Nummõr' 88
Viinakuu 25. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Riidi om Lindora laat
  •  
  • Telesaatõ näütäse Võromaa meistrit
  •  
  • Poliitigu teivä uman keelen reklaami
  •  
  • Ettevõtmiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Mänguasjo tahetas inämb ku meistre tetä jõud
  •  
  • Huvilidsõ saiva savikrohvi tegemise oppust
  • Märgotus
     
  • Lutsu Aivar: mõnikõrd taha inemist avita, a käe jääse lühküs!
  •  
  • Ilma luuminõ tan ja täämbä
  • Aholämmi
    Küsümine
    Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Uma Lehe suur' sügüsene jutuvõistlus!
      
     
    Jutuvõistlusõ avvuhinna: Kriguli Meelise saviannom' ja Rumvoldi Aivari savitaldrigu, Jõgeda Ivari pudõlidõ vallategejä, Reemanni Piitre sepistet veinialus, Raudoja Ahto värehtisilt' «Purõja pini», pinikarvaga koet suka ja maitsõhainopakikõnõ Pedäjä Reedalt Süvähavvalt, lastukorv' käsitüü-ütistü «Esi» käest, Visseli Triinu tett mehidsevahast kündle, puuluits Põlva Kirri-Mirri poodikõsõst, kohvi(tii)kanni lämmähoitja Varendi Reedalt Räpinä käsitüükuast jne.

    Uma Lehe puult omma avvuhinnas Uma Lehe hammõ (nii suurilõ ku latsilõ), võrokeelidse raamadu, lasõrtsõõri, kaseti ja priikutsõ 2006. aasta Kaika Suvõülikuuli.
     
    Hää umakandirahvas! Kardohk om võet ja ubinamahl purgin – parhilla jääs joba aigu kiräpulga peiuhaardmisõs.

    Uma Leht kuulutas vällä PERISELT JUHTUNU JUTTÕ VÕISTLUSÕ suurilõ ja latsilõ.

    Võistlusõlõ oodami kirätükke nal'aliisist johtumiisist hindä perren, tutvidõ-sõpruga juhtunu as'ust, külä pääl ette tulnu vipõruisist, kala- ja jahimehenall'u, bussin, tohtri man ja muial kuultu nal'ajuttõ jne.
    Väega omma oodõdu kirätüü tohtridõ, bussijuhtõ, autopoodi müüjide ja tõisi käest, kink tüü man pall'o rahvast käü ja egä päiv midägi nal'alist sünnüs.

    Jutu piäsi olõma periselt juhtunu (vähämbält piäsi kirotaja esi uskma, et omma!), anõkduutõ pallõsi mitte saata.

    Latsõ võiva kirja panda ka vanõmbidõ ja vanavanõmbidõ käest kuultuisi juttõ. Oodõdu omma ka nal'alidsõ johtumisõ kodoeläjidega, koolinal'a jne. Pallõmi vanõmbit-vanavanõmbit: avitagõ latsõl jutt võro keelen kirja panda!

    Latsi ja suuri juttõ hindas jutuvõistlusõ žürii eräle.

    Parõmbilõ kirotajilõ omma avvuhinnas Võromaa meistride tett hää ja ilosa as'a. Tennämi süämest kõiki häid kinkjit!

    Parõmbit juttõ nakkami joudupiten Umma Lehte pandma. Noidõ kirotaja saava honorarri kah.

    Oodami juttõ 25. märdikuu pääväni! Jutu saatkõ: Uma Leht, Tartu 48, 65609 Võro liin. Mano kirotagõ uma nimi, vannus, aadrõs' ja telehvoninummõr'.

    Uma Lehe toimõndus
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Nii puhas miis'!
     
    Ruitlasõ Olavi, K-valija
     
    Üten ammudsõn intervjuun om Laari Mart ütelnü: «Uskusin, et minust võiks saada silmapaistev kunstnik. Sisseastumisel Tallinna 46. keskkooli joonistasin kukke. Trükivea tõttu ei olnud esimeses nimekirjas.»

    Isamaaliidul lää-es viimätsil valimiisil õkva kõgõ parõmbalõ, tiiä-i, kas oll' jäl trüküviga vai joonistõdi jäl kikast? I–kikast sõs arvada.

