Nummõr' 91
Joulukuu 6. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Sünnütüslavva-kontsõrt'
  •  
  • Saru eläjäparki tuudi ilves
  •  
  • Tükk kirämehe armuluust
  •  
  • Avvuhind Võrolt peri noorõlõ piltnigule
  • Elo
     
  • Ütski tark ei sata taivast
  •  
  • Võitja eläse saman majan
  •  
  • Sugupuu uur'minõ um põnnõv
  • Märgotus
     
  • Jutuvõistlusõlõ tull' 63 juttu, latsi jutu viil pääle!
  •  
  • Kuis maal ellu jäiä?
  • Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
     
    Jutuvõistlusõ võidujutt!
     
    Üts' väega opõtlik lugu
     
    Sika Aavo, ravvatüükooli poiss aastist 1952–1956
     
    Meid, Võro ravvatüükooli kolmanda kursusõ poissõ, saadõti 1955. aasta sügüse Räpinä lähküle Kalevi kolhuusi kardokit võtma. Tuu oll' meil egäsügüsene komandeering inne koolitüü alostust ja timä pikkus oll' umbõs kuu aigu.

    Tüürõiva ja jalgapannusõ pidi olõma umast käest, a süvvä sai kolhoosi puult. Hummugus ja õdagus oll' koduküdset leib ja külm piim, a lõuna aigu anti suppi. Ei saa üteldä, et olõs ollu määnegi lurr'. Supp' oll' piaaigu kõgõ aidviläst ja lihatükükese oidu kah seen – nii et hüä oll'.

    A ma taha teile kõnõlda hoobis tuust, et miika ütel aol olli säälsaman kõrval brigaadin Räpinä aianduskooli kolmanda kursusõ tütär'latsõ kah kardokit võtman.

    Vahemaa es olõ suurõ ja nii tekkü mi vaihõl tutvusõ ja üten tuuga ka viil nii, et Jürile miildü Mari ja Aadulõ miildü Alma. A mullõ miildü üts' väigokõnõ tütär'lats' – sääne pilusilmi ja pikä patsiga.

    Magaminõ oll' nii meil ku näil küünin hainu pääl. Klassijuhtja magasi perrerahvaga tarõn ja ku pümmes läts', es olõ muud ku tütär'latsilõ küllä.

    Tuu olõ es edimäne kõrd minnä ja suurõ hainakihi pääl oll' joba teedä, kon kellegi uma magasi.

    Algusõn aeti niisama juttu ja naarti, a perästpoolõ jäi jutt tasatsõmbas ja es olõ muud kuulda ku sussin ja mõni naarupurtsak.

    Ja küll oll' hää tunnõ ku tütär'lats' lask' suu nii lähküle panda, et hingeõhk oll' tunda ja ku viil käekeist är es tõuka, sõs ollit nigu säitsmendän taivan.

    Nii mu käsi puttugi tütär'latsõ piha kotsil määndsegi as'a külge, miä, nigu vällä tull', oll' vedrunõgõl. Nal'avilus tei nõgla valla ja kumpsõ vüükotust piten veidükene edesipoolõ, sääl oll' tõõnõ nõgõl. Nii kumbatõn löüdse viil mitu nõkla.

    A mu pikkpatsikõnõ es tii tuust vällägi ja oll' vaiki nigu sukk. Ma sai arvu, et tütär'latsõl oll' dressipüksõl kumm' katski lännü ja nii olli püksikese vedrunõkluga pluusõ külge kinni pant.

    Kunagi hummugupoolõ üüd tullimi kodo ja saimi õks vas't silmä kah veitüs aos kinni panda, ku klassijuhtja joba hõigas', et poisi, aig om üles tulla, et majapernaasõl joba leib ja piim valmis pant.

    Sõs naas' klassiveli Enn suurõ helüga naardma ja näüdäs' tõisilõ, et kaegõ, miä Sokukõsõl (nii minnu klassivele kutsi) püksiseere seen om. A sääl olli säidse vedrunõkla ilosahe ria pääl.

