Nummõr' 89
Märdikuu 8. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Latsilõ võistlus ja aokiri
  •  
  • Päti vei Leevilt 92 600 kruuni väärt katla-auto
  •  
  • Ilma luumine ja muu äri – Võro Tiatriateljee vahtsõnõ tükk
  •  
  • Tegemiisi Võromaal
  • Elo
     
  • «Uazikuga» Mongoolian*
  • Märgotus
     
  • Sant'mistki piät oppama
  •  
  • Saksingu Liina: ma olõ uhkõ, et olõ maalt!
  • Innembi
    Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
    Mille õkvalt näpuga?
     
    Ruitlasõ Olavi, näpumiis'
     
    Eesti Ekspress kirot' üte politsei kaiblõmisõst – ammõdivele alandi arestimajan tedä ja timä tüükaaslaisi!

    «Mul es olõ kõgõ hullõmb, a tõisi käest kuuli, et kästi võtta tävveste pall'as, alospüksi kästi põlvini tõmmada ja käpile maaha hiitä. Näpp aeti persehe ja otsiti läbi ja sääl omma jo kaamera, nii et kõik' neo pallide persidega politsei omma kongi lindi pääl. Mul läts' lihtsämbält, mul kumbiti õnnõ trussikide kummi vaihõlt,» kaivas' aolehele Karro Livio, kelle kotsilõ arvatas, et tä võtt' vähämbält 17 kõrda altkäemassu.

    Ma ei saa häste arvo... Misjaos politseilõ näpp perse toppi? Olõs viil et otsitas ärkäkit narkootikumipakki vai varastõt massinat, sõs tulõ muidoki näpp sisse tsusada, a altkäemassu on mu meelest tävveste mõttõlda säält otsi!

    A vas't om näil sääne kommõ? Et ku määndsegi pasa maaha käändset, tsusatas näpp perse, selle et kuis sa õks politseid trahvit, politsei om nigu jummal', vikolda iinkujo, kinkalõ ei sünnü vasta hambit anda, kedä ei tohe vitsaga pessä…

    No mis – perselegi ei või saata, nigu mi üts' aasta Ilvesse Aapoga teimi – ku Kudu Kalev 40 sai ja määndsegi naabrivalvõ ulli vanamuti kaibamisõ pääle (miä oll' mõtõld tansaman inne meid larmanu ja sis säält jalga lasknu nuuriseltskunnalõ) politsei mi praasnikulõ sisse sattõ.

    Kurat! Ma sai 2800 kruuni trahvi, Ilves ja sünnüpäävälats' neli päivä kinniistmist eimillegi iist!

    Ma sai tuukõrd kah arvo, et hindäga rahul politseitüütäjäl Tillingul om õnnõ üts' asi elost puudus ja tuu om näpp, a ma es tihka kah tuud puudust tälle tuukõrd korvama naada…

    Nali nall'as, a tõsõltpuult tulõsi politseist arvo kah saia! Olli kolm-neli aastat tagasi Tartu Maarjamõisa haigõmajan valvajas ja näi politseitüüd peris lähkült päält. Ku õks nädälilõpp käen, sõs toova sinimundrimehe traumapunkti egäsugutsit huvitavit tegeläisi. Kiä om hinnäst täüs sitnu, kiä täüs kusnu, päägä vasta saina joosnu vai huu päält kõnnitiiveerele mus'o andnu…

    Politsei tuu tä nigu latsõ traumapunkti, lask haisval ja jällel sitakotil hinnäst sõimada ja alanda… Ku määnegi narkotsi täüs ull' politseilõ vasta tatti and, ei või tuu muud tetä ku «säädüsen ette nätt piiri» lubasõ.

    Ütesõnaga – annami politseilõ sibitüü iist inemise peri pappi! Kolm keskmist kuupalka vähämbält! Inne ku näppu persele tsuskama nakkami… Sõs saami inemiseperi ümbrekäümist vasta.
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Pahandus Vera-Lilli pildiga
     
    Raidaru Vole
     
    Istõ lavva takan, kaubatundmisõ konspekt' iin, et op'ma naada. Eksämiaig oll' pia käen, es või inämb aigu raisada.

    Nigu viimätsel aol õks, oll' kündlejala nõal Vera-Lilli pilt', kos tä üte kangli all hoitsõ pinni, tõsõ all kassi. Keskel timä illos naarunäokõnõ.

    Vera-Lilli elli Londonin. Mi kirotimi õks üts'tõsõlõ, vandsõmi igäväst truudust. Saaki-is suurt lukõ, silm tükse iks Vera-Lilli pilti vaht'ma.

    Ussõ pääle koputõdi ni sõbõr astõ sisse. Mi olli õks innembigi kuun op'nu. Sõbõr istõ tooli pääle, ma panni konspekti är ja lätsi vähäs aos vällä as'alõ.

    Ku tagasi tulli, sõs edimäne asi, midä ma näi, oll' tuu, et Vera-Lilli pilt' oll' lavva päält är kaonu.

    Kiä sõs muu ku sõbõr oll' pildi karmanihe tsusanu.

    «Anna pilt' tagasi!» kärati ma. «Mis pilt'?» kai sõbõr mullõ otsa. «Är vigurdagu. Tiiät külh, mis pilt'. Anna õkva tagasi!» «Ullis olõt lännü vai? Mis pilt'?» «Ma viroda sullõ, ku sa pilti nosama tagasi ei anna!»
    Sõbõr ai hinnäst tooli päält pistü: «Noh, ull' mis ull'!» «Ah sõimama nakkat kah viil, pildivaras!» «Säändsit sõnno ma hindale üldä ei lupa. Sa olõt pur'on vai?» «Vai pur'on, pildivaras,» ni ma virodi tälle rus'koga näkko.

