Nummõr' 51
Lehekuu 25. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Näputüüga leibä tiinmä?
  • Uudissõ
     
  • Vana-ao laat uut laadulisi
  •  
  • Virma ragosi Põlva lähkül ristipuid
  •  
  • Külm tekk’ marjulõ kurja
  •  
  • Lõkõril vahtsõnõ plaat’
  •  
  • Konkurss’ nall’anõnnolõ
  • Elo
     
  • Kobras paugut’ ja palot’ mõtsa
  •  
  • Tsäimajan saa süvvä suulliimi ja porovigupiirakit
  • Märgotus
     
  • Võromaalõ om nuuri vaia
  •  
  • Riitsaari Evar: oll’ sääne tunnõ, et tulõ kodo tulla
  • Kirä
    Kagahii
    Esimuudu
    Perämäne külg
    Pronksist miis’ kikkaga
     
    Kalkuni Mati
     
    Üts’ mu tutva miis’ taht är kävvü Hispaaniamaal, a ma plaani sõita hoobis Hoppa (Ape). Läti es tunnista inne Euruupa Liiduga puntiminemist rahvusvahelist liikluskindlustust ja võtsõ pääle tuu viil ka umma, nii tull’ uma autoga Lätti sõitminõ väega kallis.

    Hoppa saanu mi küläst ka hobõsõga õkva minnä – tulõ nii viis’tõist kilomiitret. A vahele omma tulnu piirikraavi ja ega hobõsõga ei lää säält läbigi. Külän ei olõ ka inämb üttegi hobõst. Viimädse suurõ kundiga ruuna nimega Must Mercedes vahet’ Tiksi Ott lehmä vasta. Hopast naksi ma mõtlõma joba kümme aastat tagasi, ku Lubja Endel kõnõl’ mullõ osa legendist. Lubja Endel om peri Sadramõtsast ja eläs parhilla uman väikesen majan Nõon.

    Pääle sõta ja inne küüditämist (1949) elli tä Sadramõtsan uma haigõ vanaimä ja imäga. Tõnõkõrd pandsõ tä hobõsõ vangõrdõ ette ja sõitsõ Hoppa munnõ, võidu ja piimä müümä. Kodo tõi tä vahetuskaubas suula, petrooli, sahariini ja õukat vanaimä sälämäär’mises.

    Üts’kõrd võtsõ tä Hoppa ka pruuni kikka üten, et tuu turu pääl maha müvvä. Muna ja võiu sai tä piä är müvvä, a kikast es taha kiäki. Naistõrahva külh uursõva ilosat kikast, a osta kiäki es taha. Sõs oll’ üts’ verevide hiuussidõ ja verevä näoga illos läti preilna terve unigu naisi kokko ajanu ja vadras’ naardõn näile midägi läti keelen. «Pamet gailiti šurp!»* rüüksevä naasõ. Endel visas’ ja naasõ pilsõva kikast tsõõri seen üts’tõsõlõ, nika ku tuu pakku pandsõ. «Ai, gailitis aizlodoja,”** rüüksevä naasõ ja juusksõva kikka takan müüdä turuplatsi ja sõs müüdä Hopa liina. Endel lidusi kõgõ takan. Lidusi nika ku Läti miilits tä kinni pidäsi: «Ko tu dari, igaunis? Jesim iekšliedaula.»*** Jaoskonnan tahtsõ tä Endlile trahvi tetä. Endel sõdisi kässi ja jalguga vasta, näüdäs’, et trahvirahha ei olõ, a miilits õks es usu. «No kae, mul om lambiõli, suul, sahariin ja õuka ja viil kikas juusk ti liinan ringi, a rahha ei olõ,» selet’ Endel.

