Nummõr' 89
Märdikuu 8. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Latsilõ võistlus ja aokiri
  •  
  • Päti vei Leevilt 92 600 kruuni väärt katla-auto
  •  
  • Ilma luumine ja muu äri – Võro Tiatriateljee vahtsõnõ tükk
  •  
  • Tegemiisi Võromaal
  • Elo
     
  • «Uazikuga» Mongoolian*
  • Märgotus
     
  • Sant'mistki piät oppama
  •  
  • Saksingu Liina: ma olõ uhkõ, et olõ maalt!
  • Innembi
    Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
    «Uazikuga» Mongoolian*
     
    Kama Kaido
          
     
     
     
    Mongoli vanamehe turu pääl. Seo habendega miis pruuv seo luu autorile priimust maaha müvvä. Vana ja vahtsene kõrvuisi: gõr ja SAT-TV antenn. Noore munga tegevä kloostrin egäpääväst tüüd. 
          
    Kävemi ildaaigu väiku seltskunnaga Mongoolian. Tuu oll meil joba ette teedä, et Mongoolia tii omma väega kehväkese, nii et tsõõritamise jaos piät olema kas maastigumassin vai sis mõni tõne katesillaveoga massin.

    Mongoolian om nüüd joba lääne ja jaapani autit ka nätä, Ulaan Baatari huulitside pääl sõitva egäsugutse Toyota ja Mitsubishi, a mi otsustimi renti vana hää vinne massina, kats katesillaveoga UAZ-bussi. Ma ole esi kunagi säändse riistapuuga sõitnu, õnne tuust sõitmisest om nüüd joba päält katekümne aasta müüdä.

    Rehkendüs oll sääne, et ku taa «Uazikuga» tii pääl midägi juhtus, sis tuud saat põlve otsan praavita ja egä külämiis mõist sinnu avita ja juppe om ka vast iks kostki saia.

    A ku lääne massinaga hättä jäät, sis ole-ei vällänpuul Ulaan Baatarit kostki määnestki api saia. Meid oll katessa eestläst, üten tulli kats autojuhti, tõlk ja kokk, kõik paigapäälse inemise, nii et kokko sai meid peris hääkene punt.

    Ja Mongoolia tii olli tõtest säändse, et mi keskmäne kibõhus tuu kümne päävä pääle tull kongi 30-35 kilomiitrit tunnin. Eesti muudu asfalttiid om kõge Mongoolia pääle õnne paar tükkü, tavaline tii ütest keskusest tõiste om lihtsa tsõõrijäle lakemaa pääl.

    Naid tsõõrijälgi juusk sääl kõrvuisi hulka: egäüts om pruuvnu sõitmises parembat ja tasatsembat kotust löüdä. Võõral om peris rasse arvo saia, kas nüüd tii harunes ja käänd är määndsegi tõse paiga pääle vai om taa harunemise kotus õnne tõne jälepaar, miä veidü ao peräst jäl edimädsega kokko saa.

    Seo lakemaa om mõne kotusse pääl päris hää sillekene, a väega julgus tohe ei sõitmisega minnä, selle et aigaolt om joosuvesi suure huuga mäki päält alla tulnu ja taa sille maa pääle süvä tsori sisse uurdnu.

    Maa om niipallo lake, et asal kävvü ole ei kongi. Mongoli esi tuust suurt nummerd ei tii, massin peetäs kinni ja kükitedäs niisama tii viirde lake pääle maaha, a mi jaos oll tuu asi veidü harinemada.

    Mongoli omma seoniaoni rändäjä karakasvataja, nigu naa olli Tšingis-khaani aigu ja eläjit om Mongoolian kümme kõrd inämb ku inemiisi.

    Peetäs hobessit, lehmi, jakke, lambit, kitsi, kaamelit ja üten Mongoolia nukakesen pedä paigapäälne rahvas esiki põhapõtru. Nii et taa om vist ainukene maa, kon omma kõrvuisi kaamli ja põhapõdra.

    Kara omma suure, kõik naa eläjälooma tahtva süvvä ja selle taa maa omgi sääne lake, pallas süüd ja üle karatet. Seo tii pääl, mis mi läbi sõitsemi, näimi õnne lehissemõtsa ja tuud ka väega veidü. Arvada sis, et lehis taht kasumises säänest maad, miä karamaas kõge paremb ole ei.

    A lehissemõtsa hõng om hoobis tõistmuudu ku muul mõtsal. Parasjagu oll nõklu sadamise aig ja kuldne süküs Mongoolian tähendäs tuud, et kõlladse omma lehisse, mitte kõo.

    Rändäjä mongoli tare om vildist tsõõrik telk (mongoli esi ütlese taa kotsile gõr), midä hindäga ütest paigast tõiste veetäs. Mu jaos oll põnnõv, et taa telk sisest nii suur om: taha mahuse är sängü, kapi ja lavva ja tan võit seen vabalt pistü saista.

    Umal aol oll vallaline tuli kesk telki, nüüd om tan väiku raudahokene, midä mi kõik bursuika nime all tiiämi.

