Nummõr' 89
Märdikuu 8. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Latsilõ võistlus ja aokiri
  •  
  • Päti vei Leevilt 92 600 kruuni väärt katla-auto
  •  
  • Ilma luumine ja muu äri – Võro Tiatriateljee vahtsõnõ tükk
  •  
  • Tegemiisi Võromaal
  • Elo
     
  • «Uazikuga» Mongoolian*
  • Märgotus
     
  • Sant'mistki piät oppama
  •  
  • Saksingu Liina: ma olõ uhkõ, et olõ maalt!
  • Innembi
    Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
    Ilma luumine ja muu äri – Võro Tiatriateljee vahtsõnõ tükk
     
    Rahmani Jan
      
     
    «Ilma luumine ja muu äri»: ingli-sporditohtre (Usina Mart) tege Vanajumalalõ (Uiga Meinhard) parajadõ tasomist. 
      
    Koh müvväs lumõvalgit seerikit? Õkva säändsit, miä olli jalah pääengli Luciferil, engligaraasibändi dirigendil, ekskrementaalsidõ asju ministrel? Mille kand' jummal' sandalette? Mille tõisil englil ja inemiisil midägi jalah es olõ?

    Lava takah om pümme ruum', bläkkboks. Sääl omma päältkaeja, nägo lava ja saali poolõ. Inne lavva tulõ silt' «Eravaldus». Säält edesi toimõndasõ ummi tegemiisi Jummal', engli ja edimädse inemise, Aadam ja Eeva. Lava külgi pääl om rõivas, miä takahpuul vähä kokko juusk. Valgus paistus ka rõiva takah ja ku kiäki sinna saisma jääs, om timä vari nätä.

    Lava pääl mäng telekas, näütäs karvadsõ kaskaga kallo ja suidsutavit inemiisi. Ja sis om viil üts' raadiomikrofon', kohe sisse saa laulda ja rüüki, a ku vajja, sis om tuu aparaat' ka pühäpaistusõ iist vai miiniots'ja. Aadama külest saias küleluu kätte lõikamisõ tsõõriga (relakaga).

    Säändsit asjo om tiatritüküh viil. Tükk' esi om Arthur Milleri «Ilma luuminõ ja muu äri», mäng Võro Tiatriateljee. Võro keeleh, vähämbält inne keelet ubina süümist. Kõnõldas tuust, midä miis' ja naanõ piäsi tegemä, et latsi saia. Ja Jumalast ja tuust, kuis kavala ärimehe esiki tedä pügävä. Ja kindla pääle viil pall'ost muust, ma ull' inemine saaki-i kõgõst vas't arvo.

    Kats' tundmist jäivä esieränis sisse. Edimäne om tuu, et Võroh või õks kimmähe kõnõlda tuust, et tah tetäs peristiatrit. Et taa olõ-i määnegi harrastaminõ, a om selgehe korgõ kvaliteediga tiatrikunst'. Tuu om asi, miä om mullõ inne kah nii paistnu, a pääle taad tükkü olõ ma tuuh kimmäs. Ku sinnä mano mõtõlda viil tuud, et inämbüs näütlejit tegevä tiatrit muu tüü kõrvalt, sis piät ütlemä, et nä omma tsipa nigu parõmba inemise. Ja kimmähe väega andõka. Kiä näütüses Meinhardit tundva, saava arvo, midä ma üteldä taha.

    Tõõnõ tunnõ, miä taast tiatrist kimmähe sisse jäi, om tuu, et Võro Tiatriateljeel om lavastajaga niipall'o vidänü, et tuud saaki-i mõõta vai selletä. Olkõ näütlejä üts'kõik' ku andõka, kiäki piät näid ja kõkkõ tükkü juht'ma, piät Jummal' olõma. Ja Taago om Võro Tiatriateljee jaos hää jummal', sama hää, ku Meinhardi mängit Jummal' ilma luumisõ etendüseh.

    Küsse lavastaja Taago käest tuu edimädse küsümise kah är. Magasiini poodih.
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     
     Uma Lehe sõbõr!