Nummõr' 90
Märdikuu 22. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Mõis avitas elo käümä
  •  
  • Suurtiimuusõum' näütäs lumõvärehtit
  •  
  • Teater. Muusika. Kino Lõunõ-Eesti eränummõr'
  •  
  • Latsilaul kuts Ruubeni ja Nele süümä
  •  
  • Tegemiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Räpinä naasõ tegevä ummi lambidõ villast tekke
  •  
  • Hõpõrist' hoit kuun viit põlvõ
  • Märgotus
     
  • Hüürläse ja inemise
  •  
  • Liivamäe Pilvi: kisma käü joba algklassõn!
  • Innembi
    Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
    Liivamäe Pilvi: kisma käü joba algklassõn!
      
     
    Liivamäe Pilvi tiid kõiki umakandi nuuri pätte näkopiten. 
      
    Põlva politsei vanõmbkonstaabli Liivamäe Pilvi (55) om kõgõ latsi «halva tii pääle» minekist pästnü. Kõgõpäält oll' koolin oppaja, 1982. aastagal läts' miilitsähe ja peräkõrd politseihte tüüle.

    Tsipakõnõ kurjust ja tsipakõnõ häädüst – tuu om üts' timä retsepte umakandi nuuri pätte uhjamisõs, kedä Pilvi kõiki näo perrä tund.

    Kas parhilla noorõ taplõsõ ja varastasõ inämb ku inne?

    Võisõ ka inne olla, a parhilla naatas tuust inämb kõnõlõma. Vaihõpääl hoiti asju vaka all. A kisma käü joba algklassõn ja kae, et joba latsiaiangi! Lats' opp': ku ma iks väevõimuga võta, saa tuu kompvegi vai küpsise tõsõ käest kätte.

    Vai poodivargusõ. Saamisõ tahtminõ om nii suur' – ku rahha ei olõ, sis hiili ja võta tuu as'a tsipsti är!

    Paar' aastakka tagasi oll' pall'o edimädse-tõsõ klassi latsi ja kõgõ noorõmb oll' viieaastanõ.

    Õnnõs om nii, et olkõ kasvai väiku pulgakommivargus, andas tuust õkvalt teedä. Olnu hää, ku lats' jääsi joba edimädse vargusõ pääl näppu.

    Miä sai noist pois'kõisist, kiä märdisantõ rööve?

    Ütli meile kõgõpäält tõsõ nime, a no omma nime käen.

    No mis nä «saagis» saiva – kotikõsõn oll' kolm ubinakõist! Ütel rüüvjäl oll' «suusamask'» pään ja tõsõl ujomisõ mask'. Olli esi kah märdisandi, a tahtsõva kergembähe kätte saia. Ma ütli näile, et kas sis märdisanti mindäs niimuudu, et määritäs näo vereväs, tõmmatas määndsegi jura päähä ja käüdäs ümbretsõõri nigu uhvo?! Mu man käve kah politseiga tutva pois'kõsõ märdisandis, a ilosahe lauli, mõistatuisi küsse ja õnnõ visksi nii pall'o, et perän sai kõvastõ kraami!

    Tiiäti kõiki Põlva kandi nuuri pätikõisi?

    Iks! A egälütel om midägi hääd kah, piät ütlemä. Mõnõga ajami mitu päivä juttu. A nä unõhtasõ tuu jutu är ja sis om jäl pahandus.

    Kuimuudu latsi mõota, et nä inämb pättüisi es tennü?

    No iks kõnõlõminõ, kõnõlõminõ. A mõni ei kullõ tuud kõnõlõmist ja paari nädäli vai kuu peräst jääs jäl vaihõlõ.

    Midä tuu näütäs, ku politseilõ jääs näppu üte õdaguga 13 pur'on last, nigu 11. märdikuu pääväl Põlvan juhtu?

    Näid oll' kimmähe rohkõmb! Meid oll' tsipa vähävõitu, teimi pistelist kontrolli. No kost nä alkoholi saava: laskva osta hindäle, «häid» suuri inemisi pidä ja kuulda om, et mõnõst Põlva poodist saava latsõ ka esi alkoholi kätte. Ja kultuurimajan om alkoholilett' seen. Mu meelest piäsi olõma nii, et ku om alkohol' müügil, sis om suuri inemiisi pido ja kõik'. Olõsi vähämbält niigi pall'o. Ja üüse võisi olla alkoholi müümine keelet.

