Nummõr' 87
Viinakuu 11. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Säädüs talosöögi toes
  •  
  • Kandlõ kultuurimaja saa võrokeelidse sildi
  •  
  • Oppaja omma oodõdu Põlvahe konvõrendsilõ
  •  
  • Ettevõtmiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Leib kattõ kipõlt latsi kõttu
  •  
  • Sulbi mihklilaat heräsi ello pääle 66 aastakka
  • Märgotus
     
  • Kannel ja võro kiil'
  •  
  • Ansi Volli: ku latsõ õkvalt nõna all suitsu tegevä, saa külh kur'as!
  • Aholämmi
    Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
     
    Kohuke ja prügü
     
    Ruitlasõ Olavi, kohukõsõ-sõbõr
     
    Õkvalt tulõva jäl valimise ja poliitikide jaos olõ-i seo kerge aig – Ojulandi Kristiina näütüses käü joba karkõga. Riigikogo rehvormieräkunna fraktsiooni juht' Maripuu Maret ütel' külh, et tegemist ollõv hariligu maahasadamisõga (nigu vuksiga Repsi Mailis ildaaigu vanaimä uibu otsast), a tuud jurra ma ei usu – sai rahvaliidu ummi käest pessä ja kõik'!

    A keskeräkunna päämiis' Savisaarõ Edgär om strateeg'. Tälle võileevä hinna iist Keila-Joal maja maaha möönü suur'ärimehe Kruuda ja timä äripartneride firma AS Kohuke külbse pääliina Keskeräkunna logo muudu reklaami täüs.

    K-kohukõist reklaamiti prügükastõ pääl ja mille ei, ku umal aol inne määndsidki valimiisi oll' prügükastõ pääl Tarandi Andres esi. Epliku Vaiko tekk' tuu pääle viil laulu: «Mina olen Andres Tarand, prügikastis viibin ma…».

    Et ku Tarand prügü ja pasa seest vällä vahti tihas', mille sis K-kohuke es pidänü?

    Keskeräkund om rahvaeräkund, timäl ei olõki midägi häbendä, rehvormieräkund om pursuiõ teenistüsen, a ku lihtinemine ehk asotsiaal' prügükastitsõõri pääl om, saa tä kah valimiisist ossa, nuide K-silte perrä, selle et täl aolehti ei käü, post'kastigi olõ-i, mandaadist kõnõlõmada…

    Keskeräkunna pääsekretär' Musta Kadri ütel' Postimehele, et eräkund olõ-i reklaamiga määnestki muudu köüdet… Ma saa arvo… ma olõs esi kah niimuudu ütelnü, ku mul ärmurt jalguga Ojulandi ja Repsiga junn' jahhes tetäs…

    Reiljan, vana lillisäädjä, lask' liina rüälilli täüs kliipi… jälki hädä… ku valimise müüdä saava, liimi kas vai pallit persit, kedägi ei huvita, a no rüälill' ja politsei ja väärteomenetlus...

    Mille ei või eräkund hinnäst reklaami nii, kuis esi taht, ega rahvas pümme olõ-i joht. Raputa sitajunnilõ tsukrut pääle, kiroda silt' mano, et krõngli ja kae, kas kiäki ost… nii om mi perselekäünüide eräkundõga kah. Olõ sa, Edgär, nii suur' malõmängjä ku tahat, ku lavvaga vasta pääd saat, ei olõ su hobõsõga tõmblõmisõst kassu!

    Sukugi ei või inämb pliiätsit peio võtta – tetti illos moodulinõ pluusõ, kohe oll' kirotõt: «Kommarid ahju». Ja lärmi tull' kõvva… Ütle kommarilõ sitakott', tä om nõun, a ütle et kommar', nakkas õkvalt rüük'mä!

