Nummõr' 92
Joulukuu 20. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Joulurahu mõtsaeläjile
  •  
  • Latsilõ lugõmisõs kats’ vahtsõt raamatut
  •  
  • Piltuudis
  •  
  • Tarton kõnõldi Lõuna-Eesti kirändüsest
  •  
  • Tegemiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Küläpoodist «kriipsu pääle»
  • Märgotus
     
  • Kunnasõ Leo: allaandmisõst olõ-i kunagi midägi hääd tulnu!
  •  
  • Viitenä mõis ja pühä liit
  • Innembi
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
     
    Viitenä mõis ja pühä liit
     
    Pühä Liidu mõttõ alostaja kodomõis või Rõugõ kandilõ avvu, väke ni rahha tuvva
     
    Kauksi Ülle, kiränik
     
    Barbarapääväl, 4. detsembril tõmmati rõivas Viitenä mõisa saina pääle lüüd tahvli päält, kohe om kirotõt seo mõisa provva olnu suurõilmadaami nimi – Barbara Juliane von Krüdener (sündünü Vietinghoff). Tõnõ katõ tõmmati härbäni vüürüsen är timäst tett maali päält, miä om Viitenäle joudnu latsi-latsõlatsi käest.

    Juliane om jutuainõt paknu ütteviisi nii Viitenä kandi inemiisile – täämbädseni mäletedäs vanavanõmbidõ juttõst kuuldut provva ands’akust ja esimuudu olõkit ni vaesidõ avitamist ja palvõpäivil söögijagamist – ku Pariisi, Viini, Kopenhaageni, Berliini, Veneetsia ja Peterburi korõmbalõ selts’kunnalõ, kos tä moodulõ tuuni and’ ja esisaisvat ello elli.

    Juliane om õukondõn etteastjanime all «Romantiline venelanna» hummogumaa sallitandsu tutvas tennü, uma kiriromaaniga «Valerie» kirändüsmoodu loonu, millest võtt’ nitti kuulus läbilöönü kiränik’ Proust, täämbädse pääväni pruuk’misõn olõva päähämäärmise moodu tarvitusõlõ võtnu: tä kõrrald’ uma romaani päätegeläse stiilin kübäride, kindide, lillikimpõ ja muu säändse müümise.

    Suurõilmadaamist süämidemurdja naas’ pääle kolmõkümnendät eloaastat vagas hernhuutlasõs ni ildampa pühälikus prohvetis, kiä kässe rikkil varra vaesilõ jaka, et vaesust veidemb olnu ja süämerahhu inämb saanu.

    Tä ütel’ Napoleoni tagasitulõgi Elba saarõ päält ette ja ildampa sai Vene tsaari Aleksandri eräprohvetis ni timä tsaari lähkün tõsõlpuul sahvrit olõva tarõ võti oll’ Aleksandril kaalan. Pallõldi üüpäiv läbi sõast laastõt Euroopa inemiisi hingeõnnistusõ iist. Nii tull’gi piiblist ja jutluisist provvalõ kiräkotus Pühäst Liidust, kos hummogumaiõ kuninga pandva uma väe kokko, et sõta ja vaesust veidemb olnu. Aleksander I iistvidämisel kirotõdi Pühä Liit alla 1815. aasta 26. septembril. Pühä Liit omgi Euroopa Liidu iinkäüjä.

    Barbara Juliane, kink suguvõsa nimest Vietinghoff omgi tulõtõt mõisa ja illatsõmb kotusõnimi Viitenä, passis häste kaitsõpühäküs tollõlõ kandilõ. Viil inämb pidänü är pruuk’ma timä vaimuhärksust ja heldet süänt.

    Viitenä mõisan võinu olla väiku muusõumitarõ timäga köüdetüist as’ust, raamatist ja muust säändsest. Niisama võinu kasvai video päält kaia timäst kirotõt näütemängu «Pühäk», midä mängiti 2001–2003 aastal Vanemuise tiatrin. Aigaolt võinu tuud näütemängu püüne pääle tuvva ja mängi ka Viitenän. Niisama olnu hää mõtõ timäst üten Vinnemaa, Prantsusmaa, Veneetsia, Taani ja S’aksamaaga filmi tegemine. Noidõsammu maiõga turismi edendämise man saanu tedä pruuki mi kandi tutvastegemises.

    Ka tuu, et Euroopa Liidu iinkäüjä Pühä Liidu mõttõ alostaja kodomõis om Rõugõ kihlkunnan, või toolõ kandilõ avvu, rahha ni väke tuvva.

    Ja lõpus – timä idee rikkidõ vara vaesilõ jagamisõst ja palvõ ni söögi tarvilikkusõst inemisele omma iks muudsa ja tõtõ. Nigu tä esi ütel’: pallõlgõ – ja ti saati. Pallõlgõ ja Jummal’ and.
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     Uma Lehe sõbõr!