Nummõr' 88
Viinakuu 25. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Riidi om Lindora laat
  •  
  • Telesaatõ näütäse Võromaa meistrit
  •  
  • Poliitigu teivä uman keelen reklaami
  •  
  • Ettevõtmiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Mänguasjo tahetas inämb ku meistre tetä jõud
  •  
  • Huvilidsõ saiva savikrohvi tegemise oppust
  • Märgotus
     
  • Lutsu Aivar: mõnikõrd taha inemist avita, a käe jääse lühküs!
  •  
  • Ilma luuminõ tan ja täämbä
  • Aholämmi
    Küsümine
    Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
    Huvilidsõ saiva savikrohvi tegemise oppust
     
    Visseli Triin
      
     
    Savikrohvit sain passis häste kokko ruumattõga. 
      
    14. rehekuu pääväl sai mitukümmend huvilist Võrol savikrohvi tegemise oppust. Paiga pääl sai ka krohv'mist nätä.

    Mauringu Tõnu Tartu Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusest selet', kuis päältnätä vana ja aost lännü ehitüsmatõrjal' (nigu savi kotsilõ tihtsähe arvatas) hoobis kõgõ moodulidsõmb om ja midä tulõvigun kimmähe inämb ja inämb pruugitas.

    Õkvalt tuuperäst, et kõrrast tähtsämbäs saa ehitüsmatõrjali ärviskamisõ-hädä ja savi man tuud hätä ei olõ – tuud saat mitu kõrda pruuki, tsimmet'krohvi vai lubikrohvi ei saa.

    Kips'plaati ja kunst'värve om meil tarvitõt joba mitmit aastit. A vas't om pia egäüts' joudnu mõnõn päältnätä uhkõn euroremondit tarõn vai büroon kävvü ja tunda, et õhku jääs veitüs. Suurõn energiä kokkohoitmisõ tuhinan ei saia arvu, et huunõn om tihehüsest hoobis tähtsämb loomulik õhu liikmine. Matõrjali, miä hingäse ja näütüses palkõ seest hämmä vällä laskva.

    Puhta matõrjali hoitva kokkovõttõn mitu kõrda inämb energiät kokko: näide iist hoolõ pidämises ei olõ vaia ildamba suuri kulutuisi tetä.

    Savi avitas puitu hoita – sääl ei tekü mädänikku. Savi hoit häste kuiva – ku tarõn niiskust liiga pall'o om, sõs võtt savi osa tuust viist hindä sisse.

    Ku tedä jälki liiga vähäs jääs, sõs and savi tuu jälki hindä seest vällä – nii ei tekü kips'plaaditarõ hätä, et läät tarrõ ja istut sääl nigu kilekotin.

    Et savikrohviga krohvit tarõn om niiskust inemise jaos paras ports, sõs ei väsü inemine nii kipõstõ är, joud rohkõmb tüüd tetä.

    Ka üleherksäle inemisele (allergikulõ) mõos savikrohv' väega häste, selle et võtt kihvtidse gaasi hindä sisse. Savikrohv' kõlbas pia egä matõrjali pääle, mis veidükesegi mulgunõ (poorne) om. Savikrohv' segätäs kokko savist (hoit krohvi kuun), liivast (and krohvilõ mahtu) ja hainust (tege krohvi sisse loodusligu armatuuri), nii et krohvimattõ ei olõ eräle vaia pruuki.

    Savikrohviga krohv'minõ ei olõ suur' kunst toolõ, kiä krohv'mist kunagi pruuv'nu. Mauringu Tõnu soovit' Võromaa inemiisil uma savi üle uhkõ olla, selle et siin lövvüs väega verevät savvi, midä terve Õuruupa imehteles.

    S'aksamaal, Austrian ja Šveitsin tetäs saviehitüst joba väega pikkä aigu, a sääl omma savivärmi kõlladsõ, halli vai kõgõ parõmbal juhul roosa.

    Säänest kimmä verevä värmiga savvi, millest mitmide inemiisi maakoton savilaut om, sääl ei olõ ja tuud sääl väega tahetas.

    Savikrohv' olõ-i mikandin määnegi imeasi, tuud om Võromaal ka varõmb tett: 1920.–30. aastil segäsi egä talomiis' krohvi esi kokko. Kiä taht, või tuud seo ilmä aigugi tetä.

    Oppusõ kõrrald' Muinsuskaitsõammõt'. Säändsit teedüse jagamisõ päivi om viil plaanin ja Muinsuskaitsõammõdi Võromaa kontorist saa kõik'aig teedüst, mis om abis, ku om tahtminõ umma maia vanna muudu kõrda sääd'mä naada.
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     
     Uma Lehe sõbõr!