütskõrd ütel’ Muti Mihkli määndsehki telesaatõh, et Sirbi võit ka tetä säändses, et egä turak lugõ, a tuu olõ-i inämb Sirp, ku lugõjit om sama pall’o ku SL Õhtulehel.

    Võro kultuuri alalõhoitmisõ man tohe-i ummi päämõttit lugõjidõ/kullõjidõ/küläliisi hulga peräst muuta. Ku om iks perimüspido, sõs olõ-i vaia inemiisi hulga peräst allpuulvüüd-nall’a tegevät andsamblit esinemä kutsu.

    Noil inemiisil, kinkal om võro kultuuri vasta huvvi, noil om, ja kinkal om veidemb, noil tulõ tuu vällä kutsu, a võromaalasõst võrokat tetä ei saa.

    Viil hullõmb ku võro-träänslugu, om Turismi-Võromaa. Inemise sõitva suuri bussõga moro pääle (sõkva hää haina är), vaotasõ nõna tsia muudu vasta klaasi (bussist vällä ei viisi tulla, vahisõ aknõst) ja saava «kultuurielämüse».

    Vai tõnõ variant. Inemise võtva telgi ja pall’o süvvä üteh ni sõitva kohegi ilosa kotusõ pääle. Sääl istva telki (kindsu jätvä vällä) ja söövä umma kraami. Vai kolmas variant, miä olõki-i õigõ variant, selle et peräst perimüspito üten puskariga ei mäletä kiäki, kos tä õigõhe oll’. Säänest Turismi-Võromaad kujondasõ prõlla Võro tähtsä inemise.

    Ma arodi Võromaa küsümüst ka ummi sõpruga. Nimä löüdse, et prõlla omgi võro kultuuri kõgõ parõmb aig.

    Võromaa inemiisi tekk’ kogomik «Viie pääle» umatsõmbas ja esieränis pall’o omma üteh avitanu Tiatriateljee umakeelidse näütemängu.

    Ütesõnaga – miä om nätä, tuud usutas rohkõmb. Inemine om jo kõrd sääne, et tälle miildüs, ku as’ust om hää arvo saia ja nuu kasvai tuvvas näütelava pääl kätte. Ma esi arva, et ku egäsugumadsõ ilveseaapo viitsvä edesi mässädä, sõs lätt kõik häste.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     Uma Lehe sõbõr!