Nummõr' 87
Viinakuu 11. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Säädüs talosöögi toes
  •  
  • Kandlõ kultuurimaja saa võrokeelidse sildi
  •  
  • Oppaja omma oodõdu Põlvahe konvõrendsilõ
  •  
  • Ettevõtmiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Leib kattõ kipõlt latsi kõttu
  •  
  • Sulbi mihklilaat heräsi ello pääle 66 aastakka
  • Märgotus
     
  • Kannel ja võro kiil'
  •  
  • Ansi Volli: ku latsõ õkvalt nõna all suitsu tegevä, saa külh kur'as!
  • Aholämmi
    Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
     
    Kannel ja võro kiil'
     
    Pall'o Kandlõ kollektiivi kõnõlõsõ umavaihõl võro keelen – tuu tege meid üts'tõsõlõ umatsõmbas
     
    Kelbä Heiki, Võro kultuurimaja Kannel direktor'
     
    Võro liin ei olõ väiku liin ja Võro maakund om umakultuuri poolõst üts' suurõmbit. Kos sis tuu kultuur' piäsi elämä, kos piäsi olõma timä süä – arva niimuudu, et mi olõmi nii pall'o tüüd tennü külh, et tuu võinu olla Kannel.

    Kultuuriseldsi, mis heränemise aol eelmidse aastasaa algusõn ja viil inne luudus sai, omma jäänü alalõ.

    Ku naa Estonia ja Vanemuise all toimõndasõ ummi tegemiisi nii, et omma üle Eesti teedä, sis vähämbä kotussõ nakkasõ või-olla umma helki kaotama.

    Ku näütüses Villändi Koidu seldsist kõnõlda-i inämb midägi, sis Kandlõst või kõnõlda ku arõnõvast kultuuriseldsi hoitjast. A seltsi hinnäst olõki-i vaia, ku om teedä tsiht, kohe edesi minnä.

    Võro kiil' ja Kannel omma köüdet parhilla kõgõ inämb läbi Võro Tiatriateljee. Tiatriateljee om tennü viimätsil aastil õigõ mitu võrokeelist etteastmist ja noid tulõ iks manogi. Taa olõ-i joba ammu inämb projekt'.

    Maja remont' läts' ka jaoldõ tuuperäst käümä, et tiatriateljee om är tennü suurõ tüü ja näüdänü, määne üts' harrastustiatri olla võinu.

    Piät ütlemä, et tegeligult om silmä ette tett eski mõnõlõ ammõditiatrilõ.

    Võro kiilt tahami tuvva maia ka viil majasilte pääl. Ei tiiä viil täpsele, kuis nä kõik' olõma nakkasõ, a kõik' piäsi näist iks arvo saama.

    Ku sis mõni eesti keele tundja tulõ ja kaes, et ei olõki peris nii, nigu muial, sis tä piät saama vähembält näo naarulõ ja ütlemä, et kae ku vahva, et Võromaal om üts' sääne maja olõman, mis umakultuuri ka kiräpildin vällä tuu.

    Tandsõ, midä mi majan pall'o tandsitas, või-olla ei saaki panda niipall'o kiilde, a ku kaemi, kuis mi tandsuimä Leete Kai om kirotanu tandsõ üles, sis mustri omma iks võrokeelidse. Leete Kailõ pühendet tandsuõdagu ja kontserdi omma meil siiämaani olnu ja tulõva edespiten kah.

    Umavaihõlinõ läbikäümise kiil' mi majan om võro kiil'.

    Laulõga om parhilla niimuudu, et õnnõ mõni võrokeeline laul Võromaast om laembalt teedä.

    Olõs no tuud lauluvarra mano tulnu, sis ma arva, et üts'ki laulukuur' ja andsambli ei põlga võro keeli laulmist är.

    Kõgõ suurõmb asi, mis keele ellojäämist mõotas, om tuu, ku pall'o tedä elon periselt kõnõldas.

    Tuu olõnõs umakõrda tuust, ku korgõn hinnan kiil' om. Võro Instituut' om avitanu säänest tiidmist muialõ Eestimaalõ ka viiä.

    A paigapäälidse kotussõ, kultuurikotussõ, piäsi nõstma võro keele väärtüst tuuga, et nuin kotussin kõnõldas uman keelen.

    Mi uman võro keelen läbikäümine tege meid üts'tõsõlõ umatsõmbas ja mi saami üts'tõsõst arvu ka või-olla määndsegi sisemidse säidsmendä meele perrä.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     
     Uma Lehe sõbõr!