Nummõr' 52
Piimäkuu 8. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Kahrõ om mano tulnu
  •  
  • Tsirgulaadal nõvvõti kõgõ inämb kalkunit ja kirivit kannu
  •  
  • Mulgi saiva lugõmigu
  • Elo
     
  • Huvilidsõ herätäse kogonivanna viläsorti
  •  
  • Ravvatüümiis' ehit' sannasuurudsõ kündlemassina
  • Märgotus
     
  • Kauri Kadi: mi rahva jaos jääs jaanipäiv laada varjo
  •  
  • Käsitüüpisiläne veren
  • Kirä
    Aholämmi
    Perämäne külg
    Kagahii
     
    Kõva Leil
    Vähesoo Luule
     
    Ma olli ütekõrra uma liinast võetu mehe Andsuga koton käümän. Illos puul'päiv oll'. Esä oll' jo hummogu sanna palama pandnu.

    Imä kai, et sannaliisi om pall'o ja pandsõ
     
    plekk'vannitävve vett lava pääle lämmele. Õdagu tull' viil lelläpoig kah külä pääle. Lätsivä sis kolm miist sanna. A meil om häste vana savvusann. Olõ-i eelektrit seen ega midägi.
    Vaja jo kõvva lõunõt visada ja hinnäst vihaga ropsi. Vana lavakõnõ es piä kolmõ mehe all vasta ja sattõ kokko. Kõgõ hullõmb oll', et vannitäüs vett linnas' tuu paugu pääle õkva keset kerest!

    Sannan oll' kõrraga väega kuum ja väega pümme. Egäl puul linnas' tahmakibõnit. Esä löüdse peris kipõlt ussõmulgu üles. Tõsõ kats' jäivä sisse. Vissiva hinnäst kõtulõ põrmandu pääle, et elo sisse jäässi.

    Peräkõrd nakassi silmä seletämä ja saiva sannast vällä. Saisõva sis sanna ussõ iin, esi üleni musta nigu hüdsetükü. Esä kai toda illo päält ja kitse viil perrä: «Kae, sann om tan saisnu piä sada aastat, a säänest lõunõt olõ-i tan inne võet!»
     
    mis sa arvat?
     
    Tüütasus kats' munna
     
    Üts' Võromaa miis', kel viinaviga küllen, pallõl' seo keväjä ütte traktoriumanikku, et tuu täl kah põllu är harissi. Massinamiis', hää inemine, läts'ki.

    Ku põld sai tettüs, tull' viinaviaga miis' tüü iist tasuma. Selet' hallõ helüga, et täl rahha olõ ei, muud ei olõki ku kats' kanamunna, kas peremiis' taht noid.

    Tüütasu om tüütasu, arvas' traktorist' ja võtsõ nuu kats' munna vasta. A panda olõ es kohegi. Pandsõ sis üte muna ütte, tõõsõ tõistõ rõnnakarmanni.
    Edespididse tüü käügin unõt' muna äräki. Ku õdagu kodo jõudsõ, kai naanõ tedä väega ands'akult ja küsse, mis tuu rõnnaedine täl nii likõ om?
    `
    Mehel karas' miilde, midä tä oll' karmannõ sisse top'nu ja tä vastas', et sääl om üts' timä tüütasudõst.

    Munakõsõ olliva katski lännü, karmani är määr'nü ja miä kõgõ hullõmb - mobiil'telehvoni likõs tennü ja är ts'urk'nu.
    Ei tasu iks kõkkõ egäle poolõ toppi!

    Maas'ka Miili
     
    mis sa arvat?
     
    Sport- seo om raha!
     
    Ruitlasõ Olavi, ahnõ miis'
     
    Eesti Kergejoustigu liidu (EKJL) juhatusõ joulukuu otsussõ perrä piäs Noolõ Erki katsõ kuu joosul saama olümpiämängõs valmistumisõs 330 000 kruuni. Seost rahast suurõmba osa, 280 000 kruuni, andsõ EKJLile Eesti Olümpiäkomitee hasart'mängumassurahast. Saman peläs' Erki-poiss', et kogo riiklik toetus, miä tä om varatsõmpi saavutuisi iist vällä tiin'nü, või täl saamalda jäiäki. Selle, et eri miilt ollõn olõ-i tä saanu EKJLiga ütentüülepet ala kirota.

    Parhilla om selge, mille meil olümpiävõitõ nii veidü käen om – EKJL ja riik' koonõrdasõ rahaga ja selge om, et uma veeringidega olümpiäl sittagi är ei tii! A 330 000 om suur' raha, tuu iist hüppäsi üts'kõik' määndse tatibaari parm kah kolm meetrit korgust ja ütessä puul' saivast. Vai jummal', andkõ mullõ egä ala iist sääne papp' kätte – viie, kümne ja mu peräst kasvai katõtõistkümnevõistlus olõssi mi uma vabariigi aoluu lõpuni!

