Nummõr' 87
Viinakuu 11. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Säädüs talosöögi toes
  •  
  • Kandlõ kultuurimaja saa võrokeelidse sildi
  •  
  • Oppaja omma oodõdu Põlvahe konvõrendsilõ
  •  
  • Ettevõtmiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Leib kattõ kipõlt latsi kõttu
  •  
  • Sulbi mihklilaat heräsi ello pääle 66 aastakka
  • Märgotus
     
  • Kannel ja võro kiil'
  •  
  • Ansi Volli: ku latsõ õkvalt nõna all suitsu tegevä, saa külh kur'as!
  • Aholämmi
    Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
     
    Sulbi mihklilaat heräsi ello pääle 66 aastakka
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
    Abeli Margus küsüs Vahtsõ-Antsla naasõ Neeve Tiina käest, kuis mii- ja koogiäri lätt. 
      
    «Imelik kullõlda – Abeli Margus ei kõnõlõgi võro kiilt!» kuuli nal'aga poolõs ütlemist Sulbi mihklilaadun 1. rehekuu pääväl.

    Et Sulbi vanõmba inemise tulõtase uma külä latsõiä-laatu hää sõnaga miilde, sis mõtõl' Sulbi Maanaisi Selts' üle pikä ao jäl laatu pidämä naada.

    Laadu pääle tull' kokko 30 müüjät ja mitusada ostjat: ummi inemiisi, rahvast Kanepist, Urvastõst ja kavvõmbaltki.

    Laadu pääl kõnõldi mihklipäävä kombist ja näüdäti ka egäsugumaidsi lambidõga köüdet töid. Õnnõ lambapügämisest saa-õs asja: pügämises mõtõld lambal kuio-õs eelmidsel pääväl vihma saanu kask är.

    Lõunas pakuti mihklipäävä süüki – kapstasuppi lambalihaga.

    Raamatuleti mano, kost sai osta võrokeelist kirändüst, lasõr'tsõõrõ ja kasette, tull' rahvas võro keele üle märgotama. Üts' kavala näoga vanamiis' tougas' mugu umma ratast ümbre müüjide ja kai perrä, kas nä võro kiilt mõistva: «Miä om pahr? A tsiapaht?». Ku vastaja hättä jäi, kõkut' mõnuga naarda.

    «No mu vanatädi kirot' umal aol iks tõistmuudu, ku parhilla võro kiilt kirja pandas!», ütel' üts' vanõmb naistõrahvas.

    Viimäte peeti Sulbi külän mihklipäävä laatu 66 aastaga iist. Täämbädseni om alalõ vana laaduplats'.

    Edimädsel eesti aol olli Sulbi külän peris kõva laadu: «Müüdi kõkkõ: lehmi, lambit, hobõsit, olli ka linakaupmehe ja häste pall'o egäsugumaidsi kompvekke,» tulõtasõ külä aolehen vannu aigõ miilde põlidsõ Sulbi inemise Reimani Jaan ja Hilja, kiä olli tuul aol latsõ.

    Näil om seoniaoni meelen õnnõluus' – tull' võtta peotäüs kompvekke, nuu lavva pääle visada ja kõrraga är arvada, kas noid om paarin vai paarilda nummõr'.

    Ku õigõhe ütlit, sait kommi hindäle, ku võlssi, tull' massa. Säänest õnnõluusi võinu parhillaki laatu pääl perrä tetä.

    Viil oll' umal aol kombõs laskõ hinnäst pääväpiltnigul niimuudu üles võtta, et sälä taadõ jäi lõunamaa maastigu pilt. Säändsit vanno pilte om Sulbi inemiisil viil alalõ.

    Sulbin tulõ vahtsõnõ laat jäl aasta peräst, lupasõ kõrraldaja.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     
     Uma Lehe sõbõr!