    Viimäte jäi ka Läti miilits uskma, et eesti kõrrarikjalt ei olõ midägi võtta. Peräst tuud jätse Endel kikka Hoppa ja kaiõ, kuis esi minemä saiõ. Viil aastidõ peräst oll’ tä lätläisile pahanõ, et nuu tä kikka är pätsässi. «Nõvva kikas vai kompõnsatsiooniraha Hopa liinavalitsusõ käest vällä, kiä om õigusjärglanõ,» sooviti ma. Ma ei tiiä, kas Endel nõudsõ vai es nõvva. A minevä suvõl kõnõl’ üts’ Võro miis’, kelle kodukotus om Hopa lähüksen Hatapalun, et Hopan om üles pantu pronks’miis’ «Miis’ kikkaga» – «Bronzas pilmineklis. Virietis ar gailiti.» Asi oll’ olnu nii, et sääl tahetu panda pistü sammas vabadusvõitlõjilõ, a kedägi es tulõ inämb miilde. Sõs oll’ üts’ verevä näo ja hiussidõga naanõ ütelnü, et piässi pandma pronksist mehe toolõ eestläsele, kiä turu pääl kikast möie ja miilitsäle vahele jäie. Tuust ollõv Hopan pall’u pruunõ kannu. Sammas ollõvgi tett turuplatsi viirde. «Kulõ, tuu miis’ oll’ jo Lubja Endel Sadramõtsast,» ütli ma. Ku Endel pronks’sambast teedä sai, ütel’ tä, et suvõl lätt tä jalgrattaga Hoppa kaema. Nüüd oodamigi Endliga suvvõ, et Hoppa minnä ja sammas üles otsi. Või-olla, et õnnõstus ka Endel liina aukodanikus tetä.

    Tuusjaos pidänü üten võtma läti keele as’atundja Kalkuna Kalõvi, a täl olõ-i jalgratast. Võimi ka autuga minnä, selle et Läti om kah Euruupa Liidun ja ei saa inämb umma kindlustusjorru aia.

    * «Viska kikas meile!» (läti k.) ** «Ai, avida kikast püüdä!» *** «Mis sa kõrda rikut, eestläne. Läämi jaoskonda.»
     

    Mis sa arvat?
     
     
    Lõpp om lähkül
     
    Perämädsel aol om sääne tunnõ, et inemise omma sõski mudsu päähä võtnu ja otsustanu kipõstõ kõgõ lõpussidõ ja karvuga vällä koolda.

    Helükoptõri satassõ maaha, latsõpõlvõiidol’ Graps võtt kätte ja jalotas minemä, Ameeriga trehväs kõrras Iraagi pulma ja kogo selts’kund aja kõtu vii pääle, eräkõrralidsõlt pall’o autoõnnõtuisi ja sitt ilm näütäse, et hingämi õks peris viimädse piiri pääl.
     
    Neo, kiä viil olõ-i maaha lõpnu, omma lihtsäle ullis lännü. Ruitlasõ Olavi, tiidjämiis’
     
    Ilda-aigu oll’ aolehin kurblik uudis, et meri süü kaldid ja egä aastaga jääs maad mõnõ kotussõ pääl esiki kats’ meetrit vähämbäs.

    Soomõ graniidist ranna kotsil om kah’o väiksemb, selle et olõ-i Lennarti hamba inämp neo, miä varramba. A Poolamaa pehmit kaldit jürä segäne miis’ meetride viisi.

    Selle tä hindäle sinnä ranna viirde maja ostsõ, ma mõtlõ! Et tassapiten kaldid jürrä, nii et liiv hambin rägises. Om õks täütmäldä vanamiis’, nüüd asi piäaigu katastroohvi mõõdun vällän.

    Ku taa niimuudu jakkus, om ütel hääl pääväl vesi linnujaama man vällän ja kohe sa nuu hiitünü ärpagõva Tal’na inemise panõt – nuid pliid täüs päiega pirgosit saa-i joht peris inemiisiga kokko laskõ? Tuu asõmal, et ullõlõ hamõ säl’gä aia, pakk virma Seahouse Constructions vällä uma kodo vii pääle ehitämist.

    Üts’ Seahouse Constructioni umanigõst Leif Lindberg ütles, et säänest ello eletäs peris lajalt nii Euruupa liinun, Hongkongin ku ka USA-n.

    Vällämaal omgi kõik’ persen! Luudus om tuksi käänet ja om tävveste olõman virma, miä müü hää papi iist maajuppõ ka Kuu pääl! Ja ostõtas nigu mürrin!

    Om õks mudso, minkast ma joht aru ei saa. A mine tiiä – äkki olõ ma hoobis esi ull’ ja perän kahjatsõ, et hinele Viljakusõ mere viirde maatükkü es võta?

    Sõs, ku uma papi iist muud osta ei jõvva, ku vas’t tsillokõsõ tolmudsõ tükükese Veenusõ tõsõ külle päält.

    Ainukõsõs hääs tiatõs viimädsel aol oll’ tuu, et mi päse-es Eurovis’ooni lõppvõistlusõlõ.

