Nummõr' 91
Joulukuu 6. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Sünnütüslavva-kontsõrt'
  •  
  • Saru eläjäparki tuudi ilves
  •  
  • Tükk kirämehe armuluust
  •  
  • Avvuhind Võrolt peri noorõlõ piltnigule
  • Elo
     
  • Ütski tark ei sata taivast
  •  
  • Võitja eläse saman majan
  •  
  • Sugupuu uur'minõ um põnnõv
  • Märgotus
     
  • Jutuvõistlusõlõ tull' 63 juttu, latsi jutu viil pääle!
  •  
  • Kuis maal ellu jäiä?
  • Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
     
    Kuis maal ellu jäiä?
    Saa-i tüüliisi kinni hoita, ku talunigõ toetusõ omma kolm kõrda väikumba ku Soomõn!
     
    Mõttusõ Meelis,
    OÜ Lõunapiim juht', Mõtsavelle talo peremiis'
     
    Mullõ anti maaelo foorumil (toimu 4. märdikuu pääväl) sõnna ja taheti, et ma kõnõlnu, kuis om võimalik maal ettevõttit tetä ja käügin hoita.

    Ma olli üts' viimätsit sõnavõtjit sääl ja vist ainukõnõ sääne, kes eläs esi periselt maal: inämb maal süvämbäl olla ei saa – üts' mu künnüvirges juusk 1,2 kilomeetrit vasta Läti piiri.

    Olõ Vahtsõ-Roosan ettevõtlust tennü 14 viimäst aastat. Tuu ao joosul om iks ütte-tõist är nättü, a elun ma olõ.

    Tuu ao joosul olõ üle 20 kõrra külh kimmähe kohtukutsit saanu. Olõ tagasi andnu esiki sitalinte ja liisinguga võet asju.

    Pankrotti lännü pank om mukka pikäaolidsõ 1,5 miljonilidse lainulepingu är lõpõtanu massudistsipliini rikmise peräst ja naanu mu käest tuud rahha kipõlt tagasi nõudma.

    Külä pääl om mullõ külh egä aasta mitu kõrda pankrotti ennustõt. Massupolitsei om mul kontorist arvudi minemä veenü ja minnu väega suurõn riigi petmisen süüdistänü, a ei olõ minnu viil, käe ravvun, minemä viid.

    Täämbäne sais om sääne, et ma paku iks inämb ku 30 inemisele aasta otsa tüüd ja nuu, kes jäänü omma, omma tuuga rahul.

    Massami egä aasta katõ miljoni krooni ümbre riigile massõ ja möömi üle 10 miljoni krooni iist kaupa.

    Olõmi sutnu viimädse poolõtõsõ aastaga investiiri üle 10 miljoni krooni.

    Suhtõ pankuga omma peris hää ja parhilla tunnõ hinnäst parõmbalõ ku kunagi varõmb.

    Tüüjõud om egäl puul kõgõ suurõmb hädä, ka meil. Tuud ei olõ, et tüüjõudu ei olõ, a mi ei jõvva tüülisele säänest rahha massa, midä tä taht.

    A ei jõvvaki jo – Soomõn om talumiis', viil kolm-neli kõrd väikumb ku mi, ja mi kolm hääd kastitegejät lätsi sinnä nüsjäs!

    Mi möömi piimä ütele ja samalõ firmalõ – Valiolõ. Suumlanõ müü sääl ja ma siin, üte ja sama hinnaga.

    A ma – läbi ja lahki mahhemiis', 960 hektärri mahhet põldu ja 294 lehmä – saa toetust 2500 kruuni hektäri päält ja suumlasõ saava 8000 kruuni!

    Ku mi saanu samapall'u toetuisi ku suumlasõ, sis mi saanu aastan rahha üle viie miljoni krooni inämb. Sis es lännü meilt üts'ki tüüline ärä Suumõ!

    Ma olõs hää meelega masnu näile inämb palka ja riigile rohkõmb massu. A ilmvõimalda om võidõlda niimuudu tüüjõuturu pääl suumlaisiga!

    Ku jõudnu massa samapall'u palka ku suumlasõ, tulnu nuu mikandi mehe kõrraga tagasi!

    Mi kõgõ parõmb kastilüüjä, ku tä kõik' aig kastõ lüü, sis tulõ tükütüü hind viis' eurut bruto tunnin. Õnnõ nii om võimalik inemist kinni hoita.

    A selge om tuu, et mi ei jõvva kõigilõ säänest palka massa. Ma joht ei tiiä, et ku mi 30 tüükotust är kaos, kes jõud nuu sinnä asõmõlõ tetä.

    1994. aastal ma tuu otsusõ tei, et jää maalõ. Olõ tihtipääle tennü otsussit, mis ei olõ ärimehele kasuligu, a omma kasuligu kodukandilõ.

    Kimmähe es saanu ma sääl häste ellä, ku ma olnu sääl ütsindä rikas ja kõik' tõsõ ümbretsõõri vaesõ.

    Või olla om tuu koskil muial võimalik – käve Austraalian, kindlusõ olli ümbre maja ja turvamehe. Ma kujuda-i joht säänest ellu ette!
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     
     Uma Lehe sõbõr!