    Seo luu moraal' om tuu, et ilmangi ei tohe peenükeisi naklu vai nõklu hainu sisse laskõ. Ku lehmä nuu talvõl sisse söövä, tulõ suur' pahandus. A tuud ma, maapoiss', joba tiidse.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Tsiga, tuuts' ja nämm-nämm!
     
    Ruitlasõ Olavi, jõuluvana
     
    Kas Eesti koolõn piäsi olõma inämb usundioppust? Pääministri Andsipi Andrus löüd' lutõri kerigu kõrraldõt eetikakonvõrentsil külh, et timä arvatõn piäsi – ütel' parhilladsõ olokõrra kotsilõ, ku õnnõ üts' protsent' koolilatsi saa usundioppust, et seo om vabadus valli harimatus.

    Riik' om põhisäädüse perrä kerikust eräle võet, a kaemi perrä, kuis asi periselt om:

    Vabariigi aastapääväl sais telekan sõamiihi iin kaplan' ja kamandas: «Sõduri, juundu! Valvõl! Issameiet kullõ!» Sõavägi, kodomaa kaitsmisõs kokko pant jõud, riikline struktuur', kullõs kõrraga ähmädse usuvärgi sõnna. Persse! Kas sa, harit Andsip, mõtlõt riiki kaitsa miihiga, kiä uskva säidset kitsõtallõ ja punamütsükeist?

    Ristiusk om õks sõaväe ja riigi vaimsõs monopolis olnu ja om edesi kah. Kerikun om kottõ viisi õigustavat filosoofiat, midä jälki riigi ja sõamassina man kõvva puudus om.

    Nal'akas om tuu, et ülikoolin neli aastat op'nu tatt'nõna saa määndsegi kerigu opõtajas ja nakkas päähäpessetüide koolitükke perrä inemiisi nii põrguhe ku taivahe saatma. Ha-ha!

    Näütüses Taimaal, miä om budistlik ütiskund, tulõ mungal 30-40 aastat ummi uskmiisi man olla, inne ku tä või umma oppust edesi andma naada. Ma ei kitä küll üttegi usundit hääs, a kristlus, andkõ andis...

    Käve eelä Tarto liina piten ja kai, mis ümbretsõõri tetäs. Kõik' poodi, Tarto Ülikuul kah, omma hinnäst jõuluehtihe pandnu… Vähembält üts' miljard' elektripirni palasõ Jeesuslatsõ mälestüses egä üü ja kõik' seo maa seest võet palavakivienergiä, midä issändä jummala tahtmisõ perrä mano ei tekü, lätt kõgõ õgvõmbat tiid timä luuja Jahve mano tagasi. Kurrat', vanasõnagi ütles – andja-võtja, kassiperse lakja!

    Varsti läämi mõtsa ja nakkami kuusõlatsi tapma, jõulu jo, tsiapoisi leimi joba maaha, ostami poodist katõ tonni iist rakette, säändsitsammu, mis meid kuu pääle, Nagasakilõ ja Hiroshimalõ toimõtiva, ja nakkami pääle…

    Eestläsel om jo muud kõiki suuri sündmüisü õnnõ üte suurõ juumisõ ja õgimisõga tähüstä.

    Jeesus sündü – tsialõ tuutsi ja nämm-nämm… Esä kuuli: lammas, väits ja nämm-nämm! Vabariik' sai aastaga jago vanõmbas – kanal pää maaha ja mampsti!

    A tõdõ ja demokraatia om üts'! Jumalik! Ku topit õdagu suuhtõ faasanit ja naabrimiis', vaenõ, pist samal aol kaarahelbit, sõs tuu väärtüs, midä ti hummogu prilli pääl vällä situt, om nigu jummal' – üts', võrdnõ ja ainukõnõ!
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Kehvä sorti näonahk
     
    Suvitsõl küläkokkotulõkil olli kats' koolisõsarat, kiä olõ-s tõnõtõist pääle kooli lõpõtamist nännü. Üts' elli pääliinan, a tõnõ es olõ kodoküläst pall'o kavvõmbalõ saanuki.

