Nummõr' 86
Süküskuu 27. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Kas kinki vaesõlõ lehm?
  •  
  • Ruitlasõ Olavi sai Kangro-preemiä
  •  
  • Konkurss koolilatsilõ
  •  
  • Põlva maakunnan om varsti pia kõigil internet
  •  
  • Ettevõtmiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Võro keele huviliidsi jakkus
  • Märgotus
     
  • Kotussõlõ õigõ nimi!
  •  
  • Lahtvee Valdur: rohiliidsi partei tulõ katõ-kolmõ aasta peräst
  • Aholämmi
    Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
     
    Lahtvee Valdur: rohiliidsi partei tulõ katõ-kolmõ aasta peräst
      
     
    Lahtvee Valduri meelest om mi majandus väega raiskaja. 
      
    Võromaalt peri mõtsandusharidusõga Lahtvee Valdur (47) om üts' näist, kiä käve keväjä vällä mõttõ tetä vahtsõst rohilinõ eräkund. Parhillanõ Säästva Eesti Instituudi direktor' om joba inämb kui 20 aastakka olnu ammõdikotussidõ pääl, miä omma köüdet luudusõ ja keskkunna hoitmisõga.

    Kui teist luudusõmiis' sai?

    Tiiäki-i… Olli maalats', käve pall'o luudusõh. Tõsõs om tähtsä koolitus – lätsi päält Põlva Keskkooli lõpõtamist tuuaigsõhe EPA-htõ mõtsamajandust op'ma. Tuu tull' külh kogõmalda, inämb nigu sõpru härgütüse pääle: mi klassist lätsimi kolmõkõistõ ja kõik' saimi tuuga toimõ kah.

    Ülikooli aigu olli ka Tartu Üliõpilaste Looduskaitse Seltsi liigõ. Ku ildamba Mahtra mõtsamajandihe Kernu mõtskunda abimõtsaülembäs lätsi, sis naksi mõtsamehe tüü kõrvalt luudusõ hoitmisõga tegelemä.

    1985. aastagast olli Lahemaa rahvuspargih luuduskaitsõ rajooniinspektor'. 1987 teimi üteh mõttõkaaslaisiga Virumaa Klubi, miä pand' käümä fosforiidi välläkaibmisõ vastadsõ rattamatka.

    Kost ti peri olõt?

    Latsõiä mälestüse omma köüdet mitmõ paigaga. Olõ sündünü Antslah, elli tah kats' aastakka.

    Edimädse põnõvamba mälestüse omma peri Moostõst, pargist ja ümbre järve, koh mängemi indiaanlaisi, ehitimi onn'õ.

    Esä oll' ehitüstöie juht' ja liiku väega pall'o tüüplats'õga üteh, sis tull' pere perrä ja mi kolisimi mitmit kõrdu. Põlva lähküh neo kotussõ olli Mamastõ, Krootusõ ja Liiva.

    Täämbädsel pääväl olõ-õi köüdüst Võromaaga?

    Niipall'o om iks, et käü suvõl mitu kõrda Põlva kandih sugulaisi kaemah. Ku aigu saa, hüppä Antslast läbi. Võromaal om iks tegemiisi, om vaia üritüisi kõrralda vai paiga pääl kävvü. Ka sõbrul-tutvil om Võromaal kotussit, koh küläh kävvü.

    Timahavadsõ suvõ kõgõ meeleperädsemb käümise tsõõr' oll' Rõugõ ja Vahtsõliina kandih. Silmä jäivä kõrda tett talokotussõ ja küläkeskusõ, näütüses Kündjäl.

    Ti olõ-i luuduskaitsja, kiä mõtsa piten hulk' ja näütüses ainulidsõ kurõpesä üles ots' ja tuud kaits? Ti olõt rohkõmb kabineti lavva takan?

    Täämbädsel pääväl saa-i niimuudu luudust kaitsa, et tiit põlispuulõ vai mõtsaniidüle tara ümbre ja sis proomit inemiisi säält kavvõl hoita. Luudusõ hoitminõ om köüdet majandusõga, elohäädüsega.