    Egä paari-kolme kuu takast vaihtedas karamaad ja mindäs kõge uma elämisega tõiste paika. Ja kuiki inämbüisi käü seoilmaaigne kolimine veomassinidega (hariligult vana vinneaigse ZIL-i), sis ummete võit nätä ka säänest pilti, et jaki omma pant puutelgiga kaarikide ette ja gõr ja kõik muu kraam om naide kaarikide pääl. Aigupiten ja tsõõrikiidsmisega mindäs sis uma elämisega vahtse kotusse pääle.

    Kõge suuremb hädä seo rändämise man om latsi koolinkäümisega. Mi aimi näütüses juttu noore tütärlatsega, kiä ratsut egä päiv hobesega 25 kilomiitret kotost kuuli ja samapallo koolist kodo tagasi.

    Proomitas tetä niimuudu, et talvekaramaa omma küläle lähembäl ja suvekaramaa kavvembal. A ku iks muu ei avita, sis piät latsõ nädäli seen külän elämä kas sis sugulaisi man vai kooli internaadin.

    Mongoli omma tiibeti budisti ja dalai-laama om näide jaos väega tähtsä inemine. Minevä aastasaa 30. aastil tetti Mongoolian tuudsamma, mis Vinnemaal. Muu hulgan häötedi är budiste kloostri ja tapeti hulga munki maaha. Nüüd käü kõva kloostride tagasitegemine ja pallo perre pandva uma noore poiskese kloostrile mungas opma.

    Mi olli üte üü ummi telkega säändse vahtsest tett kloostri man ja istsemi õdagu kloostriülembä gõrin. Kloostriülemb oll naisterahvas, tark ja ilmanännü inemine, käünü ka Tiibetin ja Indian dalai-laama man.

    Ja sis juhtu sääne illos lugu, et ku mi olli joba jupp aigu juttu ajanu, sis otse pernaane kapist vällä tühä pudeli ja näüdäs meile. Oll Saaremaa viina putel. Mi es mõista edimält kuiki arvo saia, kuis sääne putel taha mongoli telki om saanu. Tull vällä, et tansaman olli mõne ao iist külän Mark Soosaar ja Siiri Sisask, pernaane näüdäs meile pilte kah. Nii väikukene taa ilm sis omgi.

    Hummogu ärämineki aigu kingiti egäleütele sinine hatak ja pernaasel olli silmä like. Hatak om tuursiidist rõivatükk, midä mongoli kinkvä noile, kedä avvustase. Säändsesamadse hataki köüdetäs puie külge ja pandas kiviunikide manu, et jumalide ja mäevaimega häste läbi saia.

    Mongolit om õnne kats ja puul miljonit. Näidega kõrvuisi om Hiina, kon eläs päält miljardi inemise ja kon om perädü maapuudus. Ega mongoli vindläisist häste ei kõnele, a ku mi uma tõlgi käest küssemi, et mis ti hiinlaisist arvat, sis tä ütel: «Mi vihkami näid!» Nii et ku mongol piät hädäga valima vindläse ja hiinlase vaihel, sis tä vali vindläse. Huulmada tuust, mis 30. aastil Mongoolian tetti.

    Ütest asast piät viil kimmäle kõnelema, ku Mongoolian olet käünü. Tuu om airag, hobesepiimäst tett umbes ollekangu hapu juuk, midä mongoli kistumada pallo joova.

    Airag om edimäne asi, mis külälisele andas, ku tä gõri ussest sisse tule. Ja mi sohvritel oll kõge airagikard üten. Ku massina kinni peeti ja piätüs tetti, sis kutsuti meid ka airagile. Mulle miildü taa juuk peris häste ja ma jõi tedä hää meelega, a ütsjagu mi seltskunnast kibrut nõnna. Mongoli tegevä piimäst esiki viina valmis. Tuu om 20-30-kraadine juuk, puhas ja selge, õnne kõva juustuhais om man.

    «Uaziku» pidivä häste vasta: tii pääl tull meil õnne üts kõrd kummi vaihta ja üts kõrd edetsõõri vallatulnu laagri kinni käändä. A mi sõitsemi iks vaihepääl peris maastigusõitu kah. Tii veeren sai säänestki pilti nätä, kuis suure ZIL-i käügükast oll kivve pääle pulges valla harutet.

    Mi sohvri olli kimmä mehe ja üttegi kiilt päält mongoli keele es kõnele. Õnne sis, ku üts miis väega halvaste är pahasi, ütel tä puhtan vinne keelen: «nihhujasjebje!».

    Kokko sõitsemi läbi päält 2000 kilomiitri, magasimi telgin miinus katsa kraadilidse külmäga, näimi rändäjä-karakasvataja ello, seimi mägijõki pääl umapüvvet hõrnit (jõõforelle), kävemi läbi hulga kloostrit ja mitund sorti aoluu mälestüsmärke.

    Jäimi kõge taa reisiga väega rahule. Ku kiäki taht nätä mi umast hoobis tõistmuudu ilma, sis ma julgu küll kimmäle Mongooliat soovita.

    * Jutt om kirotaja kiräviisin
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     
     Uma Lehe sõbõr!