Nummõr' 93
Vahtsõaastakuu 3. päiv 2005
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Sünnüs inämb latsi
  •  
  • Mulgi kiil heränes
  •  
  • Latsilõ tulõ uma keele ja kultuuri laagri
  •  
  • Lehetegemise-oppus
  •  
  • Kaegõ ette – eläjä tii pääl
  •  
  • Tegemiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Mitu kiilt – rikkamb lats
  •  
  • Vihk «Võrokeeline kodo»
  •  
  • Hää kraam:
  • Märgotus
     
  • Midä uutva Võromaa tegejä seolt vahtsõlt aastalt?
  •  
  • Jätä-i Võromaad turistõlõ
  • Kirä
    Küsümine
    Perämäne külg
     
     
     
     
     
    Midä uutva Võromaa tegejä seolt vahtsõlt aastalt?
     
    Roose Celia, Võro Muusigakooli juht
     
    Vahtsõl aastal tulõ Võro Muusigakooli 50. juubõl. Tuu tähendäs, et elämi terve aasta tollõ tähe all.

    2. joulukuu pääväl tulõ suur pido Kandlõn, a inne toda tulõ pall’o tüüd tetä. Tahasi tetä hää kontsõrdi, bukleti vällä anda, tetä näütüse...

    Ku laembalt kaia, sis olõ edimäst kõrda suurõ Kultuurkapitali rahajagamisõ man. Edimädse kuunistmise olõ är tennü.

    Olõ pall’o märgotanu, et ku olõt kotussõn, kos om pall’o rahha jaka, kuis tulnu sis tuud tetä. Et kas om võimalik midägi parõmbas tetä.

    Süäme pääl om iks perimüsmuusiga ja perimüskultuur. Perimüskultuuri rita saasi pall’o selgembält aia. Tulnu anda inämb tiidüst noilõ inemiisile, kiä tuud asja tetä tahtva.

    Midä tahtnu vahtsõl aastal hindä elon är tetä?

    Mu ammunõ unistus om saia mõtsa uma maja.

    Vahtsõaastasuuv?

    Inemise man olõnõs kõik mõtlõmisõst – saasi sääl as’a kõrda! Ku mõtlõminõ om kõrran, sis inemisel omgi rikkus käen.
     
     
    Võro maakunna kõgõ parõmb spordinaanõ 2005 Suija Silja:
     
    Midä hääd tuu vahtsõnõ aasta Võromaalõ ja Eesti riigile?

    Vahtsõnõ aasta tuu Võrro spordihalli, miä om inämb ku tahta mõistnu. Esiasi om tuu, kuis liin taa spordimaja jaos võet lainuga toimõ tulõ.

    Vasta talvõ sai valmis rula- ja rattatrikirada Tamula veeren, miä kimmäle avitas üten, et noorilõ umast uulidsa pääl mol’otamist veidembäs jäänü.

    Hää om nätä, et sport ja ülepää liikmine ei olõ nuuri siän inämb nii põlu all ku innembi. Looda, et kõigil latsil olõsi elon sama hää võimalusõ spordiga tegelemises. Sportminõ es pidänü vanõmbidõ rahakoti jämmüse külen kinni olõma.

    Määne om ti vahtsõaastasuuv?

    Kimmäle suuvnu, et inemise olnu ütstõsõ vasta huul’vamba, tähelepandvamba. Vähämb vingmist ja inämb tegutsõmist! Ja inämb latsist huul’mist.

    Hindäle soovi hääd tervüst, midä om talvõl kõrdalännüs võistlõmisõs kõgõ inämb vaia. Ma ei olõ kaiblõja ja hädäldäjä – olõ rahul kõgõga, midä elo pakk.
     
     
     
    Lauritsa Piitre, kunstnik
     
    Midä hääd Su meelest seo päälenaanu aastak ilmalõ tuu?

    Laian ilman lää-i midägi parõmbas. Tuu regi, miä om naanu mäest alla juuskma, juusk õks sama huuga edesi.

    Eestin luvvas Rohilinõ Eräkund ja tuu om hää, tuu and määndsegi lootusõ, et mõnõ as’a nakkasõ vähämbält meil parõmbas minemä.

    Midä hääd sünnüs seo aastak Su elon?