    Pääliinast tulnu naistõrahval oll' nägo kortsõ täüs ku kuusõkuur', a paikligu naistõrahva palõ oll' sille. Ummõhtõ olli mõlõmba üten klassin käünü ja ütevannu, pisu pääle viiekümne aasta.

    Pääliinast tulnu koolisõsar' uurõ, minka tuu tõnõ hinnäst kreemitäs, ku täl ei avida kalli vällämaa näomäärde kah.

    «Su näonahk om lihtsäle kehvä sorti. Sul kasusõ kortsu välläpuulõ, a mul sissepuulõ, tuuperäst olõki-i naid nätä,» selet' paiklik koolisõsar'.
     
     
    Ingli Võro liinan
     
    Mare-nimeline naistõrahvas astõ Võro liina uulitsat piten. Tä oll üleni valgõn: päälisrõiva, müts ni saapa.

    Vasta kõnd' vanamiis', kiä tull' parajadõ kõrtsist.Vanamiis' ai silma peräni ja ütel': «Ma es tiiäki, et Võro liina pääl ka inglit kõnd!»

    ..................

     
    Ullikõnõ

    Ma loi Umma Lehte ja harilikult om jutu lõpun autori nimi. Ütel jutul oll' UL. Ma mõtli, et seo jutu om kirotanu ullikõnõ.

    Üts'kõrd loi ma tuud juttu imäle ette ja ütli, et seo jutu om kirotanu ullikõnõ. Imä naas' naardma, et UL lühendüs tähendäs, et seo jutu om kirotanu Uma Lehe toimõndus. Nii jäi ma hoobis esi ullis.

    Laube Valev Varstu KK 4. klassist



    Rebäse

    Mu esä om rebäne. Mu imä om rebäne. Mu velle omma rebäse. Mu vanaimä om rebäne ja ma esi olõ rebäne. Urg om mul mõtsa seen. Urun om hää ellä. Kah'us olõ inemine.

    Rebäse Taavi Varstu KK 4. klassist



    Vanamammi naklo ostman

    Tull' puuti üts' vanamammi ja ütel': «Mu vanamiis' kässe osta põrmandupapi lüümises raudnaklo.»

    Müüja küsse: «Ku pikki naklo vaia om, meil om mitmõ pikkusõ ja jämmüsega?» ja näüdäs' sõs tälle noid naglakarpõ.

    A mammi lugi karbi päält silti, kohe oll' kirotõt, et papinagõl ja kos naas' rüük'mä: «Ma küsse raudnaklo, a mitte papinaklo, ti noorõ saa-i sukugi vannost inemiisist arvo!»

    Tetti sõs katõ müüjäga tälle selges, et neo ommaki nuusamadsõ raudnagla papi lüümises! A mammikõnõ jäi hindä mano kimmäs ja ütel': «Osta-i ma naid joht. Lää kodo, saada vanamehe esi ostma, tuud julgu-i ti tüssädä!»

    Väärmaa Helve
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Hüvä nõu
     
    Soolanõ kuuk'

    1 karp' kodojuustu, 3 munna, 1-2 luidsatäüt hapund kuurt, 1 luits tsukõrd, tsipa õlli. Soodat, küümnit, suula. Jahhu nii, et tulõ paras tainas.


    Hakkliha kuntõ asõmõl

    Ku kuntõ käeperi ei olõ, saa hää supi sis, ku panda supi sisse pakk' läbiaet lihha. Supp' saa rutõmb valmis kah. Kimmähe võisi praati sibulit ja panda piaaigu valmis supi sisse.


    Peediga kapstasupp'

    Ku keedät värskekapstasuppi, sis lõika üts' verrev väiku piit' kah manu. Või ka riivi supi pääle, sis ku panõt kapsta kiimä. Tulõ ilosa värmiga liim' ja mekk' om kah hää. Egas tä tuuperäst olõ-i viil borss'.

    Kruusamäe Maimu
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     
     Uma Lehe sõbõr!