    Sotsõl läts' kah nirult: Järva Teataja sõnno perrä lei talomiis', 73-aastanõ Kirsipuu Ivo, veidükene aigu inne valimiisi timä aida kannu murdma tulnu ulli Ilvesse roikaga maaha. Nii oll'gi õkvalt kirän, et Ilves oll' ull' ja egas aoleht' ei võlsi joht! Kurat, Mart joonistas kikkit-kannu ja Toomas-Hendrik murd maaha!

    Poliitilisist eläjist om kõgõ mõtsikumb Sciurus vulgaris, inemise keelen orrav, koloonian oravapartei. Neo verehimolidse rüüv'eläjä omma päävädse eloviiega, söövä hainu ja lihha, a kõgõ rohkõmb miildüs näile söögilavva pääl tsirgupoigõ, munnõ ja tikõ nätä.

    Oravapoja omma pümme ja pall'a ku sünnüse. Ahnidõlõ munajoodikilõ tulõva silmä päähä allõs kuuvannudsõlt ja sõs nää inämb nii väega pall'a ei olõ, kaegõ vai Andsipit.

    Üts' hää umahus R-orava man sõski om – timä keskmäne eloigä om õnnõ viis' aastat.

    Eesti Kristligul Rahvaparteil kah väega häste lää-es. Näide eräkunda juht' jummal', a kuunolõgi üleskirotuisi perrä tulõ vällä, et miis' om ütenistmiisi man viil veidemb olnu ku Leinatammõ Tarmo Respuublika ummist.

    Jummal' om ülepää maailman kõgõ takanotsitumb miis', Leinatammõ kae Kreisiraadiost pall'o tahat.

    Rahvaliidu kodoleheküle pääl om kõgõ iin Sootna jutt: «Vanarahvas ütleb, et tibusid loetakse sügisel. Sellel sügisel loeti ka poliitilisi tibusid ning Rahvaliit võib takkajärgi ütelda, et meil on neid noorsulelisi kõige rohkem…». Tip-tip-tip-tip!

    Mis mi taast kõgõst arvami? Kedä meil tulõva kõrd riigikogu valimiisil valli om? Kas valimi Ilvesse-rõipõ vai tsirguõgardist orava? Kas mõtlõmi edespiten Reiljani kanapääga vai Laari kikkapersega?

    Üts' miis' sõski om, kiä valimiisi jaos nigu luud! Tuu, kedä kimmähe K-Kohukõsõ takan es olõ, õnnõ K-Komando takan üts'kõrd veidükese, ku tä siseministri oll'…

    Tuu om ausa kirästäjä, kiä umma raamatut K-tähega eräkunna kodolehe pääl müü, ausat raamatut. Päälkirän olõ-i ainumatki essütävät K-tähte.

    Üts' mu tutva arvas', et nigunii ei olõ 343-kroonidsõ raamadu seen kah mitte üttegi «kõhhi», ku Edgäri kolmas nimetäht' «gõhh» vällä arvada... Nii puhas miis'!
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Kos Tsiberin olli kahru!
     
    Simsoni Andrus
     
    Mii Võro lähkun olõva mõtsa es olõ ka päält sõta nii suurõ, et sääl olõs soe ja kahru ellä saanu. Mõtsaeläjä läävä inemiisi elämiisist kavvõmbalõ, a Tsiberi mõtsa lupasõ näil lähkuhe tulla.

    Ku meid Peltroskikülä mant vangilaagri abimandist är taigahtõ Kotsergatti viidi, sis oll' meil kahrõga pall'o kokkoputmist.

    1950. aasta algusõn paikligu jahimehe tapi kahru ja tõi kodo. Perän müüdi tuu kahru liha maaha.

    Pall'o inemise es osta tuud, selle et ku mõtsan kahruga kokko trehvät, sis om süä puhas, et kahru lihha olõ-i söönü.

    Suvõl sai naasõ lähkun olõvast kolhoosist lõssi tuvva, et tuust kohopiimä tetä. Ku lõss' kätte saadi, läts' jo pümmes.
    Tii kolhoosi mano oll' tasanõ, a mõlõmbal puul tiid olli mäe ja kasvi mõts. Naasõ astõ üts'tõõsõ takan üten joron, kannipuuga lõssipangi ola pääl, kõgõ takan vanõmb miis' Leiman.

