Nummõr' 90
Märdikuu 22. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Mõis avitas elo käümä
  •  
  • Suurtiimuusõum' näütäs lumõvärehtit
  •  
  • Teater. Muusika. Kino Lõunõ-Eesti eränummõr'
  •  
  • Latsilaul kuts Ruubeni ja Nele süümä
  •  
  • Tegemiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Räpinä naasõ tegevä ummi lambidõ villast tekke
  •  
  • Hõpõrist' hoit kuun viit põlvõ
  • Märgotus
     
  • Hüürläse ja inemise
  •  
  • Liivamäe Pilvi: kisma käü joba algklassõn!
  • Innembi
    Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
    Haigit pidä!
     
    Ruitlasõ Olavi, tohtrõ
     
    Noorõ tohtrõ, kiä Tarto Ülikooli kliinikumin kirurgis op'va, olõ-i rahul tuuga, et haiglal ei jakku haigit – noorõ tohtrõ ei saa ummi mõistmiisi tävvendä, kirotas Postimees.

    Resident' Lemmingu Lauri sõnno perrä om noorõlõ tohtrõlõ paras nädälin 32 tunni tüüd tetä ja ku tä üüvalvit ei tii, sõs või olla, et tä ei näe joht sukugi haigit.

    Ma külh näe haigit ja egäl puul! President' Meri viidi trombiohuga haigõmajja, a resident' Lemming ei näe! Mu naabrimutt', inneskine Tarto liinavalitsusõ liigõ ja sopajoodik om pääst puruhaigõ, a Lemming ei näe õks…

    Ja alomadsõ kõrra leeväautomiis' Piitre ei paistu kah kõgõ tervemb. Leeväauto videles hoovi pääl. Miis' lakk ja sõs räüskäs nigu segäne. Esiki ma ilma residentuurilda või diagnoosi panda – geneetiline praak' – ja ravis määrädä amputiir'mise.

    Lasknu mõnõl haigõt mittenännül nuurkirurgil täl pää maaha lõigada ja haigõkassa käest es kerjänü sentigi. Mille iist? Ega väits üte sitadsõ leevävidäjä peräst joht läbi kulu-i?

    Vuntsõga ja ärjuud ullipäägä võinu tetä perän määndsegi kasulidsõ rohilidse ettevõtmisõ õdagumere hülgide ärpästmises.

    Minke kõik' nuurtohtrõ Iraaki – sääl om külh haigit nii pall'o ku kulus. Sääl ei olõki inämb üttegi tervet perrä jäänü. Parhilla tull' vällä, et humanistist jänki tohtõrdi joba paiklikkõ inemiisi valgõ fosforiga, miä om teedäki väega teküs arstirohi.

    Saat üte laksu phosporust vasta perst ja sõs ei taha inämb ilmangi terrorist' olla. Kasvai koogiga meelütä, õks ei taha.

    Ameerigamaa mehe muidoki seletäse, et valgõ fosfor' ei olõ määnegi õige keemiärelv mustõ miihi sälän, a ma tiiä külh, määndse jälehüsega tegemist om: säändene asi, et ku tuuga kokko putut, sõs tä palas su sälän nii kavva, ku koskilt vähägi hapasnikku mano saa. Ja inämbüisi lihha luiõ pääle ei jätä... Sääne ameeriga rahvussüük jääs perrä nigu Big Mac. Pisu ärkõrvõnu rüüvlipraadi muudu asi...

    Sääne ilmakõrd tuu demokraatia omgi. Täüsterroristlik! Lüü minno hää poolõ põsõ pääle, ma süü kättemassus su latsõ är…

    Loi lehest, et Fidel Castrol ollõv Parkinsoni tõbi ja tervüs tõtõst sitt. Vott: viil üts' haigõ nuurtohtrõlõ tohtõrdamisõs, mi hää Lennu kõrval! A Ameeriga haigust tulõ tohtõrda nii nigu tõisi parasiite ummigi – prussakat sa ei nakka jo tuu iist terves ravitsõma, et tä su elämisen laamõndas?
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Sängülüüjä kana
     
    Laanekivi Õie
     
    «Vana länguh rehetarõ» ütles laulusalm'. Mu kotoh oll' kah vana rehetarõ 1944. aasta sügüseni. Sis läts' säkslaisi pant pommõst palama.

    Taloh oll' rehetarõ üts' väega tarvilik kotus. Oll' küländ suur' ruum, alati lämmi, tuuperäst et sääl tetti süvvä nii laudarahvalõ ku hindäle.

    Üts'kõrd hõigas' mu velekene üle ussõ imäle rehetarrõ «Imä, ku sul laudapõrssa söönüs saava, sis tulõ kae tarõpõrst kah!»

    Meil oll' rehetarõh sääne säng, kohe tüüst väsünü inemise sai kõigi tüürõividõga pikäle visada ja veidükene hinge tõmmada.

    Puhkamisõs pidigi tuust aost avitama, ku silm kinni lätt ja vesi suuhtõ tulõ. Tuuh kipõltpuhkamisõ sängüh oll' kaltsuga katõt põhukott'.

    Üts' kana oll' ei tiiä kuimuudu üles löüdnü, et sängü põhukohendamise mulk om üts' õigõ munaluumisõ kotus.

    Ku juhtu nii, et uss' parajahe vallalõ es olõ, ku täl vaia tulla oll', sis koput' nokaga ussõ pääle. Ku oll' kedägi, kes kuuld', lasti kana sisse.