    Ja parõmbidõ kulutasi ma summasid kah ku Nuul'! Egä kell! Timä taht massööri ja treeninglaagri ja sõidupiletide jaos tuud pappi, ma treenis nigu Rambo! Ega ma Kassi Carmen ei olõ, et minnu tasuma piät, ma olõ õks miis', ma ei lähäs määndselegi laagrilõ, Munamäke piten joosõs üles-ala ja Haani poodi iin viskasi kogo raha iist sanga, nii et halv nakas. Ja sõiduraha – kuradi miis', ostku kuupilet' hinele vai kõndku jala sinnä olümpiäle vai kohe taht.

    Sportlasõ omma kõik' väega ahnõ! Andkõ õnnõ pappi ja muud ei tahaki! A kaegõ – Carmeni-pliksil pappi nigu putru, hää ja illos modell' (tulõtõt sõnast motell, miä ütelt puult näütäs, kon modelli kotus om, ja tõsõlt puult tähendäs vinne keelen tümmikiholasõ vastsõt, midä kalapüüdmise man söödäs kasutadas) läts' malõt mäng'mä. Ja oh imet! – kolm Postimehe tarka aokiränikku matist' är mõnõ käügiga!

    Mängu käüke es olõ lehen annõt, a ma mõtlõ, et eks Carmeni-plika näile lambamati tekk' – selle et inämbüs aokiränikke lamba ommaki. Õigõ miis' tüütäs õks põllu pääl vai kinnisvarapüroon! Moraal' – inne ku sporti nakat tegemä, piät illos ja pururikas olõma, sõs tulõva tulõmusõ kah. Kaegõ esi sportlaisi – ütelt puult Kassi Carmõn ja tõsõlt Ehlvesti Jaan, Savi Tom, Nuul'-poiss', Märtin-poiss', Antsoni Ants, Lurichi Georg ja Kerese Paul! Nigu Lumivalgõkõ ja säidse Vrankenstaini!

    Lahendus kõigilõ murrilõ om lähkül – üts' Villändi miis' löüdse tüü man kohvipausi piten uma tsukrupurgist ellävhõpõt ja nüüd uur'va tervüsekaitsõinspekts'uun' ja veterinaar- ja toiduammõt', kas mürgüdse metälliga või olla tsurgit ka perräjäänü Eestimaa tsukur'. Ku om, sis olõ-i põhjust virisämises ei spordi, ei millegi üle, selle et vas't ei olõ inämp mõnõ nädäli peräst alalõ kedägi, kiä virisäs?
     
    mis sa arvat?
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Olõ-s miis', oll' iloasi

    Keriguplatsi laada aigu tull' liina inemiisi ka kavvõmbalt – maalt. Kats' säänest mutikõist, kiä Võro liina värki es tiiä, olli kah rahva siän.
    Äkki pand' üts' memmekene tähele ütsikut pillimiist tõsõl puul tiid poodi ussõ kõrval. «Ei tiiä, kiä tuu sääl uut ja rahvahe ei tulõ,» imehtivä memmekese.
    Et miis' iks paigal istõ, otsusti tündsägu silmänägemisega naistõrahva asja lähkümbält uuri. Nää jaloti tuust ands'akust mehest tassakõistõ müüdä.
    «Ei olõki miis', om hoobis iloasi,» imeht' üts' mutikõnõ, ku elosuurust mehekujjo näkk'.
    «Ah, inämbähe kõik' mehe ommaki rohkõmb ilo jaos,» oll' tä kaaslanõ ummamuudu tark.


    Kullu iholõ är!

    Vanastõ mõistõti üts' Joosu kandi miis' nimega Tebe Jüri kolmõs pääväs vangi. Tuu aig tull' täl valla soolaput'kan är istu.
    Vangiminekis tapsõ Jüri voonakõsõ ja timä naanõ kiitse anomatävve kapstit. Jüri võtt' moona külh üten, a tii pääl sei kõik' är. Pääle tuud magasi soolaput'kan kolm päivä üts'tõsõ perrä.
    Ku Jüri koton tagasi oll', küssevä inemise, kuis oll' – kallis põllutüü-aig, a timä ist kinni. Tuu jo aoraiskaminõ!
    «Tuu kullugi mu iholõ är,» kostõ Jüri tõisilõ tuu pääle.


    Direktor' om istma pantu

    Sjoo lugu juhtu stagna-aigu, sõs ku viil sovhoosi olliva. Sovhoosil oll' muidoki peremiis' - direktor'. A direktoril iks illos ja nuur' kiräneitsi - segretäär'.
    Ütel pääväl oll' parasjago kiäki direktri jutul kabinetih. Segretäär' kõlist' telehvoniga, ku timä kabinetti astsõ sisse üts' vanamiis'.
    Segretäär' küsse: «Mis on teie soov?» Miis' vasta: «Ma tahas peremehega kõnõlda.»
    Segretäär' ütel' tuu pääle: «Ei, praegu ei saa, direktor on kinni.»
    Papi tull' ussõst vällä ja and' edimädsele vastatulõjalõ tiidä: «Kae, ma es tiiäki, et direktor' om istma pantu!»

    Kergo Liine
     
    mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    «Umakultuur´, midä Võromaa om mõistnu hoita ja arõnda, tege mi kultuuripilti rikkambas.»

    Kultuuriministri Paeti Urmas latsi kirätöie kogomigu «Mino Võromaa» ettenäütämisel
     
       
     Uma Lehe sõbõr!