Nummõr' 90
Märdikuu 22. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Mõis avitas elo käümä
  •  
  • Suurtiimuusõum' näütäs lumõvärehtit
  •  
  • Teater. Muusika. Kino Lõunõ-Eesti eränummõr'
  •  
  • Latsilaul kuts Ruubeni ja Nele süümä
  •  
  • Tegemiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Räpinä naasõ tegevä ummi lambidõ villast tekke
  •  
  • Hõpõrist' hoit kuun viit põlvõ
  • Märgotus
     
  • Hüürläse ja inemise
  •  
  • Liivamäe Pilvi: kisma käü joba algklassõn!
  • Innembi
    Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
    Räpinä naasõ tegevä ummi lambidõ villast tekke
     
    Allasõ Tiia
    tiiaallas@hot.ee
      
     
    Räpinä kandi naasõ tegevä villatekke paikliidsi lambidõ villast ja ummi kässiga. Nii saa hindäle ilosa teki hulga odavambalt ku poodist. 
      
    Parhillatsõl aol, ku klants'aokirä kitvä vällämaa lambavillatekke, tegevä Räpinä kandi käsitüünaasõ tekke paikliidsi lambidõ villast ja ummi kässiga.

    Räpinä Sillapää loss' täämbä kats' nädälit tagasi. Räpinä rahvakuuli, vanaimä opitsõõri om tulnu nii 15 naist.

    Üten häärbäniruumin käü villatekitego, tõsõn kudasõ naasõ väega põnõvalt sukka. Nigu uma vill ni suka, omma naasõki väega lämmä olõmisõga. Nigu vanaimä kunagi. Kõllõ hingiaig lätt näide seltsin meelest.

    Juttu ajama istva Uibo Ludmilla, Konsapi Kerta, Mettusõ Viive, Mäela Eevi ja Solna Heljo. «Passi perrä olõ kõva K-ga, ristitü om pehmega, a pass' om Vinne aol är tsurgitu,» ütles Konsapi Kerta hindä kotsilõ. Tõsõ naardva ja pallõsõ taa tähe-as'a kirja panda.

    Teki sisse lätt 750 grammi villa

    Inne jutuajamist olõ nännü joba mitmõ teki tegemist. Teki päälisrõivas pandas suurõ lavva pääle. Sinnä poodõtas vill pääle ja katõtas tõsõ poolõ rõivaga ni tsusitas nõkluga kinni. Õnnõ nii 750 grammi villa lätt, imehtä.

    A kost om vill peri? Tulõ vällä, et peris uma lamba villa om olnu võtta mõnõl ütsigul naasõl. «Innembi pei õigõ kõvastõ lambit, a vaihõpääl es olõ midägi tetä, saiva är häötedüs. No om jälki plaan' vahtsõst lamba võtta, kasvai siingi om vaia,» nimmas' Kivistigu Maie.

    Teki pandas suurõst luust ütenkuun kokko, teppi tulõ egalütel uma käega. Õnnõ veere lastas massinaga. «Kuis sa teit, kas põrmandu pääl vai üsän?» uur'va naasõ Uibo Ludmilla käest, kinkal üts' tekk' joba tett. «Kats' õdagut tepse, mitte põrmandu, iks põlvi pääl,» ütles Ludmilla.

    Timä kats' latsõlast Tal'na lähkült Sauõlt tel'se kumbki hindäle teki. Tekki uutva mitmõ tõõsõgi naasõ latsõ ja latsõlatsõ. «Kõik' kitvä, kiä omma teki är tennü,» tähendäs Mäela Eevi. «Mul om üts' tekk' joba kokko pantu, täämbä saa tõnõ tekk'. Üts' saa mehele ja tõnõ mullõ (naard). Mi nii vana inemise, makami iks katõ teki all,» ütles Eevi. Naasõ muhelõsõ.

    Madrats' lämmistäs kihhä, selts'kund hinge

    Mettuse Viive tekk' hoobis madratsi. «Väega lämmi om no maada! Muidu mul oll' alati asõ külm, ku õdagu magama lätsi. Madratsilõ panni villa poolõ paksõmbalt ku tekile».

    «Mille mi piä S'aksa lambavillatekke ja patju ostma nii hirmsa raha iist?» küsüse naasõ. Määndsegi kataloogi hind vällämaa tekel oll' 800 krooni kanti. Umatett tulõ kätte kõrdu odavambalt. Pluss' tuu, et käsitüü tegemisega käü üten seldsielo. «Seo käümine siin om nii pall'o andnu, et oi-oi, tuud ei mõista õkva är kittä,» tunnistas Mäela Eevi. «Tiidmiisi tulõ mano, saami kotost vällä, uma selts'kund om tegünü,» lugõ Eevi hääd üles kõigi naisi iist.

    Pitsega kaloskisuka – milles mitte?!

    «A muiduki, mis mi siin iks käünü, ku meil kallit oppajit es olnu,» ütlese naasõ ja kaesõ opitsõõri juhi Varendi Reeda poolõ. Tuu om iks kõgõ tekilavva kotsil ammõtin. Vai käü tõsõn tarõn kaeman, kuis edenes niiüldä katõst tüküst suka kudaminõ, miä peräst külgi päält kokko tetäs. «Kokkotegemise kotusõ pääle võit viil pitsi panda,» näütäs Reet. «Kaloskisukalõ pitsi?!» küsüs Konsapi Kerta. «A milles mitte,» löüd Reet. Katõst tüküst suka hää külg' om tuu, et taalõ saat lihtsäle vahtsõ kundsa vai talla kuta, ku vana läbi lätt.

    Käsitüütsõõri ütte ruumi eht naisi tett väkev 48 ruuduga lapivaip. Taa sai valmis timahavva mahlakuus. Tõõnõ sääne vaip tetti rahvakooli pääle Kirotari Matilõ hällüpääväs ja kolmas om Räpinä nukutiatrin.

    Räpinäst tagasi tullõn kõnõl' piltnik kõik' tii, et timä taht kah uma kandi lamba villast tekki. Kiä es tahtnu... A Räpinä naasõ jo kutsõva, et tulkõ ja tekke!
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     
     Uma Lehe sõbõr!