Nummõr' 93
Vahtsõaastakuu 3. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Sünnüs inämb latsi
  •  
  • Mulgi kiil heränes
  •  
  • Latsilõ tulõ uma keele ja kultuuri laagri
  •  
  • Lehetegemise-oppus
  •  
  • Kaegõ ette – eläjä tii pääl
  •  
  • Tegemiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Mitu kiilt – rikkamb lats
  •  
  • Vihk «Võrokeeline kodo»
  •  
  • Hää kraam:
  • Märgotus
     
  • Midä uutva Võromaa tegejä seolt vahtsõlt aastalt?
  •  
  • Jätä-i Võromaad turistõlõ
  • Kirä
    Küsümine
    Perämäne külg
     
     
     
     
     
    Sünnüs inämb latsi
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee

    Allasõ Tiia
    tiiaallas@hot.ee
      
     
    Kolmõ latsõ imä Signe löüd, et Võro liin võisi 2000 krooni asõmõl massa latsõ sünnütoetust vähämbält 6000 kruuni. 
      
    Imäpalk mõos ja peräkõrd om naanu ka Võromaal inämb latsi sündümä. Uma Leht küsse vahtsõ aastaga algamisõ puhul, ku häste mikandi umavalitsusõ vahtsit elänikke vasta võtva. Näütüses Põlva liin nõst’ seost aastagast sünnütoetusõ 3000 krooni pääle.

    Põlvan sündü minevaasta 28. joulukuu päävä saisuga 62 last, 2004. aastal 58. Inämb ku kats kõrda suurõmban Võro liinan sündü 2004. aastal 113 last, 2005. aasta 30. joulukuu päävä saisuga 120.

    Võro liinan om sünnütoetus väikumb ku Põlvan. Liin naas’ 2000 krooni suurust sünnütoetust masma minevä aasta 1. vahtsõaastakuu pääväst, säändse ütekõrdsõ raha saava latsõvanõmba ka tulõvaasta.

    «Võinu iks suurõmb olla,» löüd Võro liina sünnütoetusõ kotsilõ kolmõ latsõ imä Signe (34) Võrolt, kink pesämuna Sireliis sai ildaaigu katõ kuu vannudsõs. Signe meelest olnu paras 6000-krooninõ toetus: latsõlõ tulõ jo osta kõrraga mitu kallist asja: käro, säng, turvahäll...

    Mitmõ valla tugõva ummi latsi inämb ku suurõ liina. Näütüses masva Kanepi ja Rõugõ vald latsõ sündümise puhul 5000 kruuni. Tuud rahha saa-i külh kõrraga kätte – Kanepi vald mass kõrraga 3000 ja ku mõlõmba vanõmba omma valla inemiisi nimekirän, sis aastaga peräst viil 2000 kruuni.

    Kanepi vald mass nii suurt toetust joba kats aastakka ja tulõmus om nätä – 2004. aastagal sündü vallan 21 last, minevaasta 30. joulukuu päävä saisuga joba 30, kolmandigu võrra inämb.

    Kanepi vallavanõmb Lutsu Aivar om külh Umalõ Lehele ütelnü, et sünnütoetusõst tähtsämb om saia valda noorilõ vahtsit tüükotussit, a siski om noorilõ vanõmbilõ tsipakõnõ api egäst tugõmisõst.

    Samma miilt om Rõugõ vallavanõmb Kõva Kalvi. Tä löüd, et sünnütoetus olõ-i mõtõld tuus, et tuuperäst latsi saia, a iks latsivanõmbidõ tugõmisõs.

    «Arva siski, et vanõmb piäsi tiidmä, et kõgõpäält tulõ timäl latsõ iist huult kanda ja ku tä vanas jääs, sis hoolitsõsõ latsõ timä iist,» ütles katõ latsõ esä Kõva Kalvi. «Mitte nii, et kõgõpäält kasvatas vald last ja perän vanan põlvõn om inemine jäl valla kaala pääl.»

    Siski mõotas hää sünnütoetus latsi sündümist ka Rõugõ vallan – ku kolme-nelä aasta iist sündü tan kooni 20 last, sis 2004. aastagal 33 ja 2005. aastagal kah pia samapall’o.

    Antsla vald nõst’ sünnütoetusõ 1000 krooni päält 2000 pääle minevaasta 1. rehekuu pääväst.

    Näil oll’ minevaasta eelviimädse päävä saisuga sündünü 35 last, 2004. aastagal oll’ tuu nummõr 31.
    A näütüses kuulmiisi oll’ 2005. aastaga 30. joulukuu päävä saisuga 61.

    Räpinäl om 3000-kroonilist sünnütoetust mastu 2002. aastagast (liina ja valla üttehiitmisest) pääle. 2004. aastagal sündü sääl 50 last, minevaasta 30. joulukuu päävä saisuga 48.

    A ku kaia, ku pall’o inemiisi vallan koolõs, sis om pilt sama kurb ku Antsla vallan – minevaasta kuuli Räpinä vallan 98 inemist.

    Ku latsõ sündümine om umavalitsuisi ja riigi rahaga küländ häste är kindlustõt, sis päält imäpalga lõppu (latsõ 1,2 aastadsõs saamist) tulõ vanõmbil jäl õnnõ hindä palga ja väiku latsõtoetusõga toimõ tulla.

    Midä saasi ja võisi umavalitsusõ tsipa vanõmbidõ latsi hääs är tetä: kõgõ rohkõmb omma vanõmba murrõn latsiaiakotussidõ peräst.

    Häräl om sarvist haardnu jäl edimädsenä Rõugõ vald, kos naatas vahtsõt latsiaida projektiirmä. «Väega om vaia,» ütles vallavanõmb Kõva Kalvi.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    JUHTKIRI
     
    Latsi tugõminõ mõistligumbas!
     
    Hää, et Võromaa liina ja valla iks ummi vahtsidõ elänige pääle mõtlõsõ ja riigi sünnütoetusõlõ-imäpalgalõ umalt puult tsipakõnõ mano pandva. Latsõ saaminõ om meil küländ kõvastõ är kindlustõt, a miä saa sis, ku lats piät latsiaida ja edesi kuuli minemä, olõ-i inämb nii kimmäs.

    Pall’o om säändsit paiku, kon kõigilõ jakku-i latsiaiakotussit. A latsiaiatüütäjä ütlese, et ka kodonõ lats võinu iks mõni aastak inne kuuli latsiaian kävvü – opis tõisiga läbi käümä, saa sõpru mano ja kuuliminek tulõ keremb.

    Ka 300 krooni suurunõ latsiraha om nal’ategemine. Eski latsi kooli tüüvihu masva inämb, ekskursioonõst, huviringest jne massa-i kõnõldagi.

    Ütelt puult om muidoki hää, et riik mass kinni kõigi vähämbide latsi koolilõuna. A kas piäsi koolisüük iks peris kõigilõ, ka hää järe pääl vanõmbidõ latsilõ, ilma iist olõma? Perräjäävä raha iist võisi näütüses suure perre latsõ saia kooli tüüvihu ilma rahalda.

    Ja umavalitsusõ võisi vällä märki, kuis latsi niimuudu tukõ, et raha mõnõ pereesä kõrist alla es lännü. Usu, et kavaluisi pidä.

    Harju Ülle, päätoimõndaja
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     Uma Lehe sõbõr!