Nummõr' 89
Märdikuu 8. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Latsilõ võistlus ja aokiri
  •  
  • Päti vei Leevilt 92 600 kruuni väärt katla-auto
  •  
  • Ilma luumine ja muu äri – Võro Tiatriateljee vahtsõnõ tükk
  •  
  • Tegemiisi Võromaal
  • Elo
     
  • «Uazikuga» Mongoolian*
  • Märgotus
     
  • Sant'mistki piät oppama
  •  
  • Saksingu Liina: ma olõ uhkõ, et olõ maalt!
  • Innembi
    Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
    Sant'mistki piät oppama
     
    Saami avita tuuga, et sandi sisse lasõmi ja näidega üten mängimi
     
    Rebäse Liivia, Antsla kooli huvijuht'
     
    Kimmäle joba mõnõn paigan teedas halloweenist kah rohkõmb ku märdi- ja kadripääväst, mi tuntumbist rahvakalendri tähtpäivist, midä om satu aastit tähüstet.

    A täht'päivä saat tähüstä sõs, ku tuust pääväst midägi tiiät. Tiidmise tulõva oppusõga vai muistidsidõ kombidõga (traditsioonõga).

    Naidõ viimätsidega om nii kuis om. Kotun om kõigil rutt takan ja päiv tulõ mõnikõrd miilde sõs, ku joba müüdä om.

    Ei olõ taad reklaami kah märdi- ja kadripäävä kotsilõ nii paksult ku jõulõ kotsilõ, mis mõnõn paigan joba märdikuu algusõn vällän om. Nii taa elu om lännü.

    Mullõ tundus, et rahvapühhi tutvastegemine om rohkõmb oppajidõ asi – saat tervele klassilõ tuust värgist teedä anda vai midägi kuun ette võtta, et vähäkene maiku suhvõ saia.

    Märt käü üle maa, kadri üle kar'a. Kas no tulõ nii, et mõlõmba käävä üle poodi, süüki saat poodist osta ja iks vähämb nägevä latsõ villäkasvatamist ja eläjit uman peren?

    Kes ei tiiä tuud juttu, kos naarti, ku liinalats' koolin oll' ütelnü, et piim tulõ poodist!

    Ei olõki tuu mõtlõminõ täämbä inämb nii nall'akas ku kats'kümmend viis' aastat tagasi.

    Saa hindälgi joba mitu aastat, ku ei olõ pääle pini ja kassi üttegi eläjät silestänü.

    Nii tulõgi latsilõ seletä ka tuud, kuis vili kasus ja kuimuudu eläjidega vanastõ kõnõldi ja kost kõtutäüs tulõ.

    Latsõ käävä sant'man nii märdipuul'päävä õdagu ku kadripuul'päävä. Rõivagi märtõl säändse musta ja karvadsõ, katril valgõ ja ilosa.

    Lauluga om jälki nii, ku koolin lauluoppaja om õigõ laulu är opanu, kuulõt ussõ takan, kuis küüdse külmetäse ja varba valutasõ, nii ei saaki joba tuuperäst sisse laskmalda jättä.

    Inämbüisi tuuga tarkus otsa saagi ja tuud kõgõ päämist põhjust, mille sandi tulli, ei olõki inämb meelen.

    Parõmb om, ku ruttu midägi karmanilõ vai kotti saa ja minemä päset. Tuu päämine asi – vilä- vai kar'aõnn' – kas läts' nigu eksämil meelest är vai es olõki teedä.

    Tuu es olõki nii väega pall'o aigu tagasi. Santi minekis peeti üts'kõrd plaani joba peris varra, otsiti ja ummõldi rõivit, pillimiis' oll' ammu valmis kaetu.

    Tõisilõ anti kah pilli kätte, nii sai peris orkõstri valmis. Rõivilõ panti kuun ja latsõ võeti üten, lastõl jo sant'misõ man uma kotus, es olõ niisama hädas üten.

    Mu arust tiiä-es kõik' sandilaulõ, a iistlaulja tiidse sõnnu häste ja tekk' noid manu ku vaia oll'.
    Tarõn tetti kõik' jandi läbi ja pererahvas mäng'se kah üten.

    Tuugi om meelen, et üten paigan sisse es lasta. Sandi kanni puuriida tarõussõ taadõ ja köütse ussõlingi traadiga kinni.

    Mu süä värisi terve õdak, et mis sõs saa, ku teedä saias, kes tuu koerustüküga nakkama sai. Tuu om meelen, et inne kaeti aknõ üle, kas hummuku pererahvas iks vällä saa.

    Inämbüisi käävä sandin koolilatsõ, suuril olõ-i tuus aigu. Nii omgi, et mis koolin selges saanu, tuu saa märdi- ja kadripäävä aigu kimmähe läbi ka proomitus. Moodsan keelen ütelden: matõrjal' kinnistüs.

    Mi kõik' saami toolõ üten avita tuuga, et sandi sisse lasõmi ja näidega üten mängimi.
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     
     Uma Lehe sõbõr!