    Vabariigi aastapääväl tetäs Tal’na Kunstihuunõ suurõn saalin valla mu ütine näütüs Argentiina kunstnigu Marcos Lopeziga. Tuu om hää asi.

    Vahtsõaastasuuv?

    Inemise, püsüge mõistusõ man ja ärke olkõ nii ahnõ!
     
     
    Kaldoja Tiina, «Tiina köögi» pernaanõ Verioralt
     
    Määndse omma plaani vahtsõs aastas?

    Püvvä iks söögipakmisõ-asja edesi aia. Kävemi uma ploomitordiga konkursil ja mitmõ omma tuud kitnü, taa om tõtõst peris hää tort ja tahasi tuud laembalt inemiisile tutvas tetä.

    Olõmi valmis vahtsõs turismiaos, tuu nakkas joba vahtsõst kuust! Tuul söögias’al om minekit.

    Plaani hindä elon?

    Et ettevõttõl oll’ aasta lõpun väega pall’o tüüd, sis ma puhka üte kuu. Tüü naas’ tervüse pääle, esi nii väega es tunnõki, a tohtri ütli. Püvvä sis seo kuu inämb perrega kuuh olla – koolivaheao viimädse päävä omma kah viil – ja tõtõst puhada.

    Vahtsõaastasuuv?

    Sõprust ja armastust! Hõelust om mi ümbre väega pall’o. Ja tuu kadõhusõ ma kaotanu maa päält hoobis är!
     
     
    Klaasi Urmas, Põlva maavanõmb
     
    Midä hääd tuu vahtsõnõ aasta Põlva maakunnalõ?

    Looda, et vahtsõl aastal sünnüs Põlva maakunnan viil inämb latsi - hääd miilt tege, et minevaasta 29. detsembri saisuga oll’ Põlva haigõmaja sünnütüsosakunnan ilma tulnu 311 last. Viimäte oll’ üle 300 sünnütüse 1997. aastagal.

    Alanu aastal tetäs Põlva-Võro suurtii tävveligult kõrda nikagu Võro maakunna piirini.

    Ello viiäs ka Internetiühendüse projekt, miä and Interneti saamisõ võimalusõ 115 Põlva maakunna küläle.

    Neo kats selget asja parandasõ lähembäl aol Põlva maakunna konkurentsivõimõt ja elokeskkunda. Valmis saa Mammastõ tervüsespordikeskus ja Veriora nuurikeskus. Remonditus saa Seto talomuusõumi Saadserinna filiaal. Valla lätt Kanepi kultuurimaja ehitüs.

    Põlva maakund saa vahtsõ arõngukava, miä om maakunnasisene kokkolepe, kuis edesi minnä. Taa om väega tähtsä.

    Midä püvväti kimmäle esi ello viiä?

    Püvvä üten avita, et kõik naa tähtsä tegemise saanu iks tettüs kah. Taha, et kõik, kinkast olõnõs Põlva maakunna parõmb käekäük, tennü nii pall’o, ku nä sutva.

    Vahtsõaastasuuv?

    Inämb rõõmsampa miilt, inämb hindä sisse uskmist. Arvosaamist, et ku ütte hoiami, jõvvami rohkõmb!
     
     
    Kõva Kalvi, Rõugõ vallavanõmb
     
    Määndse tegemise omma vahtsõl aastal plaanin?

    Ku Rõugõ valla tegemiisi kaia, sis om meil mitu suurt projekti, mis omma minevä aasta är alostõdu ja vaia timahava valmis saia: Ööbikuoru keskusõ käümätoukaminõ, Rõugõ uulitside valgustaminõ, latsiaia projektiirmine ja ehitüses raha kaeminõ, nuurikeskusõ remont. Olõmi saanu noidõ jaos kuus-säidse miljonit kruuni tukõ ja tuu tulõsi ilosahe paika panda.

    Midä tahat hindä elon är tetä?

    Edesi ellä!

    Vahtsõaastasuuv?

    Kõigilõ õnnõ ja pall’o sõpru, hääd läbisaamist. Külh sis tulõ peräkõrd raha kah!

    Küsse Harju Ülle, Allasõ Tiia ja Rahmani Jan
     
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     Uma Lehe sõbõr!