    Tekk' kääneti sängü päält kõrvalõ ja kana sääd'se hinnäst tähtsä näoga munna uutma.

    Ku muna käeh, läts' kana umma tiid.
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Pommiähvärdüs politseimajalõ
     
    Ravva Ruudi
     
    Politseiga juhtu sääne lugu, et näile, tuu tähendäs politseimajalõ, tetti pommiähvärdüs. Pomm' pidi lahkõma 30. oktoobri üüse puul' neli.

    Tuudi sis pommipini kohalõ, tuu nuhksõ kõik' nuka läbi, a lövvä-s midägi. Muidogi tetti ka põh'alik «visuaalne kontroll», a kah ei midägi. Arvada oll' kiäki lihtsäle pulli tennü.

    Ku kell naas' puul' neli saama, pidi siski kõik' politseimehe egäs juhus majast vällä minemä, õt mine sa tiiä. Kõik' lätsi vällä. Pauku õs tulõ ja minti sisse tagasi.

    Kell sai neli. No pidi kellätseieri vahtsõst kolme pääle käändmä – oll'gi tuu kelläloksutamisõ päiv.

    Varsti naas' kell jälki puul' neli saama ja jälki tull' hirm naha vaihõlõ, õt mine sa tiiä.

    Minti sis jälki vällä. Pauku muidoki õs tulõ ja sai tagasi majja minnä.

    Panni sis politsei pää kokko nigu ruusõ sõa mängun ja nuputi.

    Ja vällä nuputi, õt taast kelläloksutamisõst õks om kassu kah: ku kunagi keväjädse kelläloksutamisõ aigu jäl pommiähvärdüs tulõ, sõs olõ-i vaia vällägi tetä – sõs olõki-i kellä puult nellä, selle õt sõs tõugatas tseier' kõrraga kolmõ päält nelä pääle.

    Olõ-i vaia pommipinni kutsu egä politseimiihi evakuiir'mist tetä. Nii õt üte kõrra pommipini tuumisõ jago omgi kokkohoitminõ!
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Leeväpätsi liikmispöörüsen
     
    Sinnä om tükk aigu tagasi, ku jalgrattaga huulidsa pääl liikmises tull' eksäm' tetä. Üts'kõrd tull' komisjoni ette vana memmekene ja tahtsõ kah papõrd hindä rattasõidu kotsilõ.

    Komisjon' uursõ, määndse omma memmekese tiidmise liikmisest. Küsüti, midä tä tege, ku auto sõit hää käe puult. «Ma tulõ ratta päält maaha!» kitt' mutikõnõ.

    A mis saa, ku auto tulõ kura käe puult? «Sis tulõ jäl ratta päält maaha,» oll' memmel kimmäs tiidmine.

    Komisjon' arvas', et rattasõidu papõrd olõ-i memmele mõtõt anda, ku tä ratast niisama hindä kõrval toukas.

    A memm olõ-s säändse otsusõga nõun. «Mul omma jo ratta pääl leeväpätsi. Kuis ma sis näidega kodo saa, ku mul papõrd ei olõ?!» nurisi memm. Tull'gi tälle luba anda.
     
     
    Katõsilmäjutt
     
    Raudtiijaama lähkün elli kats' naabrimiist – Kusta ja Ruudi. Mõlõmba mehe olli õnnõtul kombõl nuurusõn ütest silmäst ilma jäänü.

    Ku nä umavaihõl juttu aiva, sis ütli päältkaeja: «Kusta ja Ruudi ajasõ katõsilmäjuttu!» A ku Kusta ja Ruudi trehvässi Suukõrdsi mant kodo minemä, sis kaeti näile perrä ja kõnõldi: «Kats' silmä ja neli väsünüt jalga ots'va kodotiid!»
     
     
     
    Hüvä nõu:
     
    Pann'koogi ja ahokarask' ubinamahlaga
     
    Timahava oll' väega hää ubina-aasta. Ärke sis unõhtagõ kuukõ teten hapnõpiimä asõmõl ubinamahla pruuki. Tulõva väega hää maitsõga koogi.

    Ubinamahlaga saa ka väega hää ahokarask':

    0,5 l ubinamahla
    kats'-kolm munna
    kats'-kolm luidsatäüt õlli
    suula, veidü tsukõrd

    Jahhu panõ nii, et tulõ paras tainas. Ma panõ taina sisse kaarahelbit kah. Pääle panõ võiutükükeisi, veidü tsukõrd ja kaneeli.

    Küdsedü ubina

    Kõgõ parõmba küdsedü ubina tulõva antoonovkist. Kõgõpäält tulõ ubinist siimne vällä «puuri». Kuur' las jääs pääle.

    Ubina sisse panõ tsukõrd, võiutükükeisi ja kaneeli.

    Ku tahat ubinit taina seen kütsä, sis tii pärmitainas. Rulli kerkünü tainas lavva pääl ohkõsõs ja lõika nelläkandilidse tükü.

    Panõ täüdet upin taina pääle ja nõsta taina otsa üles kokko. Pitsitä külgi päält ka tainas kokko. Määri päält kas õli vai munaga, sis ei jää jahutsõs.

    Lasõ veidükene kerküdä ja panõ sis parra kuumusõga ahjo.

    Kruusamäe Maimu
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     
     Uma Lehe sõbõr!