    Ei, päsemine olnu kah hää, a välläjäämine näütäs õks, et ei maho Eesti tuu muusigakavvõdadsõ karnõvaali raamõ sisse. Parhilla om kül kaotus, a hää uhkõ tunnõ pääleki.
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ:
     
    Kardokasordi

    Võromaa miis’ käve Vinne aol Leningraadi turu pääl kardokat möömän. Illos Eestimaa kardok oll’, a ostjit es olõ. Nigu miis’ ütel’ küsümüse pääle kardokasordi nime «Ando», kehit’ küsüjä olgõ, raput’ pääd ja astsõ edesi. Turupäiv nakas’ jo otsa saama, a miis’ saisõ ummi kardokakottõga iks turu pääl. Peräkõrd muut’ miis’ taktikat. Ku sordi nimme küsti, ütel’ uhkõlt: «Ilja Muromets»! Õkva oll’ mehe leti iin jär’ekõrd. Poolõ tunni peräst oll’ Vinne vägimehe nimega kardok viimädseni maaha müüd!

    Sõbõr Tirpitski

    Miis’ läts’ tohtrõ mano. Nuur’ tohtrõ oll’ ilda-aigu ülikooli lõpõtanu. Tä kai, kullõl’ ja kobist’ miist, kirot’ rohtõ ja andsõ ka muido soovituisi. Ütel’, et tähtsä omma hää elokombõ. «A kuis tirpitskiga jääs?» küsse miis’.

    «Ku tuu om kõrralik inemine, sis olõ-i mul kah timä vasta midägi!» ütel’ tohtrõ, kiä arvas’, et miis’ mõnõst umast sõbrast kõnõlõs.

    Kipõ kargaja

    Helduri-nimeline nuur’ Võro sportlanõ oll’ umal aol, viiekümnendil aastil, väega kõva spordimiis’. Esieränis häste läts’ täl korgushüppen. A triin’misvõimalusõ olli väega kehväkese. Tull’ esi kaia, kon har’ota saassi.

    Heldur kai, et pruuv’ üle aia kargamist. Aid oll’ korgõ ja aialipi pääleki terävä, egäl juhul pidi üle saama.

    Saigi, a maandu tõõsõlõ poolõ aida õkvalt kesk naabrinaasõ lillipinnärd.

    Sulbiliin

    Sõidi mõni aasta tagasi bussiga Tartost Osolahe. Bussin oll’ ka üts’ Kärgula miis’. Timä kõrval istsõ üts’ noorõmb miis’, kiä es olõ innembi sääl kandin käünü.

    Ja vana miis’ kõnõl’ sis noorõmbalõ: «Varsti tulõ Sulbiliin, olõt sa kuulnu tuud säänest liina?» «Ei olõ,» ütel’ nuur’miis’ vasta.

    «No sõs näet täämbä tuu kah är, ma lää üts’ piatüs inne Sulpi maha. Ma ütle sullõ, Sulbi, tuu Sulbiliin om piä niisama suur’ ku Leningraat! Taa õkva nii lagja ei olõ ku tuu, veidikese ahtamp om, a tuuiist om veidikene pikemb ku tuu. Kae esi perrä, taa jo tiiveeren silmäga nätä.

    Mõnikõrd õdagu müüdä sõitõn kuulõdõ kah, ku Sulbiliina tütär’latsõ laulva õdagu saiõn:

    «Sulbiliinan pall’o tsurrõ, poolõ naist omma turaku.»

    Ku buss’ saisma jäi, läts’ vanamiis’ vällä ja ütel’: «Kae no esi perrä, järgmädsen bussipiätüsen tulõgi tuu Sulbiliin. Prasäi!»

    Iheri Hilda jutukogost üles kirotanu Iheri Leili
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Hüvä nõu:
     
    Tervüsele hää salat’

    Riivi kats’ toorõst verevät piiti ja kats’ hapnõmbat ubinat. Sekä manu majoneesi. Tulõ tervüsele väega hää salat’.

    Nõgõssõviha kannulõ

    Kana munõsõ talvõl kah häste, ku näile süütä nõgõssõvihtu.

    Tuus tulõ kor’ada nõgõssit häitsemise-aigu ja kuivata viha är helle päävä iist var’u all. Talvõl tahtva kana noid vihtu väega ja muna omma ilosa kõlladsõ soraga.

    Talvõga süü kümme kanna umbõs 250 vihta är. Pruuvkõ esi kah perrä, perän ei kahjatsõ!

    Kruusamäe (Panni) Maimu
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    «Esiki peris õigõn Võro murdõn lugu avitas üten Võro murdõ välläkuulmisõlõ.»

    Haabsaarõ Enn löüd, et võro kiilt ei või kirja panda (VT)
     
       
     Uma Lehe sõbõr!