    Ka meil Eestih om kõnõld, et las saami kõgõpäält hää elojäre pääle, sis nakkami luudust hoitma. A periselt saa keskkunda hoita sis, ku panõt nii majandusõlõ ku inemise tegemiisile kimmä piiri ette.

    Suur' jago mu aost lätt inemiisi koolitamisõ pääle, et nä op'nu muu ilma tiidmisist-läbielämisist. Pall'o auru lätt viil keskkunnapoliitiga ja säädüisi tegemise pääle.

    Ti, luudusõmiis', olõt olnu ka Eesti Energia keskkunnajuhi ammõdi pääl?

    Jah, olli neli aastakka Eesti kõgõ suurõmb saastaja – vastuti Eesti Energia grupi keskkunnategemiisi iist.

    A väega lihtsä om kõrvalt kaiõn maaha tetä, miä om kehväste: fosforiidisõa aigu oll' väega hää näüdädä vällästpuult peri «luudusõ häötäjä» vinne keemiätüüstüse vai sõaväe pääle.

    A ku Eesti sai vabas, kattõ vainlanõ ja sai selges, et suurõn osan olõmi keskkunna pitsitämiseh süüdü esi! Ja esihindä tegemiisi keskkunna hoitmisõ poolõ muutminõ om pall'o rassõmb.

    Ku lätsi Eesti Energiahe , sis tahtsõ tuu hääs midägi är tetä, et elektri tegemine keskkunna pääle vähämb mõonu.

    Muutusõ nakasi pääle joba inne minno ja midä ma takast touksi, vei as'a nii kavvõndahe, et parhilla rehkendedäs eneria tegemise man keskkunnaga rohkõmb ku inne: keskkunnakaitsmistõ pant raha kasvi üle kümne kõrra, naati vii ja tuulõga elektrit tegemä, rohilist energiät eräle müümä jne…

    Strandbergi Marek kõnõlõs, et palaja kivi palotamisõlõ elektri tegemise man tulõ panda kallis hind, mis rehkendäs tuuga, ku pall'o periselt luudusõlõ halva tetäs. Et sis lätt elektri nii kallis, et inemese piät hädäga kaema, kuimuudu saanu elektrit nii tetä, et tuu luudusõlõ vähämb hätä tennü. Mis ti arvat?

    Jah, tulõ är lõpõta energiä hinna kunstligult maalähkül hoitminõ, tuu hinna pruuk'minõ sotsiaalpoliitiga tüüriistas vai lühküs aos poliitilidse kasu saaminõ. Tuu om võlss ja tuuperäst om mi majandus väega raiskaja.

    Märgotõdas Eesti Rohelise Erakonna vahtsõsttegemist...

    Arva, et rohiliidsi eräkund tulõ tagasi katõ-kolmõ aastaga peräst. Lehekuuh pakuti taa mõtõ vällä. Parhilla tetäs mõttit selgembäs, tuujaos om internetih lehekülg' www.demokraatia.ee.

    Om kats' päämist tsihti: majandusõ tegüsämbäs ja keskkunnahoitligumbas muutminõ, tuu man omma abis keskkunda hoitva tehnoloogia. Tõnõ om nn õkvademokraatia mõttidõ tutvastegemine.

    Tullimi Rohilidsõ Eräkunna vahtsõsttegemise mõttõga vällä ja kõik' vana eräkunna omma joba ummi programmõ vahtsõndanu-tävvendänü, ummi keskkunnakaitsmisõ saisukotussit selgembäs kirotanu. Tuu om väega hää.

    Riigikogo valimiisi aigu om rohilinõ partei tettü?

    Parhilla omma Eesti säädüse uma tuhandõ liikmõ nõudmisõga Euruupah kõgõ karmimba. Et nii pall'o liikmit eräkunda saia, tuu jaos lätt aigu. A ku pääle nakka-i, sis olõ-i luuta, et as'a liikma saava. Mi alostimi.

    Küsse Mülleri Arp
    (Kuku Raadio)
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     
     Uma Lehe sõbõr!