Nummõr' 86
Süküskuu 27. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Kas kinki vaesõlõ lehm?
  •  
  • Ruitlasõ Olavi sai Kangro-preemiä
  •  
  • Konkurss koolilatsilõ
  •  
  • Põlva maakunnan om varsti pia kõigil internet
  •  
  • Ettevõtmiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Võro keele huviliidsi jakkus
  • Märgotus
     
  • Kotussõlõ õigõ nimi!
  •  
  • Lahtvee Valdur: rohiliidsi partei tulõ katõ-kolmõ aasta peräst
  • Aholämmi
    Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
     
    Prassai, Park!
     
    Ruitlasõ Olavi, kurvalinõ miis'
     
    Parhilla omma kõigil silmä vett täüs – Pargi Maikel om lännü ja tiiä-i joht, miä saa Märtinmehe edespiditsest karjäärist.

    A mis inne juhtu? Nigu määnestki rallit vai vormelülekannõt telekan reklaamiti, tetti tuud egäsugumaidsi õnnõtuisi näütämisega. Ilosa ja värvilidse massina – mugu põmm! ja põmm! Saiva raisa nüüd uma põmmi!!! Vas't nakkas mõnõl meediämonstrumil edespiten veidükese häbügi?

    Inemiisi om kattõ sorti – lihtsä inemise ja jumala. Ma esi olõ kolmanda sordi hing, puul'jummal' nigu Herakles, a Pargi Maikel oll' jummal' sõna kõgõ õgvõmban mõttõn.

    Hariligult jääs kaardilugõja õgasugumadsõ meediähuvi alt vällä, a seo miis' oll' nii värvikirriv, et eski külmäl ja arvopidäjäl Märtinmehel olõ-õs timäga lihtsä võistõlda.

    Samal aol oll' tä Märtini kõgõ suurõmb tugõja. Ütel' kõrra vällägi, et täl olnu süämest hallõ, ku Markkol maailmameistritiitli karjääri joosul saamalda jäänüki.

    Hindäst es maini sõnnagi ja niimuudu vas't lättki. Küll Märtinmiis' parhillatsõst rassõst saisust vällä tulõ ja üts'kõrd tiitli ka kätte saa…

    Olkõ sõs tä kõrval määne kaardilugõja taht, tiitli olõssi sõs veidükene Pargi uma kah. Kõlgutas sääl pilve pääl jalgu ja muhelõs umaette. Nii et üte as'a om Märtin Pargilõ viil võlgu.

    Liiklusõn saa egä päiv hukka hordõ viisi «ilmanimeldä» inemiisi ja tuud asja kutsutas paratamatusõs. Rallin, kon kihutõdas katõsaaga ahtakõisi ruusateid piten, om surmaga lõppõvit õnnõtuisi õnnõs väegä vähä – viimäne sääne mats oll' üle kümne aasta tagasi.

    Muidoki es tohtnu ka är unõhta vormelimehe Senna pauguga ärminekit, mille pääle naati rohkõmb autidõ kimmüse pääle mõtlõma.

    Ku niisama tetässi no ka WRC massinidega, olõssi hädä man ka midägi hääd – vas't jääs mõni pauk veidembäs ja mõni koolnu edespiten olõmalda. Mõttõn, et kõik' raha vas't ei lää no vormeliilma ja autoralli pääle, saa kah rohkõmb pappi massinide parõmbas muutmisõs.

    Mullõ sport' suurt ei miildü, õnnõ autoralli ja tennis ommaki mullõ tuun vallan kõrda lännü. Ku Märtin no poolõlõ jätt, olnu tuu mu jaos tuuperäst Pargist mitte väikumb kaotus.

    Ma jakka umma ello sõski kirotamisõga. Pall'o julgõmb, ainugõnõ hädä, et kiroda kunagi sita ja paksu raamadu, minka kiäki mullõ vasta pääd virotas… A tuu ei olõssi kah nii hallus ku… Prassai Park!
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Rääpjä poiskõnõ
     
    Laanekivi Õie
     
    Imä käest kuuli ma juttõ, miä olli juhtunu pia sada aastat tagasi, ku uno Piitre pois'kõnõ oll'.

    Tuul aol ots'õ maalatsõ õks hindäle meelelist tegemist. Kost tuud muialt löüdä ku mõtsast.

    Meil oll' kotost umbõs paar'-kolmsada meetrit üts' liivanõ mägi, midä Liivakoros kutsuti. Tuu kotus oll' rebäside kodo ja säält sai ka suvõl tagaotsa pääl alla sõita, es olõ suusõ ja lummõ vaiagi.

    Rebäside elo oll' pois'kõisilõ iks huvitav. Mäe seeh olli näide oosõ ja käügi.
    Üts'kõrd tahtsõ Piitre rebäst kätte saia. Kaibsõgi sis parra havva, pand' kuusõossa ja söödä kah pääle.

    Tükü ao peräst oll'gi Liivakoro puult halõhõt hellü kuulda. Rebäse asõmõl oll' hauda sadanu Kokõ talo pini Must, kinkalõ no api vaia läts'.

    No tä pidigi tuu är kannahtama, et tä säält kraedpiteh vällä nõstõti. Küll pinikesel olli peräst välläpäsemist virga jala all!

    Piitrel es piä rõiva kuiki kavva vasta. Vanaimä, tuu tähendäs Piitre imä, arvas', et no pakladsõ püksi iks pidäse vasta kah. Ku kangas maaha sai, sis ummõldigi püksü valmis. Kätte andõh oll' vanaimä ütelnü: «Mine no rääbi!»

