Nummõr' 91
Joulukuu 6. päiv 2005
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Sünnütüslavva-kontsõrt'
  •  
  • Saru eläjäparki tuudi ilves
  •  
  • Tükk kirämehe armuluust
  •  
  • Avvuhind Võrolt peri noorõlõ piltnigule
  • Elo
     
  • Ütski tark ei sata taivast
  •  
  • Võitja eläse saman majan
  •  
  • Sugupuu uur'minõ um põnnõv
  • Märgotus
     
  • Jutuvõistlusõlõ tull' 63 juttu, latsi jutu viil pääle!
  •  
  • Kuis maal ellu jäiä?
  • Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
     
    Sugupuu uur'minõ um põnnõv
        
      
    Nii näütäs umma sugupuud Reinsalu-Piiri... ...ja nii Truija suguvõsa. 
        
    Riisi Eike, Vana-Nursi Jugo talo Bruno ja Liide tütretütär'
     
    Eestin um kõrrast rohkõmb inemiisi, kiä tundva huvvi uma sugupuu aoluu ja periolõmisõ vasta.

    Eesti Genealoogia Seltsin (EGeS), miä suguvõsauurjit kuun hoit, um umbõs 600 liigõt, a noid inemiisi, kiä suguvõsauur'misõst huvitõdu omma ja esi tuud tegevä, um kimmäle mitmit kõrdi inämb. Kõrrast rohkõmb nuuri tund huvvi uma vahmila aoluu vasta ni taa köüt mitmidõ põlvi inemiisi umavaihõl.

    Sakõstõ küstäs, midä sugupuu uur'minõ and? Tuu olõnõs muiduki õgast inemisest hindäst ja timä tsihist.

    Kimmäle and tä löüdmisrõõmu, võimalusõ umma tüüd tõisiga jaka, lähembit sugulaisi parõmbalõ tundma oppi ni trehvädä ja läbi kävvü kavvõmbidõ, aigupiten võõras jäänü vai hoobis tiidmäldä sugulaisi ja hõimlaisiga.

    Sugulaisi kokkotulõkit um pall'o

    Suvõl um üle Eesti pall'u sugulaisi kokkotulõkit, sakõstõ om sääl osalõjit mitusada. Pall'u aopöörüssin siist kavvõndalõ trehvänü eestläse ots'va köüdüst kodumaaga kimmäle suguvõsauur'misõ kaudu.

    Psühhiaatri Liiva Anti, kiä esi kah uma sugupuud uur', ütel' seldsi 15. aastapäävä tiidüskonvõrendsil peet ettekandõn, et suguvõsa uur'minõ um pühälik hingeravi, üts' kimmüstundõ ja hindäots'misõ vormõ.

    Suguvõsa uur'minõ võtt pall'u aigu ja täpsüst, a taa um ka väega köütvä tegemine ni pakk põnõvust ja illo õgalõütele. Alostamisõs olõsi vaia tsipakõnõ ka tiidmiisi.

    Viimätsil aastil um eesti keelen ilmunu mitu paksu raamatut taa teema kotsilõ ni tarkust saat otsi ka Internetist, oppuisi päält ja vanõmbidõ uurjidõ käest.

    EGeS pakk umilõ liikmilõ ka mitmõsugutsit oppuisi, näütüses arhiivest tiidüse ots'misõ kotsilõ ja vannu keriguraamatidõ lugõmisõs hädätarviligu gooti kirä op'mist.

    Väega hää umma viil loengu, midä kimmä ao takast kõrraldõdas ni hindä vaihõl tiidmiisi vaihtus.

    Tartumaa ja Kagu-Eesti uurjidõ jaos um parhilla seldsi Tartumaa osakund.

    Talina osakunna mano tetti keväjä eräle aoluulidsõ Võromaa sugupuiõ uurjidõ rühm, kon võrokõsõ saava umavaihõl parõmbalõ tiidmiisi vaihta ja niimuudu uur'mist tegüsämbäs muuta.

