Nummõr' 87
Viinakuu 11. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Säädüs talosöögi toes
  •  
  • Kandlõ kultuurimaja saa võrokeelidse sildi
  •  
  • Oppaja omma oodõdu Põlvahe konvõrendsilõ
  •  
  • Ettevõtmiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Leib kattõ kipõlt latsi kõttu
  •  
  • Sulbi mihklilaat heräsi ello pääle 66 aastakka
  • Märgotus
     
  • Kannel ja võro kiil'
  •  
  • Ansi Volli: ku latsõ õkvalt nõna all suitsu tegevä, saa külh kur'as!
  • Aholämmi
    Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
     
    Ansi Volli: ku latsõ õkvalt nõna all suitsu tegevä, saa külh kur'as!
      
     
  • Ansi Volli mõist panda poiskõsõ puutüü vasta huvvi tundma.
  •  
      
    Põlva ütisgümnaasiumi poissõ tüüoppusõ oppaja ja Põlva kunstikooli joonistamisoppaja Ansi Voldemari (48) meelest ei lää mehe hää meelega kuuli tüüle. Ammõt' om väega rassõ: seo ilma aigu ei saa oppaja halvu latsi mitte kuigi trahvi, löüd Põlva maakunna ütes aasta oppajas tunnistõt miis', kiä om koolin tüütänü 22 aastakka.

    Kas sääntse tiitli nigu aasta oppaja läävä teile kõrda vai uutnu midägi asitsõmpa?

    Veidükene iks. Egäle inemisele lätt tugõminõ kõrda.

    Mitu miis'oppajat om Põlva ütisgümnaasiumin ja kas võinu rohkõmb olla?

    No mõnõ iks omma... nii kümmekund. Mõni võinu külh rohkõmb olla.

    Olõmi nigu määnegi kanakari, kon mõnõ kikka omma seen. Eks naisoppajil lätt iks mõnikõrd jutt kaagatamises ja tsäägatamises.

    Mehe omma konkreetsembä ja otsustasõ kipõmbalõ. Lisas toolõ omma mehe mugavamba: korgõmbalt tulnu käsu ka nä nii... säädvä hindä perrä.

    Kas naasõ kudasõ rohkõmb intriige kah?

    (Märk' kavva). No arvada või! (naard), miihil olõ-i säändsit häti, minkast naisi haagi algusõ saava.

    Mehe saava näost näkko as'a är kõnõldus, sälätagust võtmist om kõvva veidemb. Naisil omma määndsegi õiõndamise ja kamba ja...

    Mehe omma säändse ullikõsõ (naard), kiä ei olõ ütengi pundin. Näile ei olõ säändse as'a tähtsä, mehe saava kõigiga läbi.

    Mille mehe hää meelega kuuli tüüle ei lää?

    Ammõt' om väega rassõ. Põlva-sugutsõn vai ülepää maakotussõn ei olõki asi niipall'o palgan, a oppaja om küländ armõdu. Täl om väega vähä võimaluisi latsi määndsengi tsihin juhti.

    Ku latsõ vanast koerust tei, sõs olli trahvmisvõimalusõ, a seo ilma aigu ei olõ midägi.

    Ja ku lats' ütles oppajalõ, et sa olõt tuu vai taa vai mine sinnä paika, sõs naasõ omma valmis kerembäle säändsit asju alla niildmä. A meestel käü tuu avvu ja uhkusõ pääle.

    Om pall'o pätisminevit latsi?

    Mu meelst tulõ säändsit rohkõmb jah pääle. Viiendäst klassist nakkas lats' nigu är vaoma. Tuu vaominõ lätt aigupiten, nii säitsmendä-katsanda klassini. A nä haardva tõisi ka üten.

    «Ärvaojit» om rassõ mõota ja sõs püürdvä nä är säändsit tõisi, kiä hindän kimmä ei olõ.

    Mõnõ nõsõsõ jalgu pääle, a pall'o mitte. Ületsehe sääne põh'akiht' ütsändähe klassi ei jõvvaki.

    Ma ei saa naist vanõmbist arvu, kink viiendä-kuvvõnda klassi lats' hulgis üüse üte-katõ aigu Põlva pääl!

    Ku nä teile üüse vasta trehväse, kas ti õiõndat kah?

    Olõ esi ilda koolimajan, nä käävä siin aknidõ takan. Olõ kõnõlnu näidega, olõ-i nii väega õiõndanu. Midä ma tälle ütle?!

    Mõnikõrd ütle, et mine kodo. A muido aja lihtsalõ juttu. Ku õkva nõna all suitsu tetäs, sõs saa külh kur'as. Et koolimajan om valgus, sis nä tulõva tuu pääle nigu libligu.

    Miildüs teile latsiga inämb puu- vai metallitüüd tetä?

    Latsilõ miildüs puutüü rohkõmb. Teemi viil ka klaasi ja tõnõkõrd saviga midägi.