    Üts' pluusõ-mõttõ vällämõtlõjit, aolehe KesKus päätoimõndaja Raidi Juku-Kalle läts' nall'aga kimmä pääle vällä – riigin, kon rüälilli ja kohokõsõ pääle pask vallalõ lätt, om väiku pluusõtükk nigu verrev kärbläsesiin' häräle. Ku Kivisildniku perrä üteldä.
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Esimuudu miis'
     
    Pressi Einar
     
    Mu 1861. aastal sündünü vanaesä selet' mullõ säändse jutu: Vahtsõliina valla veereh maal elli vanast üts' esimuudu miis'.

    Õga kõrd, ku tä Vahtsõliina vallamajja läts', sis teret' vallakirotajat kättpiteh. Pääle as'aajamist jätt' vallakirotajaga jälki kättpiteh jumalaga ja kutsõ hindäle küllä.

    Inemise, kiä näi-kuuli, mõtli, et nää õks hindä vaihõl sugulasõ omma. Vallakirotaja oll' ilda aigu kostki kavvõmbast Vahtsõliina valda kirotajas tulnu ja tiiä-es mehest midägi.

    Üts' pühäpäävä hummok mõtõl' kirotaja, et minno om mitu kõrda küllä kutsut, ma käü täämbä õigõ är. Paarist paigast küsse tiid ja saigi tuu mehe kodo peräle.
    Ku mehe naanõ kuuld', et vallaherr tull' näile küllä, nii kõrraga kattõ ta är. Tä õks mõtsa är pagõsi.

    Vallakirotaja läts' sis mehega tarrõ. Tarõh oll' kesk põrmandut söögilaud, mis oll' kõigi ossõga kuusetüvest tett. Ossa olliki lavvajalgu iist. Ümbre lavva olli puupaku tuulõ asõmõl. Tarõnukah oll' suurõ kasti muudu asi ja põhukott' seeh. Tuu õks sis säng oll'.

    Vallakirotaja istõ kõrra aigu paku otsah, a ku lavva pääle midägi tulõma es nakka, saistas' üles ja tennäs' külläkutsmisõ iist. Ütel', et tä piät täämbä viil ütte paika minemä ja läts' minekit.

    Peräh vallakirotaja kõnõl' tõisilõ inemiisile: «Oll' kuis oll', a käega teretämine ja külläkutsminõ jäi küll maaha!»
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Helüpüüdmine
     
    Pääle viimätsit paiklikkõ valimiisi om vällä tulnu egäsugumaidsi asju. Üts' Võro miis' taht' kõgõst hingest volikokku pästä ja kõnõl' tuust inne pall'odõ inemiisiga. Kõik' sõbra ja tutva lubasivagi miist valli.

    A ku valimise läbi olli, võisõ noid, kiä mehe puult hääleti, üte käe näppõ pääl üle lukõ. Miis' kahtlust' vals'kust ja taht' helülugõmisõ kogondusõ kohtuhe anda. A kohtumajan naarti sääne jutt vällä.

    Viil kehvembält käve tõsõ Võro mehe käsi, kiä kah nimekirän oll'. Timä kor'as' üteainsa helü. Tuust, et tedä es valita, tä suurt nummõrd es tii. A miis' käve valiman naasõga. Sääne asi, et naanõ mõnõlõ tõsõlõ uma helü är and', es mahu mehele hinge. Valla pässi peretülü, miä käänd' peräkõrd kodosõas.
     
     
    Valimisreklaam'
     
    Inemise oodi Võrol Vilja huulidsa bussipiätüsen bussi.

    Kavvõmbalt paistu üts' buss', a tuu sõit' müüdä. Sis tull' viil üts' buss' ja õkva tuu takan tõnõ. Kõik' kolm bussi olli sinkjasrohilidse ja mitte üts' kah es jää saisma.

    Uutja olli joba peris pettunu. A bussiuutjidõ hulgan oll' üts' nal'amiis' kah, kiä selet' as'a är: «Naa olõki-s bussi, naa olli jo kohokõsõ – taa oll' valimisreklaam'!»
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     
     Uma Lehe sõbõr!