Nummõr' 88
Viinakuu 25. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Riidi om Lindora laat
  •  
  • Telesaatõ näütäse Võromaa meistrit
  •  
  • Poliitigu teivä uman keelen reklaami
  •  
  • Ettevõtmiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Mänguasjo tahetas inämb ku meistre tetä jõud
  •  
  • Huvilidsõ saiva savikrohvi tegemise oppust
  • Märgotus
     
  • Lutsu Aivar: mõnikõrd taha inemist avita, a käe jääse lühküs!
  •  
  • Ilma luuminõ tan ja täämbä
  • Aholämmi
    Küsümine
    Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Mänguasjo tahetas inämb ku meistre tetä jõud
     
    Allasõ Tiia
    tiiaallas@hot.ee
      
     
    Seene Piitre meisterdäs kõgõ inämb puust rongõ. 
      
    Ihamaru ettevõtja Seene Piitre (39) ei jõvva puust mänguasjo nii pall'o tetä ku kaupmehe timä käest müügis võtta tahtnu.

    Seene Piitre eläs Krootusõl, a tüükoda om Ihamarun. Tä om esi kõgõ tüü man, mitte õnnõ ettevõtja. Tege ussi ja aknit, a pääle tuu viil põnõvit puust mänguasjo, päämidselt rongõ.

    Mänguasjo tegemisele and' edimält vungi hää vällämaa turg. As'a lätsi Suumõ, Ruutsi, sõs pikkä aigu S'aksamaalõ.

    Kukki ka timahavva läts' üts' ports Ruutsi, jäi S'aksamaa turg är. Sinnä tulli odavamba Hiina ja Rumeenia puust mänguas'a pääle. Tuuiist ostõtas viimätsil aastil mänguasjo häste umal maal.

    Om viis'-kuus kotust Eestin, kon asjo müvväs. Säält ostva Seene firma asjo muidoki inämbüste vällämaalasõ. A pääasi, et kaup lätt. «Timahavva ei olõ jõudnu nii pall'o mänguasju tetä, ku tahetas,» kaibas puutüümeistri tüütegijide puudust. Hädä om inemiisiga, kiä lupasõ, a tüüle sakõst ei jõvva.

    Tüüd ei taheta tetä

    «Üts' miis' oll': kõnõlimi kokko, et tulõ tüüle, a tuu asõmõl niitse koton murro. Ei taheta tetä, kuigi teenistüs oll' hää,» kõnõlõs peremiis' tüütegijide-hädäst. Suvõl üts' miis' tuu asõmõl, et jahhe tüükua all olla, läts' 30-kraaditsõ kuumaga katust tõrvama. «Ei saa arvu,» vangutas Seene Piitre pääd. Mänguasjo omma ka kododsõ noorõ imä tennü, a perämädsel aol omma nuu ka är kaonu. Naasõ käe kõlbasõgi inämb väikeisi mänguasjo tegemä.

    Nii saisvagi mänguas'ajupi ja ku om vaia puutisaatmisõs pakk' kokko saia, sõs lüü uma pere appi ja as'a saava iks õigõs aos valmis. Piitrel om neli last: Sairi (20), Siim (19), Sander (17) ja Silver (9). «Nimä omma joba abimehe, nä inämb ei mängi. Kunagi proomõ kõik' as'a läbi,» ütles pereesä küsümise pääle, kas uma latsõ ka puust asjoga mängnü omma. «Ei saa üldä, et latsõ õkva tüü vasta olõsi. Ku iks vaia avita, sõs tetäs perre peräst asi är. Keskmädse pojaga tei tan keväjä ussi,» nimmas' esä.

    Kõopuust mänguas'a omma ekäpiten tervüsligumba ja pidävä häste vasta, ku lats' õkva rüüvli ei olõ. «Vanõmbilõ väega as'a miildüse. Latsõl või vahel üts'kõik' ka olla, täl viil meele vällä kujonõmalda. A om latsi, kiä rongõ mant ikuga är viiäs,» tiid Seene Piitre.

    Nigu kuninga, olõ-i ka meistri kuulsa umal maal. Seene sõnnu perrä tellitäs ussi-aknit rohkõmb muialt ku umast kandist. «Võro i-punktin lätt kaup häste, a Põlva maakunnan ei olõ mu asju müügil, kukki olõ pruuv'nu panda.»

    Päti tei puhta tüü

    Et Seene Piitre tüükoda om kotost kavvõn, sõs om viil üts' hädä – päti. Minevä vana-aasta õdagu löüdse puutüümiis', et tüükoda om puhtas tett. «Pall'a tüüpingi jäi perrä, muu läts' kõik' minemä,» ütel' tä suurõ kah'o kotsilõ. Pätte muidoki kätte es saia. Tüükuan om innegi seen käütü, a sõs es varastõda nii pall'o.

    1992. aastagast pääle puutüüfirmat pidänü miis' tulõvigu kotsilõ midägi kimmäst ei ütle. «Ku kiäki paknu hääd kotust korgõ tasu iist, sõs mine sa tiiä,» märgütäs Seene Piitre. «Ega tüüpäiv ei lõpõ mul kell viis' ja puhkust ei olõ. Paar'-kolm päivä sai suvõl võetus, käve Kihnun».

    A tuu, kuis tä Põlva talorahvamuusõumi vana koolimaja ussi vahtsõstegemisest (nuu olli täl õkva tuukõrd poolõlõ) ja mänguasjost kõnõl', näütäs, et Veskimõisast peri puutüümeistri süä ja käe omma iks kimmähe uma tüü man.

     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     
     Uma Lehe sõbõr!