Nummõr' 93
Vahtsõaastakuu 3. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Sünnüs inämb latsi
  •  
  • Mulgi kiil heränes
  •  
  • Latsilõ tulõ uma keele ja kultuuri laagri
  •  
  • Lehetegemise-oppus
  •  
  • Kaegõ ette – eläjä tii pääl
  •  
  • Tegemiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Mitu kiilt – rikkamb lats
  •  
  • Vihk «Võrokeeline kodo»
  •  
  • Hää kraam:
  • Märgotus
     
  • Midä uutva Võromaa tegejä seolt vahtsõlt aastalt?
  •  
  • Jätä-i Võromaad turistõlõ
  • Kirä
    Küsümine
    Perämäne külg
     
     
     
     
     
    Hää kraam:
     
    Veitkene mehidsemiist
     
    Mesi om tervüsele hää kraam, mii seen om väärt tsukrit (viinamar’atsukõrd 35% ja puuvilätsukõrd 40%), miä läävä kipõlt miisüüjä verre. Mii seen om pia 400 eri asja, näütüses A, C, K ja B grupi vitamiine.

    Hää mesi and inemisele joudu: mett söövä sportlasõ, haigõ ja rassõ tüü tegejä. Mesi om keemilidse sisu poolõst küländ ütte muudu inemise verega.
    Om mitund sorti mett, näütüses ristikhainamesi (värmildä, pääle kõvasminekit näge vällä nigu rasõv, tuuga om hää tohtõrda), kanarigumesi (verrevpruun, veitkene mõro, üts parõmpit ravitsõmisõs) ja mitmit sortõ segämett.

    Ostku-i võlssmett!

    Puutõn müvväs vällämaist vedelät mett, mis lääki-i kõvas: mesi om kas üle kuumutõt vai hoobis võlssmesi. Säändsel miil olõ-i väke, olõ-i tan vitamiine ega aminohappit. Hää mesi lätt iks kuu-katõ joosul kõvas. A vällämaa mesi või ka peris kurja tetä: rododendronimii seen omma mürgü, mesi või olla Tsernobõli lähkült kor’at jne.

    Kõgõ parõmba mii saat säändse mesinigu käest, kedä esi tunnõt. Kõgõ lihtsämb om mii häädüst kaia niimuudu, et nõstat mett luidsaga nii 30 sentimeetri korgusõlõ ja lasõt niidi muudu alla tulla. Ku mesi tulõ alla üttemuudu niren ja ku tuu miinire inne allajoudmist är kakkõs, sis om mesi hää ja õigõ.

    Ku «tsukrustunul» miil om pääl vedelä mii kiht, sis tuu mesi om «toorõs» – lätt hapus ja nakkas kihisemä (vett om seen inämb ku 20%).

    Õigõs miis saa-i pitä ka tuud mett, mis om saad nii, et mehitsile andas tsukrulahust süvvä. Tuud kutsutas tsukrumiis ja tuu tunnõt är tuu perrä, et ku mesi om kõvas lännü, paistusõ läbi klaaspurgi mitmõsugudsõ kihi. Tuul miil olõ-i ka miilõhna ja maik om lääge.

    Mett tulõ hoita klaaspurkõn lämmäkraatõ man

    Mett tulõ hoita klaaspurkõn kimmä kaasõ all, pümmen tarõn lämmäkraatõ man (+4 pääle). Kõvas lännüt mett võit ka vedelämbäs tetä. Tuujaos pandas mesi purgiga viivanni, vesi ei tohe olla lämmämb ku +40 C.

    Haiguisi ärhoitmisõs pruugitas mett 100-110 grammi päävän, tuu om kats-kolm supiluidsatäüt kolm kõrda päävän, puultõist tunni inne süüki ja kolm tunni pääle süüki. Mesi avitas üten siitmisele, vere luumisõlõ, rahustas kesknärvisüsteemi, tege und parõmbas jne.

    Mesipuu om luudusõ kõgõ parõmb aptek vai rohopuut – hindä tohtõrdamisõs pruugitas nii õiõtolmu, suira, vahha, taruvaiku, toitõpiimä ku mehidsemürkü.

    Kolbergi Albert, mesinik (lõpõtanu 1973. aastagal Räpinä aiandus- ja mesindüskooli, 1983. Moskva Põllumajandus-Täiendinstituudi mesindüse osakunna)
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     Uma Lehe sõbõr!