    Sõbõr tuigaht' veidükese, sõs lahmas' mullõ rus'koga vasta, nii et mul verd juuskma naas'. Sõbõr oll' kah tuust nigu veidü hiitünü. Tougas' mu kõrvalõ ja läts' ussõst vällä. Vihatsõlõ tõmmas' tä ussõ hindä takan kinni. Ma olli väega õnnõdu. Näet, õks läts' mu pildiga är!

    Hamõ oll' joba iist verine. Süä valut'. Op'misõst tulõ-õs inämb midagi välla. Ma es taha sinnä pildildä lavva poolõ kaiaki.

    Läts' peris hulga aigu, inne ku iho- ni hingehaava parani. Saa-i nii. Eksäm' tull' õks är tetä. Olkõ noh, et jäi sügüse pääle.

    Ütel pääväl sõs istõ jälki lavva taadõ ni lei konspekti vallalõ. Ja midä ma näi! Vera-Lilli naarahtas mullõ pildi päält vasta!

    As'alõ minnen olli pildi järekõrra hoitmisõs konspekti vaihõlõ tsusanu. A ku tarrõ tagasi tulli, oll' tu meelest är lännü.

    Hindäl eksäm' tegemäldä, hääst sõbrast ilma… Kae sõs, midä tuu suur' armastus sukka tetä või!
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ:
     
    Kallis kingitüs

    Taa lugu juhtu vinne aol Antsla lähkün. Ütel lõbusa meele ja kergide elokombidõga naistõrahval oll' sünnüpäiv. Kokko tull' hulga rahvast – pistü oll' aet kõva pido juukõ ja süükega.

    Sünnüpääväle tull' ka üts' paiklik miis'. Tuu ihna-es sünnüpääväkingitüse iist rahha vällä kävvü. Oll' sis Antsla raudtiijaama saina päält Brežnevi pildi võtnu ja viisakalõ paprõ sisse käändnü.

    Ku tä pakikõsõ sünnüpäävälatsõlõ üle and', es unõhta tä üldä: «Tan paprõ seen om kallis kingitüs!»

    Varsti sai kinkjä esi viil «kallimba kingitüse» – pühähüse teotamisõ iist pisteti tä pokri.


    Tsiga ja herr

    Vanast elli Vahtsõliina piiri pääl seto, kiä oll' mõtsaülembäga vainojala pääl. Seto oll' külh väega ettekaeja, et tä mõtsaülembäle midägi halvastõ es ütelnü, a üts'kõrd ummõhtõ juhtu, et ütel' suurõ süämetävvega: «Tsiga!»

    Mõtsaülemb muidoki kaivas' seto avvu haavamisõ peräst kohtuhe. Kohtumiis' karist' setot, et herrä iks ei kõlba tsias nimmada. «A kas tsialõ tohet herr üldä?» küsse seto. Kohtumiis' arvas', et tuu olõ-i joht keelet.

    Pääle kohust tekk' seto mõtsaülembäle süvä kumardusõ ja ütel': «Hääd aigu, herr!» Tuu perämädse sõna pääle pand' tä õkva eräle rasõhusõ.


    .......................................



    Helü munnõ iist

    Timahavva valimast tullõh patsiirse veidükese alõvi pääl ringi.

    Näi vasta tulõmah tutvat kandidaati, kiä vinnas' käe otsah määnestki rassõt kotti.

    Küsse mu käest: «Valimah käüt?» «Mis tuust sis?» kohmassi vastusõs. «Ei noh, ma mõtli, et ku viil käümäldä, võinu mu puult helü anda,» nimmas' kandidaat'.

    Ma sai õkvalt arvu, et siin um äri mänguh ja võlssõ suurõ suuga: «Ei olõ viil joudnu!»

    Helüostjal sai maru hää miil', võtt' kotist karbi kanamunnõ: «Anna mu puult helü, siin vaivataso kah!»

    Mis tah iks, tennässi kandidaati viisakahe ja lubasi timä puult olla.

    Õdagu ku munapraati sei, pei peenikest naaru: «Ilmahki ei või teedä, määndse kivi all vähä hinnäst käkvä!»


    Kuis helüostja pikä nõnaga jäi

    Päiv inne valimiisi arot' pingitäüs õllõmiihi maapoodi iih ilmaelo üle.

    Äkki viirdü näide ette illos auto, tähtsä provva tull' vällä, nimmas' miihile: «Uutkõ siin veidükese, ma käü poodih är!» Mehe märge: «Teedäki, valimisõ!»

    Provva tull' poodist vällä, õllõpudeli käeh, ja jagi nuu lakja. Lepüti kokko, et valimiisipääväl viiäs mehe hellü andma, helü tulõ muidoki õllõjagaja puult anda. Mehe muidoki kõik' nõuh.

    Valimiisipääväl oll' provva poodi iih kokkolepütü kelläaol platsih, a jäi pikä nõnaga: konkurent' oll' virgõmb – joba kõik' pingipäälidse mehe kokko kor'anu ja hindä puult valima sõidutanu!

    Kõvõra Karla
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     
     Uma Lehe sõbõr!