    Midä soovitati edimädse klassi oppajalõ vai eski latsiaiakasvatajalõ, ku tuu avastas, et üts' lats' varastas timä takast?

    Tiiä külh säändsit asjo. Üts' võtt' oppaja käest viis' kruuni. Tuu as'a iist saadi alaiäliidsi komisjonni. No tuu oll' tõsõ vai kolmanda klassi lats'.

    Klassivele ja -sõsara omma väega terädse ja tiidvä är, kiä varas om. Ja lõpus sulasõ nä iks esi kah üles. Väikene lats' taht kõnõlda. Vai sis peräkõrd tulõ midägi «söödäs» panda.

    Säändse as'a piät kimmähe är klaar'ma. Tä või jo poodin ka kävvü! Tiiä ütte tütär'last: naas' latsiaian pääle, sis koolin, käkke viil sõbranna ratta mõtsa är. A ku täl tulõ iks seletä koton, koolin, sotsiaaltüütäjäle, alaiäliidsi komisjonin, sis tuu avitas. Ja kimmähe piät kõnõlõma, et tä määr uma nime ära ja tege kodolõ halva, sis tä lõpus iks saa arvo.

    Kost tuu piir' juusk, et kõnõlõminõ viil avitas?

    Ma iks mõtlõ, et vast nelländä klassini. Säält ülespoolõ mitte. Sis võit arvada, et taa rada lätt edesi. Tiiä pois'kõist, kiä alost' viiendän klassin, tekk' ja tekk' edesi, peräkõrd läts' vangimajja ja tiiäki-i, mis täst saanu om.

    Kas tuu avitas, ku vanõmb and latsõlõ kõva keretävve?

    Parhilla om joba nii, et latsõ helistäse politseilõ, et imä and' tappa. Vanõmba ütlese jah: «Mis ma tii? Mis ma tii?» A annat tappa är, perän omma verme iho pääl ja imä-esä läävä pesmise peräst kohtuhe. Tuu om jo vägivald, lätt paragrahvi ala. Parõmb tulkõ mu mano kõnõlõma vai sis tulõ löüdä psükoluug'. Kõnõlda tulõ vallan-koolin, kõkkõ tulõ pruuvi.

    Meil tulõ ka seletämistüüd tetä, filmikeisi näüdädä. A nä unõhtasõ jo kõik' är! A ku lats' üts'kõrd joba vaihõlõ jääs, sis jääs miilde. Tuu om sis teooria ja praktiga.

    Kuimuudu saa latsõst kur'ategejä?

    Kuna täst saa – ku iks koolin ei käü! Tulõva mul liina pääl vasta, ku küsü, et mille koolin ei olõ, sis ütel ollõv süä haigõ, tõsõl valtas jalg, kolmas lätt peretohtrõ mano... Pääasi, et kuuli ei lää!

    Tuu avitas üten, ku latsõga koton ei tegeldä. Kodo süüdistäs kuuli, lats' jo terve päiv koolin! A latsõvanõmb piäsi tuud tähele pandma, ku koolist midägi teedä andas ja esi kah näütüses latsõ puudumiisi kontrol'ma.

    Ku vanõmba suta-i last kasvata, kas sis piät tuud tegemä kuul'?

    Tähtsä om kuuntüü: oppaja kõnõlõs sotsiaaltüütäjäle, tuu tiid kah peret, politsei kah käü. Midä kipõmbahe saa, toda parõmb. Ku joba edimädse puudumisõ tulõva.

    Pall'o täüskasunu mõtlõsõ: las nä taplõsõ, kakva ossi, sülgäse maaha – nä olõ-i jo mu latsõ! Ei tetä vällägi. A tegeligult piäsi.

    Küsse Harju Ülle
     
      
    Latsi tett pättüisi:


    Vahele jäänü pur'on alaiäliidsi (aasta edimädse 9 kuuga):

    Põlva maakund
    2004..............117
    2005..............149

    Võro maakund
    2004..............109
    2005..............296

    Alaiäliidsi väiku vargusõ:

    Põlva maakund
    2004...............20
    2005...............33

    Võro maakund
    2004...............14
    2005...............15

    Alaiäliidsi suurõmba vargusõ:

    Põlva maakund
    2004...............53
    2005...............38

    Võro maakund
    2004...............72
    2005...............35

    Läte: Politsei
     
      
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     
     Uma Lehe sõbõr!