Nummõr' 89
Märdikuu 8. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Latsilõ võistlus ja aokiri
  •  
  • Päti vei Leevilt 92 600 kruuni väärt katla-auto
  •  
  • Ilma luumine ja muu äri – Võro Tiatriateljee vahtsõnõ tükk
  •  
  • Tegemiisi Võromaal
  • Elo
     
  • «Uazikuga» Mongoolian*
  • Märgotus
     
  • Sant'mistki piät oppama
  •  
  • Saksingu Liina: ma olõ uhkõ, et olõ maalt!
  • Innembi
    Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
    Saksingu Liina: ma olõ uhkõ, et olõ maalt!
      
     
    Saksingu Liinat kisk maalõ vanaimä mano. 
      
    Räpinä lähkült Kõnnu küläst peri Saksingu Liina (18), kiä om latsõst pääst rahva iin vanaimä kirotõt võrokeelitsit luulõtuisi lugõnu, sai ilda aigu tuntus tuuga, et pässi lauluvõistlusõ Kaks Takti Ette edimäste vuuru. Edesi kah'os saa-es, a sai uma ehtsä maatütrigu-olõmisõ iist kittä. Liina hing omgi iks kodokülän, mis sis, et tä lõpõtas keväjä keskkooli Tarton.

    Olõt ütelnü, et ku es olnu sa esi, olõsi sa uma vanaimä. Mille?

    Vanaimäga om mul väega hää läbisaaminõ. Tunnõ, et päämidse osa geenest olõgi uma imäimä käest saanu. Ma olõ timäga väega ütte muudu – täämbä (02.11– UL) biotehnoloogia loengun kaimi DNA-d ja mu DNA genoomi tükükene oll' tõisist lühemb. Sis üteldi, et su edevanõmba omma vas't lühkese. Mu vanaimä omgi lühkene ja ma olõ kah.

    Niikavva ku ma mäletä, om vanaimä kõik'aig olõman olnu ja tä eläs nii lähkün kah – puul'tõist kilomeetrit.

    Kost om peri su lauluhuvi?

    Tuu om vas't peri mu tädi käest, kiä eläs Kauksin. Imä om külh kah koorilaulja. Et ma piä häste viisi ja mõista laulda, tuud löüdse Naha Algkooli juht' Peebu Valve.

    Kas Naha kuul' om hää kuul'?

    Kimmähe! Naha Algkoolist olõ saanu väega kimmä põh'a ala. Tuu om väikene kuul' ja oppajil om aigu latsiga tegeldä. Om väega hää, ku om säändsit maakuulõ ja kimmähe soovita latsil valli kuul', miä om su kodolõ kõgõ lähemb.

    A keskkoolin olõt Tarton?

    Opi luudusõ-klassin, miä mullõ väega miildüs ja looda, et saa siist hää koolitusõ ja eks tuu om nätä, mis edesi saa.

    Kiä sust tulõvigun saa?

    Viil mõni nätäl' tagasi olli peris kimmäs, et must saa bioloog. A parhilla omma as'a kõikma löönü – häste pall'o sõpru-tutvit omma ütelnü, et vas't piäsi iks sinnä muusiga poolõ hoitma. Olõgi katõ tulõ vaihõl!

    Kuis Kattõ Takti sait?

    Oll' keväjäkontsõrdi pruuv' ülikooli aulan ja sis kooli huvijuht' ja muusigaoppaja oll' kuulnu, et piäsi kuupääväs fono är saatma. Mul om väega rassõ inemiisile «ei» üteldä, nii kävemigi stuudion ja laulimi laulu sisse. Konkurss' oll' väega kõva – 200 tahtjat. Noidõ seest valiti sis 45. Ime vai ei, aga sai edesi.

    Sinno võeti lämmält vasta?

    Arva, et rahvalõ miildü ja mu jaos om tuu kõgõ tähtsämb.

    Ku kooli läbi, kas läät tagasi kodopaika vai jäät liinainemises?

    Vot, tiiäki-i. Hinge poolõst olõ maainemine. Olõ siin liinan, käü koolin ja tii ummi tegemiisi, a iks om uutminõ ja rõõm, et tulõ nädälivaihtus, läät maalõ, saat tutvidõga kokko, käüt piniga juuskman... Nii pall'o ku saa looda tulõvigun iks maal olla.

    Mu jaos om peris tähtsä, et olõ maalt, mitte liinast. Olõ tuun mõttõn vast veidükene esieräline, et julgu tuud tunnista. Täämbädsel pääväl om inämb sääne trend: olõ Tal'nast, olõ Brüsselist vai kost sis viil. Arvatas, et ku maalt tulõt, sis kimmähe koskilt laudast, a nii tuu ei olõ. Ma olõ uhkõ, et olõ maalt ja arva, et inemise hindasõ tuud.

    Määndse as'a tõmbasõ maalõ?

    Suvõl neo suurõ viläpõllu. Ku om leevälõhna õhun tunda: tuu om mu meelest midägi tävveste fantastilist! Värske puhas õhk. Liinan ollõn nakkat tuud inämb hindama.

    Kas su kodopaiga noorõ tahtva är vällämaalõ vai kodo jäiä?

    Inemiisi om egäsugutsit. Om noid, kiä tahtva iks kavvõmbahe: siin om jo oltu kah! A om ka säändsit, kiä mõistva hinnada, kos nä omma sündünü, kos omma näide juurõ. Mu sõpru siän om väega pall'o säändsit nuuri inemiisi.

    Midä soovitat kodopaiga juhtõlõ: kuis hoita nuuri uman kandin?

    Ku noorõ läävä kavvõmbahe ülikuuli ja löüdvä, et tan om rohkõmb võimaluisi, sis nä kimmähe jääseki sinnä.

    Maal olõ-i nii pall'o võimaluisi ku liinan. A ku inemine hindä jaos neo võimalusõ löüd, sis tä jääs.

    Või-olla om liiga veidü üts'-olõmisõ-tunnõt – Räpinä om jo väiku liin, või-olla piäsi rahvas inämb kuun käümä? Võisi olla rohkõmb rahvaüritüisi, kos kõik' rahvas kokko saa. Juhi võisi tuud asja inämb tähtsäs pitä.

    Küsse Harju Ülle
     
      
    Liina vanaimä Soka Aime: 
      
    «Ku mu kaasa kuuli – ellimi 45 aastat kuun – sis tuu oll' hirmsa. Taha-s päält tuud inämb midägi.

    Sis mõtli, et ainukõnõ inemine, kellega ma vabalt kõnõlda saa, om Liina. Mi saami tõnõtõsõst nii häste arvo. Olõmi hingesugulasõ joba tuust aost, ku tä viil õigõhe kõnõldagi es mõista. Liinal omma kõik' mu hää umahusõ ja kaonu mehe uma kah.

    Liina om päält nii habras, a esierälidselt tukõv. Kuis tä mõist lohuta, kuis üteldä! Tä saa elost häste arvo ja tä taht väega oppi. Ütel', et taht egäl juhul korgõmbat haridust, olkõ tä sis tuuga kasvai tüüldätüüline!

    Mi iks kõlistami ja ku Liina maalõ tulõ, sis tä hüppäs iks egä kõrd mu mant läbi.»
     
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     
     Uma Lehe sõbõr!