    Naasõ naksi kipõmbahe astma, nii et vanõmb miis' jäi maaha. Jahimiihi jutu perrä murd kahr viimädse.

    Mõtsast oll'gi kuulda kahru mõuramist. Tuu läts' kõrrast kavvõmbahe ja lõssi perän käünü inemise sai õnnõs kodo. Vanamiis' Leiman oll' jupp' aigu naisi pääle pahanu.

    Suvõl, ku mõtsan tüül olli, kuuli mõtsast räginät. Mõtli, et vas't omma tsihiajaja. Lätsi sis mõtsan üte punkri mano, et tsipa puhada.

    Ku tüüle tagasi lätsi, oll' sääl lähkun suur' kusikuklasõ pesä är lahut, suur' mulk sisse tett. Kuklasõ, kes viil elon, olli vihadsõ, pritse hapast.

    A mõtsaelläi es putu inemist. Küll tä minno näkk', a jätt' putmalda.
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ:
     
    Üts'kõik', miä om hõlsti ala käkit!

    Vanapapi saadõti Võro suurdõ söögipuuti vai marketihe veini perrä. Riiulide vaihõl lätsi taadi silmä kiriväs ja veini nimi meelest. Olõs nigu midägi kloostriga tegemist...

    Poodinoorik näkk' taadikõsõ hätä ja küsse, kuimuudu tä avita saanu. Taat' ütel', et tahtnu munga-nimelist veini osta, a näe-i säänest.

    «Meil «Munka» ei olõ, a tan om «Nunn»,» näüdäs' noorik vällämaa sildiga veinipudõlit.

    Vanapapi uur'sõ pilti pudõlisildi pääl ja pobisi nõna ala: «A mul üts'kõik', kiä vai miä hõlsti ala om käkit!»


    Pruudisoeng

    Vinne aol tei tsirulnigu (juuksuri) hiussit kõvõmbas ollõga, et soeng püsünü kimmämb. Ilotüüstüs oll' tuudaigu jo piaaigu olõmalda ja pidi esi midagi vällä märk'mä.

    Üts' imä tull' uma noorõ tütrega tsirulnigu mano, et pruudisoengut telli. Imä küsse, kas pidänü midägi üten kah võtma. Tsirulnik ütel', et pudõli olt võinu tuvva.

    A imä sai as'ast ummamuudu arvu. Ku tä tütrega pulmapääväl – suvitsõl lämmäl aol – jäl tsirulnigu mano läts', lei imä pudõli hiusõsäädjä piiglilavva pääle sõnnoga: «Olt es olõ koskilt võtta, a ma osti teile hää kalli vällämaa veini!»


    .................................................


    Väiku needikese

    Ku mu uno Piitre lats' oll', huviti tedä egäsugumadsõ massina. Tä nokits' ilmast ilma mutridõ, poltõ ja tõisi ravvajupikõisi kallal.

    Üts'kõrd oll' jälki midägi huvvipakvat poolõlõ. Vaiaminevä matõrjali hulgah oll' näputäüs nellä-viie millimeetri pikkuisi needikeisi.

    Kõrraga ilmu kana ja inne ku Piitre midägi tetä joudsõ, olli needikese kana kõtuh. «Olõsi no mõnõgi perrä jätnü!» ütel' Piitre ja arvas', et no koolõs külh kana esi är maaha.

    Kanal olõ-õs hätä midägi, kai ümbretsõõri, et vas't kõlbas viil midägi süvvä.

    Laanekivi Õie



    Kas lehm sukka kah kudi?

    Maal vanaimäl oll' lehm haigõ. Saatsõ uma liinan eläva latsõlatsõ lauta kaema, et kas lehm maka vai mis tä tege.

    Latsõkõnõ tull' tagasi ja ütel' «Tä nii puul'-istus». Lats' mõtõl', et ku lehm maka, sis om täl pää ilosahe asõmõ pääl. Vanaimä, igäväne vänt, muias' umaette ja küsse: «Kas sukka kah kudi?» Peräst tetti latsõlõ selges, et lehm ei istuki ilmangi.

    Läti Vaike
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     
     Uma Lehe sõbõr!