    Sugupuu uur'mist tulõsi alosta kõgõ lähembist sugulaisist, otsi üles vanõmbaiälidse sugulasõ, kiä mäletäse viil vannu aigõ, ni näide mälehtüse kirja panda.

    Perän saa minnä arhiivi ummi tiidmiisi üle kaema ja tävvendüst ots'ma, vai – nigu tiidüsaol õks – löüdä tiidmist õkva Internetist.

    Ku sugupuud joonistama nakkami, saami skeleti, kohe um vaia naada kuupäivi, kotusõnimmi, sündmüisi ja mälehtüisi pääle kirotama (nü lihha pääle kasvatama).

    Vahmila aoluu jaos umma väega tähtsä pääväpildi – pruuvgõ üten sugulaisiga är tunda pilte pääl olõva inemise ja tuu tiidmine kimmäle tulevaisi põlvi jaos alalõ hoita.

    Alostamist tohe-i edesi tougada, et perän es pidänü kahitsõma, et õigõl aol vanõmbidõ ja vanavanõmbidõ käest sugulaisi kotsilõ es küsü ja kõnõldut kirja es panõ.

    Tulõman umma jõulu ja aastavaihtus, taa um mõtiskõlõmisõ ja tagasikaemisõ aig. Kaemi sõs tagasi ka uma perre minevikku.

    Sõidami sugulaisilõ küllä, kõnõlõmi näidega elost ja inemiisist, kirotami üles mälestüisi ni tuud, kiä ja kui õks umavaihõl sugulasõ umma.

    Nii saagi suguvõsa uur'minõ algusõ. Kiä kõrra um taa pisiku külge saanu, tuu saa kimmäle hindäle hää ja tarviligu tegemise pikäs aos, sakõstõ terves elos.

    Võromaa muusõumin tulõ sugupuiõ näütüs

    Nii alostaja ku ka joba targõmba tegijä võinu uma kokkopant sugupuu ja perrekroonika Võromaa sugupuiõ näütüsele tuvva, härgütäse sugupuiõ uurja.
    Eesti Genealoogia Selts (EGeS) ütenkuun Võromaa Muusõumiga kõrraldas radokuun-paastukuun Võromaa sugupuiõ näütüse. Näütüs tetäs tuuperäst, et uur'misõ võimaluisi-tulõmusi laembalt tutvas tetä ja uma sugupuu uur'misõ vasta huvvi tekütä.

    «Tahasi luuta, et Võro, Põlva ja Valga maakunnan um nii pall'u suguvõsauur'misõst huvitõduisi inemiisi, et EGeS-i vahtsõnõ osakund är alosta,»ütles EGeS-i liigõ Riisi Eike.

    Võromaa sugupuiõ uurjidõ rühmän Tal'nan om umbõs 50 inemist. «Ku pall'u um nuuri vai ku pall'u vannu, tuud ei mõista üteldä, a iistvidäjä umma õks noorõmba: ma esi, sõs Riisi Eike ja Järvpõllu Kairi,» nimmas' Kikka Reelika, kiä om peri Paganamaalt. «Aga mi rühmän ei olõki kõik' võrokõsõ, selle et um ka inemiisi, kiä uur'va uma tõõsõpoolõ sugupuud, a esi umma muialt peri.»

    Järvpõllu Kairi tekk' ka kodolehe www.zone.ee/genealoogia, kohe võrokõsõ nakkasõ uma rühmä tiidüst üles pandma. «Uuritava nime joba umma sääl üllen,» kõnõl' Kikka Reelika.

    Matõrjal' uma sugupuu kotsilõ tulnu tuvva kõgõ ildampa vahtsõaastakuu lõpus Võromaa Muusõummi (Võro, Katariina uulits 11).

    Allasõ Tiia
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     
     Uma Lehe sõbõr!