    Pois'kõnõ märgüt' veidükese aigu ja naas' sis Liivakoro poolõ astma.

    Sääl sis sõit' niikavva mäest alla, ku püksel mulk seeh oll'. Läts' sis kodo ja näüdäs' ette, minka tä toimõ oll' saanu. Hindä pästmises ütel'gi: «A kästi minnä rääpi, no ma sis rääbe kah!»
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Olõ õnnõ kavva elänü!

    Liinaliini bussin istõ neli vanamiist ja aroti Võro värskembit uudisit.
    Ildaaigu oll' valla tett pensionääre pääväkeskus. Mehe uur'õ umavaihõl, kiä sääl joba käünü om. Kiäki es olõ käünü.

    «No sa olõs iks pidänü minemä,» hiidi sõbra ette halli päägä mehele, kiä paistu tõistõst vanõmb ollõv.
    «A ma olõ-i vana. Ma olõ õnnõ kavva elänü!» kitt' taat' lõbusalõ vasta.



    Tsirgugripp'

    Üten koton naas' perretütrekene Ameerigahe tüüle minekit säädmä. Imä oll' suurõn murrõn, selle et linnuki tükse kõrrast alla sadama – üts' hirmsa õnnõtus tõsõ takan.

    Esäl oll' rassõ tuud hädäldämist kullõlda. «No midä iks tetä, ku linnukile om tsirgugripp' kallalõ tulnu!» lohut' tä naist.

    ....................................................



    Olõ-i tan muud ku latsõsitt!

    Mu kadonu esä võeti 1944. aastal viimädse mopiga s'aksa sõaväkke. Tal'na alt pagõsi är, inne ku vinläse sisse tulli.

    Tä oll' mõnda aigu paon. Arvada, et sugulaisi ja tutvide puul, kes elli ütsikide kotussidõ pääl, mitte suurõn külän ja suurõ tii veeren.

    Sügüse poolõ naksi NKVD mehe tedä jo takan ots'ma ja vaihepääl tetti koton ka läbiots'miisi. Vahel üüse ja tõnõkõrd peris valgõ päävä aigu.
    Üts' hummok läts' vanaimä vele potti vällä viimä. Ussõ pääl karksi kats' miist mano ja küsse, kas Alfred om koton.

    Vana inemine es kuulõ muidogi inämb häste ja sai arvu, et tahetas tiidä, mis sääl poti seen om. «Olõi tan muud midägi ku latsõsitt!», ütel' vanaimä läbiotsjilõ.



    Esä Võro vangimajan

    Sügüse võeti esä õks kinni ja panti Võro vangimajja. Istõ sääl jo piaaigu aasta, a ei määnestki kohtuotsust.

    Tekk' sääl vangimajan egätsugu remonditüüd ja «vana olõja» nigu tä oll', lasti tedä planku värv'mä esiki uulidsa puult.

    Ütel hääl pääväl kupatõdi esä türmiülembä kabinetti. Ülemb pakk' suitsu-istmist ja ütel', et no tull' ka esä kotsilõ otsus är. Küsse õnnõ: «Mis sa arvat, ku suur' su karistus tulõ?»

    Esä ütel', et om taa üts'tõist kuud nigu ilmaas'alda istnu, a ku istmises om jo lännü, sis tä om nõun üte kuu viil olõma, sõs saa aasta täüs.

    Suits sai tettüs, esä käsutõdi pistü ja loeti ette nõvvokogodõ kohtu õiglanõ määrüs (tuudaigu es raisata kodanlikõ natsionalistõ pääle kohtu aigu): viis aastat laagrit ja tõnõ viis asumist.

    Tuul aol oll' tuu väega väiku karistus, sõs anti õks 25+5.

    Nii es saaki mu esäkene armsan Võro vangimajan tervet aastat olla.



    Konjaki viga

    Esä oll' nal'asoonõga miis'. Vanõmban iän naas' täl süä vaihõl jukõrdama. Üts'kõrd oll'gi tä uma hädäga tohtri man.

    Tohtri kullõl', koput' ja küsse, et ega viina viga ei olõ? Esä ütel': «Ei olõ! Konjaki viga! Olõs puhast valgõt viina võtnu, olnu kõik' kõrran!»

    Vivva (Birnbaumi) Aadu
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Hüvä nõu
     
    Võta kats' tuulõhaugõ, puhasta, lõika tükes ja jätä soolaga saisma. Tii kala järgmädsel pääval, sis om läbi suuldunu. Lasõ panni pääl õli tulitsõs, panõ sinnä kalatükü ja sis panõ praadiahjo.

    Ku kala om valmis, puista pääle rohiliidsi sibulalatvu ja rohilist tilli.

    Lõpus vala pääle piimä-hapnõkoorõ segu, kohe sekä mano viil puul' tiiluidsatäüt sinepit (mitte pulbrit).

    Om hää süvvä riisi vai kardohkidega.
     
    Hää kuuk' kohvi kõrvalõ
     
    3-4 munna
    200g hapundpiimä
    (puul' tuust või olla hapukuur')
    0,5 kl ts'ukõrd
    250g mannat
    suula, soodat, tsitron'hapast

    Jahu panõ nii pall'o, et tulõ paras, mitte väega kõva tainas.

    Panõ kokkomääritühe vormi ja küdsä valmis. Seo kuuk' ei olõ rasvanõ!

    Kruusamäe Maimu
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
     
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     
     Uma Lehe sõbõr!