    Kost om ti tunnõtuidõ «haldjamaiu» tegemise mõtõ peri?

    Raamatust «Haldjate otsingul», säält tull' nigu mõtõ... Kõik' latsõ omma määndselgi aol mõtõlnu, et tuu vai tõsõ kannu all eläs kiäki. Vai puujuurõ vai suurõ kivi all om määnegi urg.

    Jah, latsilõ miildüs naid tetä. Muiduki omma haldjamaja ütsändäle klassilõ tegemises pall'o latsik, a viiendäle-kuvvõndalõ rassõ.

    Säitsmendän klassin om kõgõ parramb. Ja tuu klassi ainõkavan omgi õkva kõvõridõ pindu tüütlemine, puu seest tühäs tegemine jm.

    Haldjamaja omma midägi egäüte latsõiäst. Taa om kellegi kodo.

    Taa om nii nigu: kost tulõva pupimaja, mille näid tetäs? Noidõga ei mängi ka õnnõ latsõ, suurõ inemise niisamatõ.

    Kas tüüoppusõ matõraali jagus?

    Neo haldjamajju paku tulli kooli ümbre kasuvist puiõst, ku staadionni naati ehitämä. Päämidselt ommaki paplipaku. Nä saisõ tüükuan inne mitu aastat, selle et näidega es mõista edimält midägi pääle naada. Nii taad materjaali mano kaemigi.

    Jääs aigu ka müüblit tetä?

    Vahepääl iks tii. Müübli plaani tii esi. Üts'kõik' midä, pääasi, et ma ei piä millegi perrä tegemä. Hariligult iks pedäjäst tii, esi tii joonisõ jm. Miildüs pruumi. Ebakõrraperäne müübli miildüs kõgõ inämb. No kon üts' külg' pikemb ja tõnõ lühemb.

    Mille olõti viil ka kunstikoolin joonistusoppaja? Kas nuu latsõ omma parõmba?

    No latsõ omma latsõ. A sääl om määnegi valik. Ku tüüoppus olnu valikainõ, sõs olnu ka tõistmuudu.

    Kunstikoolin omma latsõ veidükene vanõmba ja kuigi vallalidsembä ni hoitva kokko. Tuu kuul' om tõistmuudu, hää vahelus. Sääl om hää, kõik' omma võrdsõ. Säält om peris pall'o latsi lännü Tartolõ kunstikuuli ja Tal'nalõ kunstiülikuuli. Ku seod kuuli es olnu, sõs nä es saanu minnä. Kunstikooli lats' mõist kaia hindä ümbre, täl tegünes uma maitsõ – tä ei osta ersatsi.

    Midä uma latsõ tegevä? Kas näil ka kunsti- vai puutüüsuunt om?

    Jaagup (19) opp' Villändin ehitüsrestauriirmist, Joonatan (21) om Võro kutsõhariduskeskusõ arvudioppusõlt akadeemilidsel puhkusõl. Ehitüsrestauriirmist tahtnu ma esi oppi. Noorõmbalõ latsõlõ miildü külh joonistaminõ, a ku vanõmbas sai, tulli muu huvi pääle. Ma naksi esi väega ilda joonistama, nii et vas't nakkasõ nimä kah.

    Uma puufirma palgatüü asõmõl?

    Mul ei olõ nii pall'o päälenakkamist. Ei miildü ütesugumaidsi asju tetä. Mõnikõrd, ku olõ tennü üttemuudu kapiussi, saa noist väega viländ.

    Ega mi latsiga ei kõrda töid. Ei olõ nii, et ütte ja samma asja teemi kümme aastat. Ku tulõ aig, et kõik' saa tettüs, sis piäsi olõma õigõ aig koolist jalga laskõ.

    Küsse Allasõ Tiia
     
    Prangli Anne, Põlva kunstikooli direktri: 
      
    «Ansit om mu meelest Vanajummal' õnnistanu katõ as'aga, midä oppajalõ hirmsahe vaia om – üts' asi om uudishimo tõsõ inemise olõmisõ vasta: mille tä nii kõnõlõs ja mis tä mõtlõs ja kas nall'a kah mõist ja tege vai kuis tä taad ello ellä mõist.

    Tõnõ asi om tuu, et tä mõist aigupiteh nii tõsõ inemise olõmisõ sisse kaia, et tuu inemine esi kah kaema nakkas. Latsilõ om tuud väega vaia, selle et ega kiäki ei kaeki koolih näide süäme sisse. Ei mõistaki kaia. Ku pall'o mi esi mõista ummi süämide sisse kaia?

    No vot ja kui mõni sääne oppaja om, kes niimuudu kaia mõist, sis mu meelest või tä üts'kõik' midä opada. Iks om tä latsilõ üts'ainumas kõgõ parõmb oppaja maamoro pääl. Tüü pääle kaes Ansi samamuudu, nii, et tüü tedä vasta kummardas.»
     
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     
     Uma Lehe sõbõr!