Nummõr' 90
Märdikuu 22. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Mõis avitas elo käümä
  •  
  • Suurtiimuusõum' näütäs lumõvärehtit
  •  
  • Teater. Muusika. Kino Lõunõ-Eesti eränummõr'
  •  
  • Latsilaul kuts Ruubeni ja Nele süümä
  •  
  • Tegemiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Räpinä naasõ tegevä ummi lambidõ villast tekke
  •  
  • Hõpõrist' hoit kuun viit põlvõ
  • Märgotus
     
  • Hüürläse ja inemise
  •  
  • Liivamäe Pilvi: kisma käü joba algklassõn!
  • Innembi
    Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
    Kuun kävvü om hää
     
    Ku om joba inämb ku kümme inemist kokko tulnu, sõs võit iks naada märk'mä, kas laulda, tandsi vai juttu aia. Ütenkuun om kõkkõ tetä kergemb, ütles vanasõnagi.

    Mikandi rahvas taht iks egä nädäli kimmähe kokko saia. Kokko käümi Tsolko, raamadukokko.

    Minevä kuu lõpun oll' meil pikemb kõnõlõmisõ õdak (aiteh raamadukogo juhilõ Anneliile lahkõ vastavõtmisõ ja valmistett kohvi-maiustuisi iist!), perämäne kõrd kävemi esädepäävä pidol.

    Pido läts' häste kõrda, rahvast õnnõ tull' mano. Terve õdak olli lava pääl muusigamehe: punt' nimega HAAG (midä seo nimi külh tähendäs, jäi mõistatusõs).

    Tsolgo kandi rahvas om egä valitsusõ aigu tennü näütemängu, luku pidänü pillimängust, laulust ja tandsust. Egä mi parhillaki taha-i alla anda, et olla noorilõ iks iin ja takan. Om üteld, et olõmi tsipakõnõ vanamiilse, a mis tuust!

    Riitsaarõ Lainõ Paidra Külast
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Viil kõrra Pümme-Räägo laulust*
     
    Pümme-Räägost ei olõq ma midägi kuuldnu, aga laulu, miä 8. märdikuu päävä lehen kirjän, laul' mu vanaimä küll. Timä laul' tuud võru keeli:
     
    Kommunismi muna sai Saksamaalõ luudu
    Säält sai Vinnemaalõ vällä haudu tuudu
    Munakuur' oll' valgõ, verrev oll' täl seen
    Sääl verevä seen kükkeli üts' heebreamaa miis
     
    Ku ma küsse, kost vanaimä tuud laulu kuuld', ütel' timä, et soomusrongimeeste käest.

    Mullõ pakk huvvi, kas võrukiilne varjants oll' mu vanaimä hindä vällä mõtõld (väega kahtlanõ), soomusrongimeeste tüü vai Pümme-Räägo hindä tett. Perämädse varjandsi puult kynõlas kasvai tuu, et munnõ «luvvas» mu teedäq ynõq Võrumaal ja luumise syna om ka kiräkiilsele varjantsi sisse trehvänü. Ka om loogilidsõmb, et kommunism havvuti vällä ütest munast, niguq tä võrukiilsen varjandsin ka om.

    Kas Pümme-Räägo lõi umaq lauluq edimält võru keeli ja perän tõlksõ eesti kiilde? Muusika-aoluulasõq pidänü tuu küsümüse kallal kõvastõ pääd murdma. Mille rahvas, kiä seeniqmaaniq om umakiilne, laul pia erändildäq vyyran keelen?

    Vaivalt et soomusrongimehi viil alalõ om, a näist perräjäänü jäleq võivaq juhata ka Pümme-Räägo laulõ manuq.

    Pulga Jaan, läänevõrukõnõ

    * Kirotaja tahtmisõ perrä om jutt vahtsõn kiräviisin
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     
     Uma Lehe sõbõr!